31.3.2016

Kulmâkuuđiš, nierâpäne meddâlistem

Tääl tot tábáhtuuččij, tot puoh viärráámus muu nierâpáánán: tot kiškuuččij. Ennuv toos lâi-uv jo porgum keđgileeibi suoskâm maŋa, mii lâi keessiv 2006. Tuovŋâs lâi lonottum, kyehti ruotâstipšo, kuohtii päniruottâs čuopâdem, antibiooteh. Já tääl te vijmâg taat.

Moonnim siisâ käibikirurgian, almottim jieččân tiiskâ kulen. Tast čokkái nissoon, kote koijâdij must pänituáhtár vuolgâttâs. Mun ettim, et iä must tagareh lamaš. Kiiruurg lâi koččom puáttiđ.
-Jáá, na täst lii talle puástukoodi, sun mulijdij já muteškuođij tom.

Tast siämmást toos teivâsij puáttiđ kiiruurg-uv.
- Jáá, tiervâ Olthuis, sun tiervâttij muu. - Nommâmušto must lii váhá hyeni, mut tuu mun mustám pyereest. Ain lah joođoost. Já panij tááhust mun lam nabdam tuu Rovvá Kulmâkuđižin. Tiet päänihân tot väivid...

Mun nuáiguttim. Taat kiiruurg lii taggaar, et suu huumorân lii pággu povvâstiđ.
- Vääldi suu tállân siisâ, sun kočoi tipšost. - Vääldi vala kuuvijd.
- Sust lii äigi tijmepele keččin, rivgoo čielgij.
- Suu äigi lii muu mielâst eidu tääl, kiiruurg eeđâi já laiđij jieš muu siisâ.
Jiem lam kiergânâm čokániđgin toho vuordâččiđ jiemge poollâđgin. Palotalhâsin must lâi fáárust tiätumaašin já mottoom pargopittá. Já mudoi-uv lijjim ton mielâst, et taan tábáhtusâst ij kannattâm nuuvt čuuvtij poollâđ. Kiävtáččim tom-uv energia eres aššijd.

Koveh váldojii, jeđe kiiruurg poođij muu luusâ. Sun keejâi já eeđâi:
-Muoi tietteen tääl, mii tábáhtuvá?

Mun nuáiguttim já ettim, et lijjim rahttâttâm päne meddâlistmân.
- Jáá, na tothân lii pyeri, sun pahudij.
- Naa, maht oro? sun koijâdij.

Mun västidim, et jiem tiäđustkin tom tuáivum mut iberdim, mondiet tom koolgâi porgâđ. Já et jiem poollâm päne meddâlistmist ollágin. Mut kale smiettim tien ääigi, mii puátá pänettáá...
- Kula, tot ij lah taan ääigi mihheen čuolmâid. Toos láá pänituáhtárist veikâ magareh čuávduseh!

Algâtteen-uv muoi tállân, vâi halijdah-uv muštâliđ vala maidnii? sun koijâdij.

- Algâtteen peri, mun ettim. - Mut lii must kale ohtâ tuoivâ... Mun halijdâm väldiđ päne fáárun. Tast lii siälu, já tot lii mudoi-uv máksám mielâttes ennuv. Juurdâš, jis tieggáár tivrâs tiiŋgâ kalga roskeliitán leggistiđ. Nuuvthân toos kuittâg kiävá.
- Naa, nuuvt kiävá. Mut tot fáárunväldim kal suápá. Ij lah tiäđustkin vises, vuálgá-uv tot ohtân pittán...
- Na talle maŋgân, mun ettim.
Já nuuvt muoi savâstâláim tast, kogo lii ulmust siälu.

Siämmáá ääigi sun toppij jämittemnááluid já piejâi taid valmâšin.
- Tun tiäđáh-uv jo pyereest, maht taat mana, sun eeđâi já čuoggiistij.
Toos mun jiem puáhtám innig maiden västidiđ, mut kale mun tom tiettim. Sun ain parga nuuvt, et nubbijn kieđáin sun čyeggee já nubbijn sun hiäilutškuát nierâ. Nierâ hiäiluttem lii suu vyehi kiddiđ huámmášume eres sajan ko čuoggiimân. Tot tuáimá nuuvt pyereest, et čuoggim ij tubduu ollágin. Ij nuuvtkin čuuvtij ko čuoškâ čuoggim. Tot oro fijnâ kuoskâtmin.

Sun kiergânij jotelávt já eeđâi, et puátá forgâ maassâd. Koijâdij vala, et piergejim-uv mun. Já kale mun piergejim. Mun paaccim čokuttâllâđ, rekinistiđ minuttijd. Toh liččii kyehtlov. Toh láá ain kyehtlov, suu jämittemnáálu maŋa. Já nuuvthân toh lijjii-uv. Tiettim tom, ko sun lâi čuoppâm päniruottâs jo kuohtii.  Smiettim, kolgim-uv lyeštiđ ääigijođo maassâdkulij, vâi mahtnii oovdiš tile masâččij. Mut te smiettim, et jiemhân mun taan tiileest poollâm. Luuhim vyerdidijnân párnáikirje, mon lam eidu jurgâlmin anarâškielân: Tittamari Marttisii Viivi Pusu ja toffeesydän. Tast šadda anarâškielân Viivi Cumme já toffeeváimu. Smiettim ton jurgâlemčuolmâid.

Kirje kieđâst minutteh kullii huápust. Tehân te kiiruurg kaččâlij siisâ já moijái:
- Jáháh, mun poottim tuu luhâmijd hettiđ. Mut piejâ huápust tien kirje meddâl. Koskoho eehidpeeivi mun kiskom puoh paanijd jäämithánnáá! Jis muoi talle älgeen?

Mun ruáhásim:
- Eskinhân tun jämittih.
- Nuuvt vâi? Jiem mun kale osko! Kale tääl lii koskokko, ij-uvgs lah-uv...

Munjin tuáimá eidu tággáár ruávis huumor. Já siämmást sun kuáivui postâidis, čaittâlij taid, keejâi muu čolmijd já joođhij:
- Tágáreh poostah iä lah nuuvtkin suottâseh, jäämithánnáá... Já juurdâš, teehi láá puátimin vala muádis tuu maŋa, pijnepeeŋkân...

- Já nuuvt, mun povvâstim. - Toh aiguu vistig adeliđ munjin ääigi ittáážân. Muu mielâst tot ij lam ollágin šiev juurdâ. Tallehân lii mudoi-uv aprilpeivi, fillimpeivi... Pohčâsáid tääbbin ij lah kuássin kihheen jáámmám, mut toos kale, et povvâst nuuvt čuuvtij et toos lii kužâdâtmin...

Tastoo must lijjii-uv poostah njäälmist. Kiergânim ettâđ tommit, et muu mielâst pääni hiäilu mottoom verd.
- Jáháh, na tiäđust-uv hiäilu ko mun jyehi tove ferttiim ruottâs uánediđ. Kuldâleenba tääl, maid te pääni iätá. Kale tot lii-uv jo sárnum tuárvi...

Krak, krak-krak, kullui fijnâ jienâ muu njäälmist. Já toos poođij čielgiittâs-uv:
- Pääni lii ton uáivilist, et ij haalijd meddâl. Mut tomhân mij kal uáinip.

Sun vaaldij nuubijd poostâid, čarviistij, já te pänipitáh potâlii. Tastoo sun kuárui siämmáin vuoiŋâmáin häävi kiddâ. Já nuuvt te mun lijjim muádi miinut siste kiärgus já juolgijdân alne, kuárolduvah njäälmist.

Rámmojim kale, et jiem tubdâm maiden paloid jiemge magarijdgin pohčâsijd já et puoh moonâi hirmâd jotelávt.

Kiiruurg keejâi mojonjalmijn:

- Mun jiem lah tääl vises, muštáh-uv tun muu mon kuhháá, sun joođhij.
- Jiem mun tuu ááigu vájáldittiđ, mun lopedim.
- Na jis olmooš čuárvu já huikká tien stoovlist tego ličij toos kudduumin, te talle mun puávtám leđe vises, et tiet olmooš ij muu vájáldit. Tagareh láá, uáli maaŋgâs. Mut tun, tun jieh jiendâm ennustkin maiden.

Toos lâi hiälppu västidiđ:
- Mun lam šiäštám taan päne meddâlistem muáddi oho eidu tađe várás, et tun tom porgâččih. Jiem halijdâm moonnâđ oovtâgin iärrás kuuvl tom kiškottiđ. Tust lii muu luáttámuš. Já lam kijttevâš, et tun tom puohtih meddâlistiđ. Tiettim, et tääbbin ij taarbâš tuušijn poollâđ.

Já tast siämmást muu pääni lâi jo vyejilâm kááry alne tipšoo fáárust. Kiiruurg kaččâlij maŋŋaal. Te sun puáđistij já eeđâi:
- Mun lam tääl kááijum tuu päne! Teikâ, naa.. Tot lâi jo monâmin roskeliitán..

Sun keigij munjin smavvâ puurki, moos lâi pordum muu pääni maŋgân pittán.

- Tääl muáddi peeivi, já talle taat väivi lii vájáldum, sun eeđâi já adelij vala tipšomravvuid pááikán.

Mun vuolgim já smiettim kijttevâžžân. Älkkee ličij kiškottiđ veik motomijd eres-uv paanijd, já eidu nuuvt et sun taid kiškoččij. Tágárij šiev feeriimij tiet, jis ij mudoi. Pásáččiihân tastmaŋa-uv vala päneh njáálmán...

Talle ko puátá implant pieijâm äigi, ij lah väädis valjiđ, kii tom taha. Tađe pyerebin já olmoošlubbon ij innig kiiruurg pyevti šoddâđ. Suu spesialism lii mudoi-uv kieđâvuššâđ ulmuid, kiäh paleh pänituáhtárist já kirurgiast. Munjin suu tálhudem já áámmáttáiđu aainâs-uv toimii. Lieggâ kijttoseh!


Luhottes kulmâkuuđiš čuopâdemsalist, pitážin. 





Ei kommentteja:

Lähetä kommentti