30.3.2018

Digipessijááh

Eellim lii stuorrâ digitaallâš killáámuš, eromâšávt näävt pessijái ääigi. Mun elâččim jieht kontrollist kiiruurg kulen já lam tääl smavvâ čuopâdâsâi rááiđust. Oovdâst lii peivikirurgia, adai iđedist pyecceiviäsun, suullân vaartâ pištee čuopâdâs já tastoo muádi tiijme siste čuopâdâsâst pááikán, adai šiev čuávdus. Mon suotâs et ääših näävt pyereest ornášuveh!

Ovdilgo mun vuolgim pááikán, munjin ettui, et finniiččim šleđgâpoostân digiluámáttuv, mii kuáská anestesian já et tom luámáttuv tiävdá viiđâ minuttist. Ij mihheen vädis hommáid, nuuvt et tot-uv mana jotelávt, ko peri macâttâm luámáttuv 48 tiijme siste. Talle jiem äjittiččii tipšo já talle ličij meiddei máhđulâš finniđ čuopâdâs toho, kuus tot pyeremusávt suápá - taan tááhust suullân vyesimáánu loopân teikâ kesimáánu aalgân; talle muu kirurgist ličij äigi já muu pargoäigitaavlu ij tarbâšiččii meendugin čuuvtij tondiet muiviđ. Mut pyecceiviäsust iä kuittâggin muštâlâm tom, et viiđâ miinut luámáttuvtevdim valmâštâlmáid olmooš kuulât jo pelnub tiijme. Jiemge mun valagin lah tiävdám jieš luámáttuv. Digitaallâšvuotâ oro-uv lemin maailmijd lekkee tijdâsääni taan ääigi. Nuuvt te tääl-uv lâi.

Tegu lopedui-uv, digiluámáttâh iđestij muu šleđgâpoostân jo siämmáá eehid ko lijjim elâččâm pyecceiviäsust. Šledgâpoostâ ohtâvuođâst lâi liŋkkâ, já tien liiŋkâst peesâi siisâ ko čälistij toos jieijâs DigiD-tubdâlduv. Mut must lâi jo vuosmuš čuolmâ: ijhân must lam maggaargin DigiD-tubdâldâh! Já jis ličij-uv lamaš, liččim tom vissâ áigáá jo vájálduttâm. Mut nube tááhust ijhân must lam mihheen eeđijd: musthân lâi tiätumaašin, mon mun vala mattim kevttiđ. Já luhhoost mun jiem lah huápulii čuopâdâsângin monâmin. Nuuvt et munhân čuávuškuottim liiŋkâ, tiilááškuottim olssân DigiD-tubdâlduv.

Já tubdâlduvâi tiilám lâi-uv älkkee: muádi puálu colkkâlmáin poođij tiätu, et muu digitubdâluvah lijjii tiilájum. Mut ko luvâškuottim ovdâskulij, jiem lamaškin innig nuuvt moovtâ: aktivistemkoodi vuolgâttuuččii 3 - 4 pargopeeivi siste poostâ peht, torvolâšvuotvátámâšâi keežild! Ton puátimânhân monâččij vááijuv okko! Tot lâi munjin aaibâs meendu kuhes äigi: munhân kolgim macâttiđ tipšoluámáttuv 48 tiijme siste ton puátimist, amas luámáttâh lukkâduđ!

Mun aštus čälistim šleđgâpoostâ toho, kost tubdâldâh tiilájui. Čaallim, et mun jiem taan tááhust pyevti vyerdiđ ohoi kuullâm tondiet ko pyecceiviäsu luámáttuv koolgâi macâttiđ 48 tiijme siste. Finnejim automaatlii vástádâs, mast luuvâi fijnâ koodi, mon kolgim pyereest vuorkkiđ, tastko tast lâi muu ääši kieđâvuššâmkoodi. Muu áášán maccuuččii muádi, kuulmâ pargopeeivi kulâdijn. Mun vuod pallâguottim. Ijhân oovtâ koodi finnim puáhtám leđe näävt mokkáá!

Mun tuáppejim puhelin já soittim it-torjui já čielgejim jieččân ääši. Mut tobbeen mun kuullim tom, maid mun jiem halijdâm kuullâđ: koodiääših láá hitáseh, toh maneh jieijâs aigijn ige proosees pyevti mahten huáputtiđ. Mun kolgâččim suáittiđ jieččân tuáhtárân já táttuđ luámáttuv mottoom eres häämist. Mun pahudim, et mun kale eres palvâlusâid jieččân kirurgist vuárdáččim ko syelisanij mieđeetmijd. Ij komme, et čuopâdâsrááiđuh kukkoh taan ääigi nuuvt čuuvtij. Já ko jieččân kiiruurg majemuu keerdi palijdij, et pyecceiviäsu šiäštá meiddei tipšoin. Tääl kirurgeh kalgeh parâluvâi čuoppâđ. Tuávhis oivijn ko juurdâš, te ij-uv liččii ekonomisub tipteđ kirurgijd čuoppâđ já liijká pálkkááttiđ kirurgisâš pyecceitipšoid čuopâdâssáid iššeen? Kyehti kiiruurg čuoppâv eenâb pyecceid ko ohtâ, mast nubbe čuáppá já nubbe kiäččá paaldâst já keigee tyellittälli mottoom nuávlu nuubán.

Na, nuuvthân mun te soittim vala jieččân kirurgân já vaidim čuuvtij jieččân vääivi: tom et must iä lam syelisäänih suu adelem luámáttuvâi tevdimân. Sun ovtâstitij muu kiäsnii, kote ustevlávt lopedij toimâttiđ munjin luámáttuv eresnáál, poostâ peht. Mun kale ettim, et puávtáččim luuhâđ tom sleđgâhäämist-uv, já šleđgâpostáin tot puáđáččij munjin jotelávt. Mut ij - luámáttuv sleđgâháámán finnim ij lam tääbbin máhdulâš. Taam versio koolgâi poostâ peht toimâttiđ. Mut tot puáđáččij munjin itten, já ton maŋahân mun pastaččim tom jotelávt toimâttiđ pyecceiviäsun.

Mun lam vuod vijsom. Tääl mun tiäđám aainâs-uv oovtâ suujâ toos, mondiet tipšorááiđuh vaneh. Já jieččân mun lam tääl ravvim tuárvi já tääl ravviim iärásijd-uv: mušteđ pyereh ulmuuh uuccâđ puorijn aigijn olssâd DidiD / DigiB / DigiD teikâ mon peri tubdâlduv, mii taha digitaallii eellim čuuvtij älkkeebin, veikâ visesvuođâ tiet. Ijhân tom olmooš kuássin tieđe, mon koodi sun kuás-uv taarbâš. Ige kihheen tom olssis ige nuubángin haalijd, et ubâ eellim páácá mottoom koodi aktivistem tuáhá já tiervâsvuottipšo tondietkis čuuvtij ááiján.

Tuáivuttâm šiev pessijáid puohháid já tiervâsvuođâ - koodijgijn teikâ koodijttáá!