Ruggim jieččân laavhâ. Vuossâmuš tiŋgâ, mii
sattui kietân, lâi nubbe laavhâš. Teikâ jiešalnees tot kolgâččij leđe muu uđđâ
purssâ. Mut tagarin tot ij lah vala šoddâm.
Muu puáris puursâst luoppâm lii vaigâd. Tot
lii lamaš aanoost vissâ čiččâm ihheed, já tot lii munjin uápis já räähis. Mut ton
šlanttiuásist ruttimsalvân lii cuovkkânâm. Tondiet mun tarbâšâm-uv uđđâ puursâ.
Mut liijká… Uđđâ lavhiist lii ohtâ čuolmâ: tobbeen ij lah saje muu luhomáárkán,
mii lii teddilum ive 1866.
Ostim uđđâ lavhii Amsterdam kirdemkiedist.
Jurâttim tom kuhháá, já ihástuvvim toos, ko ton siiskiš lii nuuvt ivnáá.
Tobbeen láá maaŋgah luámih kortâi várás, já ton siisâ máttá meiddei ohtâ pennâ.
Taat lâi muu čuávdus tondiet, et totkest kalga ain leđe fáárust pennâ.
Taas te kolgâččij mottoom peeivi pardeđ
kortâidis já ruđâidis. Mahtnii poolâm tast tondiet ko jiem lah maailm čepimus
orniistâllee. Maht mun talle kaavnâm paŋkkikoortâid já puoh šlaantijd
puástuluámist, kost toh iä lah ovdil lamaš?
Muu tááláš purssâ lii näähkist, nuuvt et
halijdim meiddei taan uđđâ lavhii siämmáá tobdosâžžân kietân. Pyerrin peellin
täst lii tot, et tast hiäŋgáá vala päddi-uv: tom puáhtá heŋgâstiđ uálgátuáivis
oolâ tego smavvâ lavhii kuás-uv. Já jis páádán ij lah tárbu, tom uážžu meddâl.
Täst tibi, mottoom peeivi, mun orniistâm
kale uđđâ puursâ. Já siämmást smietâm, kolgâččim-uv kuittâg pieijâđ puáris
puursâ suvdárân, nuuvt et finniiččim toos uđđâ ruttimsalvân… Kiitiätá. Já
jiešalnees mun tarbâšâm kyehti puursâ, ko mun jođám ennuv Taažâst, já tobbeen
iä lah euroh mut kruuvnah. Já tastoo annoo nubbe-uv purssâ. Nuuvt et vissâ ij kuittâggin taarbâš luoppâđ
puáris puursâstkin – ij kuittâg aaibâs vala.
 |
| Uđđâ puursâ siiskiš. |
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti