Vuoiŋâst

Vääldi njälmipitá
viežâ juhâmuš
vuoiŋâst
tassaažân ko vuod jođáh

SAS Loungest Oslost hiäŋgájeijee tekstâ

Vyerdee äigi

Mondiet kihheen ij muštâl
mon kukke lii
vyerdee äigi

Taggaar mii kuovllist
nurhe tyehin
mut peittâdât uđđâsist
puátá alda
mut paattâr

Ij-uv sungin tieđe
vâi ij-uv peerust


Oslo kirdemkiedist, lappâdjottee omâs ulmui, kiän njäälmist kirdii muáddi sääni.

Sijđo kirjeest

Mun lam čáállám kiirján
oovtâ já siämmáá siijđo
jo maŋgii
ihástâllâm tom
já murâštâm
ko tot ij kuássin
šoodâ tuárvi pyerrin
ige kuássin valmâštuu
tondiet tot lii jo maŋgii ruuttum.

Tot lii mučis sijđo
moos mun lijkkuum
Já ain ko oovdiš versio leggistuvvoo meddâl
mun murâštâm mottoom tove
mut jiem luovât
čäliškuáđám uđđâsist
luovâm eskin čuávuváá tove
talle ko vaalmâš šadda.

Maailm lii kirje

Maailm lii kirje
já toh kiäh iä jođe
loheh tast
tuš oovtâ siijđo

SAS Loungest Oslost hiäŋgájeijee tekstâ

Mälinäppi

Tastoo kisákulmáliih vuoijii maassâd Kisákuulmán. Tállân ko sij pessii päikkiuuvsâst siisâ, nuolâhánnáá taaki já haatâ, Eemel eeči lijmij mälinääpi pitáid oohtân. Tot ij lam konstâ ige mihheen, tothân lâi luoddânâm tuš kyehtin pittán. Liina ilosmij nuuvt čuuvtij et njuškiistâlâi iiloost já čuorvij Aatun, kote lâi hiäppuš pestimin:
- Tääl mij finnipvuod piärgumáállás!
Nuuvt Liina juurdij! Sun ij vaarâ ollágin muštám Eemel.
Ton eehid Eemel sierâdij viššâlávt uccâ Iidáin. Sun raahtij uábbásis sierâdemtuuváá niijton keđgij kooskân. Tot lâi Iidá mielâst hävski. Já Eemel capcij suu tuš ucánjihhii ain ko halijdij pippârminttunjálgá.

Mut te siävŋánškuođij, já Eemel já Iidá uáđđáástâláin. Suoi kuovláin, lâi-uv enni kievkkânist. Ij lamaš. Tobbeen ij lam kihheen. Tuš mälinäppi. Tot lâi peevdi alne, čavosin já muččâdin. Eemel já uccâ Iidáš kejâdáin suámálii nääpi, mii lâi lamaš vyeijimin ubâ peeivi.

- Juurdâš, Myerjiluovtâ rääjist, uccâ Iidáš eeđâi. Já tastoo sun lasettij: - Maht tun vuoigist finnejih uáivád náápán?
- Ij tot lam ollágin väädis, Eemel västidij. - Näävt mun tuš porgim.
Enni poođij eidu talle kievkkânân. Já vuosmustáá sun ooinij Eemel, kiäst lâi mälinäppi uáivist. Eemel kiškoi nääpi, uccâ Iidáš kiljoi já kiljoi Eemel-uv. Tastko sun lâi vuod áhásâm náápán, siämmáá čuuvtij ko ovdebáá-uv keerdi.

Talle enni toppij helláruáhi já čooskij mälinääpi nuuvt čuuvtij, et ruáškám kullui  ubâ Väđirmielist. Ruášk, piejâi näppi já muttânij tuháttin pittán. Pitáh kočâdii tego arve kuás-uv Eemel oolâ.

Eemel eeči kuulâi ruáškám savzâpuuvrán já kaččâlij siisâ.

Sun orostij kievkkân uksâkozzâšân joskâdin ko ooinij Eemel já nääpi pittáid já helláruáhi, mon Eemel enni ain tollij kieđâstis.

Säänigin sun ij ettâm, jorgettij tuš já moonâi maassâd savzâi kuuvl.

Mut kyehti peeivi maŋeláá sun finnij viđâpennisii Eemelist. Lohđuttijhân tot ucánjihhii.

Na te suullân tiäđáh, maggaar Eemel lâi. Taat mälinäppimaainâs tábáhtui majebaargâ vyesimáánu 20. peeivi. Mut vaarâ tun halijdah kuullâđ vala nube peeivist.

Eemel jotá maassâd Kisákuulmán

Já tastoo sij vuolgii vuod Väđirmieli kuávlun. Eemel čokkái tutâvâžžân monnjâpeeŋkâst viđâpennisâš kuámmir siste já loccâ uáivist já kejâdij párnáid já pennuid já hiäppušijd já šoovijd, moi lappâd sij vuoijii. Jis Eemel ličij lamaš aaibâs táválâš kandâ, mihheen eres ij ton peeivi liččiigin tábáhtum. Mut Eemel ij lamaš mihheen táválâš kaandâid, já ervidba maid sun poorgâi! Sun uuigâi viđâpennisii njálmásis, já eidu talle ko sij vuoijii šavesaje lappâd, monnjâpeeŋkâst kullui joskis njielâstem. Tot kullui ton puudâ ko Eemel njielâstij viđâpennisii.

- Oho, totpa tábáhtui huápust! Eemel eeđâi.

Eemel enni vuod vuáivutškuođij.

- Vuoi hirmos peeivih, maht tien viđâpennisii tääl finnee kaandâst olgos? Ij lah ko vyeijiđ maassâd tuáhtár kuuvl.

- Lii tust-uv rekinistemuáivi, Eemel eeči eeđâi.

- Mäksiđ tääl tuáhtárân vittâ määrhi ton pyereest, et finnee maassâd viđâpennisii! Mii numerijd tust lâi rekinistmist, ko vazzih škoovlâ?

Eemel ij tuušijn iätádum. Sun njavhâdij čuávjis já eeđâi:

- Mun lam-uv tääl jieš šeštimšahe. Tobbeen tot viđâpennisâš lii tääl šiev vuárhást. Ijhân siäštušavveestkin finnii maiden olgos. Mun lam irâttâm kievkkânnijbijn, nuuvt et tot lii aaibâs vises.

Mut Eemel enni ij joskâm. Sun halijdij tuálvuđ Eemel maassâd tuáhtárân.

- Mun jiem ettâm maiden talle ko kandâ puurâi puoh puksâpuáluidis, sun muštottij. - Mut viđâpennisâš suddá vaigâdubbooht, tast sáttá keevvâđ hyeneeht, osko peri!

Já sun suorgâttij Eemel eeji nuuvt čuuvtij, et taat jorgettij hiäppušáin já vuojij maassâd Myerjiluohtân. Tastko lâihân eeči-uv tiäđust-uv huolâstum kaandâs tiet. Sij kaččii jiegâeeđeest tuáhtár kuuvl.

- Vájáldui-uvks miinii? tuávtir koijâdij.

- Ij, Eemel tuš njielâstij viđâpennisii, eeči eeđâi. - Nuuvt et puávtáččij-uv tuávtir váhá čuopâdiđ suu... neelji määrhi oovdâst teikâ toin suulâin... Viđâpennisâš páásus käävpi oolâ.

Mut talle Eemel kiškettij eejis mááccuhist já culijdij:

- Ele iiskâgin! Tot viđâpennisâš lii muu!

Já keevâi nuuvt, et tuávtir ij miettâmgin väldiđ viđâpennisii Eemelist. Čuopâdâs ij tarbâšum, sun eeđâi. Viđâpennisâš kale puáđáččij ulmui uáinusân vuod muádi peeivi siste.

- Mut puávtáh kale puurrâđ vittâ niisu, tuávtir eeđâi. - Talle tot šlantti finnee váhá skipárijd ige ruohâ tuu čuávjilaavhâ.

Sivnedum tuávtir, máávsu sun ij váldám täälgin. Eemel eeči čuážui vuod tutâvâžžân kááđu alne Eemeláin já ennijn.

Mut Eemel enni halijdij tállân moonnâđ Antikaisii nieidâi päikkiliäibuttâhân uástiđ Eemelân vittâ pulá.

- Ij saahâgin tast, eeđâi Eemel eeči. - Misthân láá puláh pääihist.

Eemel smietâi mottoom áigáá. Sun lâi čeppi rekinistmist já puurrâmmielâ-uv sust lâi. Tondiet sun eeđâi:

- Must lii viđâpennisâš vises vuárhást, já jis tom finniiččij tállân meddâl, te uástáččim taid pulláid jieš. Sun smietâi vala váhá já lasettij:

- Jieh-uvgis eeči lovniiččii munjin vittâ peeni muádi piäiván? Uážuh vissásávt ruuđâ maassâd!

Talle Eemel eeči adelij piärán, já sij monnii Antikaisii nieidâi päikkiliäibuttâhân já ostii Eemelân vittâ pulá, uáli njaalgâ pulláid, jurbâsijd já fiskisruškâdijd, sukkâreh vala alne. Eemel njielâi taid jotelávt.

- Näävt njaalgâ talkkâs jiem lah eledijnân finnim, sun eeđâi.

Mut Eemel eeči lâi fakkist nuuvt movtáskâm, et ij innig tiättám, maid porgâđ.

- Onne mij lep jyehi tááhust tiänám viehânáál ruuđâ, sun eeđâi já tiäđust-uv oostij viiđáin pennijn pippârminttunjálgáid tulijâžžân uccâ Iidážân.

Mušte val, et taat tábáhtui ton ääigi kuás párnááh iä perustâm tast, lijjii-uv sist päneh vâi iä, tuávhih já ibbeerdmettumeh ko lijjii. Taan ääigi Väđirmieli párnááh iä puurâ njálgáid, mut tondietpa sist láá-uv päneh njäälmist!

Eemel maađhâš Myerjiluohtân

Eemel lâi vuáijám maŋgii Myerjiluohtân. Táválávt suu mielâst lâi hävski čokuttâllâđ ráttái alne já kejâdiđ ollâgâsâst tááluid, moi lappâd sij vuoijii, já párnáid, kiäh assii tááluin, já pennuid, moh umástii verájái kulen, já hiäppušijd já kuusâid, moh uávudii kuáttumist. Mut hävskivuotâ lâi taan tove kukken. Tääl sust lâi mälinäppi čolmij oovdâst ige sun uáinám ton vyelni ko jieijâs puállukammui njuunijd. Ubâ ääigi koolgâi koijâdiđ eejist:

- Kost mij tääl lep? Jo-uv mij lep vuáijám pánnukákkusaje lappâd? Jo-uv mij forgâ puáttip šahesajan?

Eemel lâi keksim noomâid puoh luoddâpiällást leijee tááloid. Pánnukákkusaje nommâ poođij tast, ko ohtii pyeidissiähá párnáákyevtis čuážžoin táálu verájáá kulen já puuráin pánnukááhuid, ko Eemel vuojij lappâd. Já šahesaje lâi finnim noomâ virkkuus šavveest, mon Eemel motomin ruohâdij seelgist.

Mut tääl Eemel skihtij murâšlâžžân puállukammuidis ige uáinám pánnukááhuid ige šoovijd. Iimâš tot ij lam et sun paaimâi:

- Kost mij tääl lep? Ep-uv mij jo forgâ puáđi Myerjiluohtân?

Tuáhtár orroomviste lâi tievâ ulmuin, ko Eemel lavkkij siisâ mälinäppi uáivistis. Puohah šallišii suu. Juáháš iberdij, et lâi tábáhtum luhottesvuotâ. Tuše motomeh ilgâdis äijiheh povvâstii nuuvt korrâsávt ko puohtii, aaibâs tego ličij lamaš hirmâd suámálâš áhásiđ mälináápán.

- Hohhohhoo, kalmojeh-uv tust peeljih, kandâ?

-Iä, eeđâi Eemel.

- Na mondiet tust talle lii tiet tiŋgâ uáivist, äijih koijâdij.

- Amas must peeljih kolmuđ, Eemel västidij. Maatij sun-uv leikkušiđ, veik ucce lâi-uv.

Mut tastoo Eemel peesâi tuáhtár kuuvl, ige tuávtir povvustâm sunjin. Sun eeđâi tuš:

- Pyeri peivi, pyeri peivi! Maid tun tobbeen nääpi siste toovah?

Eemel ij tiädustkin uáinám tuáhtár, mut tiervâttiđ sun kuittâg koolgâi. Tondiet sun komerdij nuuvt kieŋâlâsân ko puovtij, nappijn. Já talle ruáškái. Ruášk, kullui tuš, já mälinäppi lâi paifakkist kyehtin pittán. Nuuvt korrâsávt Eemel čooskij uáivis tuáhtár čäällimpiävdán.

- Toho monnii nelji määrhi, culijdij Eemel eeči Eemel iänán. Mut tuávtir kuulâi tom.

- Na, määrhi tij kuittâg šeeštijd, sun eeđâi. - Tastko muu táválâš táksá lii vittâ määrhi, ko mun vááldám uccâ kandijd meddâl mälinaapijn. Já täälhân kandâ tipšoi ubâ ääši jieš.

Talle Eemel eeči ilosmij já jurduinis kiijtij Eemel tast, et kandâ lâi cuovkkim nääpi já šiäštám määrhi. Jotelávt sun vaaldij näppipittáid, Eemel já Eemel eeni fárusis já vuolgij. Mut ko sij pessii kááđu oolâ, Eemel enni eeđâi:

- Juurdâš, täst tiänájui kuittâg-uv märkki! Maid toin kolgâččij uástiđ?

- Ij maiden, Eemel eeči eeđâi. - Mij šeštip tom. Mut tot lii vuoigâlâš já hiäivulâš, et Eemel uážžu vittâ peeni, piäjus tom pääihist šiäštušavvees siis.

Já sun vaaldij tállân viđâpennisii pursâstis já adelij tom Eemelân. Ervidba šoodâi-uv Eemel ilolâžžân!

Majebargâ, vyesimáánu kyevtlovváád, kuás Eemel uuigâi uáivis mälináápán

Ton peeivi lâi peivipurrâmuššân piärgumääli. Liina lâi leškim máállás kukkánáápán, já puohah čokkájii peevdist puurâdmin, eromâšávt Eemel. Suu mielâst määli lâi njaalgâ, já tom kale kuulâi.

- Koolgah-uv tun šávguđ toin naalijn, enni nuttâlij.

- Ijhân tast mudoi lah máállás smakkâ, eeđâi Eemel. Teikâ jiešalnees sun eeđâi näävt: - Toin naalijn tot eskin njaalgâ evvis lii. Mut maidba kuávlukielâst, ep peerust tast tääl.

Puohah ožžuu puurrâđ nuuvt ennuv ko voijii, já talle näppi lâi kuárus. Ponneest lâi tuš aaibâs smavvâ kuáškánjâš. Ton kuáškánjâš Eemel halijdij, ige sun toos mudoi ulâttâm ko nuuvt et uuigâi uáivis mälináápán. Näävt Eemel poorgâi-uv, já kuulâi čielgâsávt, maht sun šáávgui nääpi siste. Tastoo Eemel koolgâi ruttiđ uáivis meddâl, mut kuvâttâl, totpa ij vuálgámgin. Näppi lâi áhásâm suu uáiván! Talle Eemel suorgânij já njuškij peevdist já mälinäppi lâi suu uáivist tego miinii šaavâid. Ton vyelni iä oinum čalmeh ege peeljih. Eemel kiškoi nääpi já kiljoi. Liina-uv jo suorgânij.

- Mii fijnâ pilkkum! sun hirmástâlâi.

-Mii fijnâ kukkápilkkum! Mast määli tääl porroo?

Náápán ij tuođâigin puáhtám pieijâđ máállás, ko tast lâi Eemel uáivi, já ton verd Liina-uv iberdij, veik ij jiermijotteem tááhust meendu jotteel lamaškin.

Mut enni jurdâččij eenâb-uv Eemel.

- Hirmos peeivih sittágin, moin naalijn kaandâ tyest finnee luovâs.

Kalga cuovkkiđ hellárohhijn ubâ pilkkum.

- Ele huávrist, eeđâi eeči. - Tothân lii neelji määrhi pilkkum.

- Adeliđ ko mun irâttâm, eeđâi Aatu-reŋgâ, kote lâi nahciis já kievrâs almai. Sun toppij nääpi peeljijn já luptij tom ollâgâsân ááimun, mut maidba tot išedij? Eemel čuávui tuš fáárust. Tastko Eemel lâi tuođâi-uv áhásâm nanosávt náápán. Já tast sun tääl hiäŋgái já čievčâdij juolgijdiskijn, vâi pesâččij maassâd lättei.

- Lyešti... lyešti muu vuálus... lyešti, munhân ettim, sun kiljoi. Já vijmâg Aatu luoštij.

Puohâin lâi hirmâd hyenes mielâ. Sij čuožžuu kievkkânist Eemel pirrâ já smiettii, Antton-eeči, Alma-enni, uccâ Iidáš, Aatu já Liina. Mut kihheen ij keksim, moin naalijn Eemel uážuččij luovâs mälinääpist.

- Keččâđ, Eemel čiäru, eeđâi uccâ Iidáš já čaaitij konnjâlijd, moh kulgii uáinusân nääpi vuoluubeln já jurrii hitásávt Eemel nierâin.

- Jiemge čiäru, Eemel huuihij. - Tot lii piärgumääli.

Jienâ oroi lemin nanos tego ain, mut ijba táiđám leđe meendugin hävski čuážžuđ tiegu mälinäppi uáivist, já jurdâččiđ, jis sun ij avepiäiván pesâččii tast luovâs! Eemel-riäpu, ij sun uážuččii anneeđ jieijâs locciigin!

Enni šallišij čuuvtij jieijâs kandii. Sun ááigui vuod väldiđ hiälláruáhi já cuovkkiđ nääpi, mut eeči eeđâi:

-Jieh koolgâ! Näppi maavsij nelji määrhi. Pyeremus vyeijiđ Myerjiluohtân tuáhtárân, kale sun tom lyevvee. Tuáhtár ij mongin tábáhtusâst vääldi ko kulmâ määrhi. Tast tiänáá oovtâ määrhi.

Eeni mielâst tot lâi šiev iävtuttâs. Ij kale jyehi peeivi ánsášum oles märkki. Maid puohâid toin ruuđáin finniiččijgin, veik maidnii haavskijd uccâ Iidážân, kote kaartâi pääcciđ pááikán ko Eemel peesâi vuojâččiđ.

Kisákulmeest šoodâi huáppu. Eemel koolgâi putestiđ, suu koolgâi poossâđ já kárvudâttâđ pasepihtâsáid. Čohhoođ suu ij puáhtám ige poossâđ peeljijdgin, veik toos ličij-uv lamaš korrâ tárbu. Enni kale irâttij uigâđ ovdâsuormâs nääpi roobdâ vuálá vâi ličij puáhtám putestiđ Eemel peeljijd, mut tast lâi keevvâđ hyeneeht, tastko sun-uv tarvanij náápán.

- Nievt tast kiävá, uccâ Iidáš eeđâi, já Antton-eeči aaibâs suutâi, veik sun mudoi lâi-uv nánnáás almai.

- Kii vala áigu tarvaniđ kiddâ mälináápán, sun čuárvui. - Puáttiđ peri, te mun vááldám stuorrâ syeiniheeki já tuálvum ubâ Kisákulme Myerjiluohtân tuáhtárân.

Mut talle Eemel enni ruttij hirmâd korrâsávt já finnij suormâs luovâs.

- Peljij poossâm uážžu pääcciđ, Eemel, sun eeđâi já posolij suormâsis. Talle näppiroobdâ vuoluubeln oinui tutâvâš moijám, já Eemel eeđâi:

- Na toin naalijn taan pilkkumist kuittâg puáhtá hiettâđ.

Mut Aatu lâi jo vuáijám hiäppuš já ráttáid stuorrâ porthái oovdân, já Eemel poođij olgos já kuárŋui sáátun. Sun lâi kale fiijnes sárgáás pasepihtâsijdiskijn já čapis puálluluáváttuvâidiskijn já mälinapijnis, mut naa, vaarâ mälinäppi oroi ucánjihhii omâsin, mut lâihân tot kukkápilkkum já muččâd, masa tego muoti miäldásâš kesihattâ. Tot lâi tuš meendu čuuvtij Eemel čolmij oovdâst.

Já talle vyejilii Myerjiluohtângis.

- Keččâđ uccâ Iidá piärán ton puudâ, enni čuorvij. Sun čokkái ovdâpeeŋkâst Eemel eijijn. Monnjâpeeŋkâst čokkái Eemel mälinapijnis. Já loocâš lâi suu paaldâst peeŋkâ alne. Tiäđust-uv koolgâi leđe miinii uáivist pááikán macâdijn-uv. Lâiba pyeri, et sun tom muuštij!

- Maid mun mälistâm eehidpurrâmuššân? Liina koijâdij, ko ráttáh jo jurâškuottii.

- Määlist maid halijdah, enni västidij. - Jiem mun tääl oostâ jurdâččiđ.

- Na talle mun vuošâm piärgumáállás, Liina eeđâi.

Mut siämmást sun ooinij kukkátiiŋgâ lappuumin luoddâmookán já sun muuštij, maht ääših lijjii. Sun jorgettij Aatu já uccâ Iidá kuuvl já eeđâi murâšlâžžân:

- Ferttee vissâ tuuttâđ šavepiärgun já vorrâláttyid.

Jurgâlem äigiájánâssân

Tääl must lii lamaš nuuvt kočodum rijjâpeivi. Maid te totkee talle parga? Mun lam čurgim vistig-uv viste já poossâm laasâid. Já ovdil mun läävejim povvustiđ jieččân iänán já koijâdiđ, mondiet sun rijjâääigis keevtij čurgiimân. Tääl te iberdâm: eres äigi ij lah. Mut tastoo lii čuuvtij pyereeb-uv äigiájánâs ko čurgim: mun kustoo jurgâlâm párnái já nuorâi kirjálâšvuođâ. Taan tove lam jurgâlmin "Vaahteramäen Eemeli" anarâškielân. Lam čuuvtij murâštâm tom, et jiem lah jieš puáhtám luuhâđ táid kiirjijd já klassikkoid sämikielân. Tääl lii äigi väldiđ vaahâg maassâd já porgâđ tom tääl. Šadda iärásáid-uv luhâmuš. Já mii puoh hävskimus: siämmást mun peesâm testađ meiddei anarâškielâ tivvoomohjelm, mii lii jo tuhhiittettee muddoost. Taa piejâm algâpitá myensterin tijjân iärásáid-uv:


Väđirmieli Eemel (Astrid Lindgren)


Väđirmielist aasâi kandâ, kiäm kuččuu Väđirmieli Eemelin. Sun lâi vildáás uccâ nággáruššeš, ij ollágin tyeggáár nánnáás páárnáš tego tun. Veik nánnáás nääli Eemelist lâi - hirmâd nánnáá. Talle ko sun ij huikkám. Eemelist lijjii jurbâ čuovjis čalmeh já jurbâ ruopsis nierah já vielgis linnâvuoptah. Puoh lâi nuuvt nánnááht, et Eemel ličij puáhtám anneeđ uccâ eŋgâlâžžân. Mut jis nuuvt noobdij te erehtui.

Eemel lâi kievrâ tego smavvâ vuávsáš já sun aasâi Kisákulme táálust Väđirmieli siijdâst. Já tiäđust-uv sun sáárnui siämmáánáál ko ton kuávlust sarnuu, maidba sun toos voojij. Ko sun halijdij kaperis, sun ij ettâm tego tun: “Mun halijdâm kaperân.” Sun eeđâi näävt: “Mun ááigum muu loccii!” Suu loocâš lâi taggaar koibâkappeer, mast lâi čapis koibâ já čuovjis skoođâs, viehâ fastes kappeer. Eeči lâi uástám tom sunjin motomin kavpugist. Eemel mielâstui toos nuuvt čuuvtij, et eeđâi uáđđáádijnis:
- Mun ááigum muu loccii!

Enni ij liččii adelâm Eemelân kappeer seeŋgân. Sun ááigui uigâđ tom viäskár ildee oolâ, mut talle Eemel huuihij nuuvt, et ubâ Väđirmielli kuulâi:
- Mun ááigum muu loccii!

Já kulmâ oho Eemel oođij jyehi ijjâ loccâ uáivist. Moonâihân tot mahtnii, veik čuágih tobdojii. Uáiviäšši, et Eemel finnij táátus čoođâ, já tast sun kale oonij huolâ. Sehe tast, et enni ij finnim táátus čoođâ.

Ohtii juovlâi ääigi enni iiskâi finniđ Eemel puurrâđ pabunjuvdos, ruonnâseh ko láá nuuvt tiervâsliih. Mut Eemel eeđâi ij.
- Jieh-uv tun kuássin ááigu puurrâđ ruonnâsijd? enni koijâdij.
- Nuuvt, olmâ ruonnâsijd, eeđâi Eemel.

Já tastoo sun čokánij várugávt juovlâkuosâ tuáhá já sađoškuođij tom. Mut forgâ sun tuulhâi, tastko kuácceeh čuogguu njäälmi.

Taggaar nággáruššee lâi Eemel. Sun halijdij kivriđ eeni já eeji já ubâ Kisákulme, mielâstubbooht ubâ Väđirmieli, mut toos iä väđirmieliliih miettâm.
- Tieh Kisákulme Niemisiih láá kale viehâ tiileest, ko kandâ lii tyeggáár libáruvvâš, sij ettii. - Tien puicceest ij kale kuássin šoodâ olmooš.

Nuuvt toh jurdii Väđirmielist. Iäba liččii sárnum, jis sij lijjii tiettiđ, mon kuhás Eemel vala peesâi. Jis sij liččii ervidâm, et sust styeresin šoodâi aaibâs kieldâstiivrâ saavâjođetteijee! Tun jieh vaarâ tieđe, maid meerhâš leđe kieldâstiivrâ saavâjođetteijee, mut fijnâ pargo tot lii, osko peri, já tagarin Eemel kuuloold šoodâi.

Mut pissoop vala tien ääigist ko Eemel lâi vala ucce já aasâi Kisákulme táálust Väđirmieli siijdâst ejijnis Antton Niemisáin, enijnis Alma Niemisáin já uccâ Iidá-obijnis. Kisákulmeest lâi meiddei reŋgâ Aatu já pijgá, kiän nommâ lâi Liina. Tastko ton ääigi ko Eemel lâi ucce, Väđirmielist já eres-uv soojijn lijjii piijgáh já reeŋgah. Reeŋgah kendii já tipšuu hiäppušijd já vuávsáid já fievridii suoinijd láátun já kolvii potásijd, já piijgáh poččii já possii liitijd já lätteid já lavluu párnáid.

Tääl tastoo tiäđáh, kiäh assii Kisákulmeest. Antton-eeči, Alma-enni, uccâ Iidáš, Aatu já Liina. Já sii lasseen kyehti hiäppuš, muáddi vuávsá, käävci kussâd, kulmâ šave, love savzâd, vitnubáloh käännid, käniores, kissá já peenuv. Já tiäđust-uv Eemel.

Kisákulme lâi suámis smavvâ šiiveettááluš, mast lâi ruopsâdin máálájum aassâmviäsu ämirist oomeenmuorâi já syrenij kooskâst. Já pirrâsist lijjii piälduh já nijtoh já kuáttumenâmeh já jävri já uáli jo stuorrâ mecci. Kisákulme eellim ličij lamaš stääđis já rávhálâš, jis Eemel ij liččii lamaš.

- Tuon kaandâst láá ain skilottudmeh mielâst, eeđâi Liina. - Já kuás tot ij jieš konstuš, te aainâs-uv toos tábáhtuvá veikâ mii. Siämmáámuđusii puice jiem lah kuássin uáinám.

Mut enni piäluštij Eemel.

- Ijhân Eemel olmoošmettum lah, sun eeđâi. - Onne-uv, jis sun te capciistij Iidá já sattui komettiđ kähvilaavcâ... na nuuvt, já ruotâttijhân sun kisá käniheeki pirrâ. Mut mudoi must oro, et kandâ tasijduuškuát já šodâškuát nánnáábin.

Ij Eemel olmoošmettum lamaš, ij suigen. Sun lijkkui čuuvtij sehe Iidán ete kiisán. Mut págguhân Iidá lâi ucánjihhii capciistiđ, tastko ij uábbi mudoi liččii adelâm sunjin siirápvuojâleeibis. Já kisá Eemel vyejettij puoh ustevvuođâst, tuše tondiet vâi uáináččij, vuáitáččij-uv sun tom kaččâmist. Veik ij kissá tom iberdâm.

Taat peivi, kuás Eemel capciistij Iidá já komettij kähvilaavcâ já vyejettij kisá, lâi njuhčâmáánu čiččâd. Mut tääl peesah kuullâđ muádi eres-uv peeivist, moi ääigi tábáhtui eenâb. Mon suujâ keežild leškin tábáhtum. Tondiet-uv et Eemelist lijjii skilottudmeh mielâst vâi tondiet, et sunjin tábáhtui veikâ mii. Algâttep veik mottoom kiđđâpeeivist.

Enijpiäiván, váhá muuneeld

Enijpeivi lii viehâ alda. Omâstâm táid jurduid jieččân iänán, kote lii maailm pyeremus!

Taam čälidijnân čokkáám Avelist, keejâm fijnâ eehidruáđi. Mun tiäđám, et keesi alda ijjâčuovâ ij lah ko muádi läävhi tyehin. Motomin peividmeh láá kustoo pááccám čälihánnáá, ko jiem lah ostâm. Toos lii lamaš suijâ-uv: tääl muádi majemuu peeivi ääigi lam kustoo rahttâtmin nubelágán tilán -  ááigán, kuás mun koolgâm čuážžuđ jieččân eeni caggen čuuvtij eenâb ko ovdil, leđe čuuvtij nanosub ko ovdil. Sun lii aaibâs forgâ päcimin ohtuu. Tot toovât sunjin pohčâs. Olmooš, kote ij lah kuássin eellimstis aassâm ohtuu; kote lii ain annaam iärásijn já aldemuin siev huolâ. Tääl-uv ihástâlâm, mon nanos sun lii. Mun tiäđám, et sun tääl-uv piergee já ciävzá - nuuvt ereslágán tiileest ko ovdebáá tove. Taan tove puoh ij puáđi nuuvt fakkist. Lii äigi rahttâttâđ ton viärráámui, mon olmooš ij olssis tuáivu.

Mon kuhháá taat eehidruáđi äigi vala pištá, tast mij ep tieđe. Ulmuu äigi ij kuittâggin lah nuuvt tárkká luoštum. Mut tääl tiettip, et eehidruáđi maŋa ittee sevŋâd lii uáinusist. Tääl mun jieččân peeleest iiskâm išediđ eeni, vâi sun uáináččij ton čuovâ, mii itá sevŋis paje maŋa. Tot äigi lii sunjin eresmuđusâš já puáhtá nubástusâid.

Taan peividem puotâ tuáivum, et tij, kiäh tubdâvetteđ muu eeni, váldáččijd sunjin ohtâvuođâ, sárnuččijd suin táválijn aašijn já táválii elimist, potkiiččijd suu aargâ, kuldâliččijd suu talle ko sun haalijd sárnuđ. Sun taarbâš tääl tii puohâi saanijd já torjuu. Jis mij puohah oovtâst irâttep, te ij-uvsun luhostuu.

Takkâ!

Eehidruáđi

Kejâdâm
maailm muččâdumos eehidruáđi
ton ruápsám
já ruškodem
Taan tove
keejâm tom pyerebeht
ton iivnijd
já šuoŋâid
Tondiet ko munjin lii muštâlum
et tääl ko suu piäiváš luáštá
tastmaŋa
siävŋán.

Čapis huumor

Mon čappâd puáhtágin leđe
pyeccee čappâdumos huumor
Taggaar et povvust Jämimân
ton stuorrâ paldattâsân
muáđoi njeigâ
polâhánnáá tast
et forgâ tuođâi-uv jáámá

Tuáhtár lâi ettâm
et moonnâm juovlah lijjii vala
mut puáttee juovlah iä innig puáđáččii
Luhhoost tast kooskâst lii vala keesi
kuhes äigi
nuuvt et puáhtá eelliđ peeivist piäiván
juurdâšhánnáá mánuppoojijd
ton tuoivust
et korrâsub pohčâseh iä puáđi

Mut lii-uv nuuvt
et tuáhtár lii-uv stuárráámus paldattâs
Pyeccee ceelhij onne
et pala
tuáhtárân monâmist
Magareh hyenes saavah taangis tove
Lii-uv sun valagin vaalmâš
väldiđ taid vuástá

Kálgu luhhoost lohđut
et saavah
iä innig pyevti tast huánániđ
tondiet ko tot viärráámus
"Máhđuttem Tipšođ"
lii jo ohtii kočâttum

Kuohtui váimulâš povvâstem
ij pyevti vájáldittiđ
ige tomgin
et purâstavdâ ij kode tuše oovtâ
mut iská koddeđ maŋgâ
siämmáá ääigi
jis toos addel vääldi.