30.4.2020

Näävt káránâs fillij vuorâččâs

Puáris indiaanmainâs mield tälvi lâi puátimin. Puohah elleeh pargeldii iđedist eehid räi já čuákkejii purrâmuš aitijdis täälvi várás. Tuše káránâs njuškiistâlâi ilolâžžân källei alne já makkuuttij iärásijd.

Poođij korrâ tälvi, já puoh elleeh rettâdii evvisijdiskijn, mut káránâsâst ij lam mihheen maid puurrâđ. Káránâs vuolgij vyeligâžžân kerjidiđ. Kuobžâ oođij lussâdávt. Uárree juurâi tego hamster terhoidiskijn já pähkinijdiskijn, já tot mooitij káránâs läškivuođâst ige adelâm oovtâgin jiiváá káránâsân. Ige kihheen ereskin elleid adelâm maiden, pic jorgettij káránâs uuvsâs tyehin.

Nuuvt te káránâs poođij vuorâččâs tupán. Káránâs hoksái rammuuđkyettiđ vuorâččâs tast, mon čepis lávloo taat lâi. Vuorâččâs jiäráskij ige annaam jieijâs nuuvtkin šiev lávlon. Mut káránâs joođhij rammuumis já iävtuttij vuorâččâsân, et taat koolgâi orniđ juuhlijd. Juuhlijn vuorâččâs puávtáččij lávluđ já faallâđ puohháid purrâmuš.

Vistig vuorâččâs vuástálistij, mut ko káránâs joođhij rammum, te ruápsudeijee vuorâččâs jurdâččij, et ličijhân tot suotâs lávluđ-uv já šoddâđ pegâlmâssân. Nuuvt te vuorâččâs mieđâi já lopedij orniđ juuhlijd. Já káránâs jutâlij táttumin ubâ meeci vievâ vuorâččâs juhlijd.

Já juhleh šoddii-uv. Puohah purrii kalas, káránâs alemužžân já snielâhumosin – vuorâččâsân ij pááccám ohtâgin muállu. Vuorâččâs ij kiergânâm purâdiđ, tastko sun láávlui nuuvt ennuv, et ehidist ton čuddust vuolgij tuše mavresteijee rávudem ”krááh”. 

Čuávuváá iiđeed vuorâččâs vuordij, et tääl pelestis iäráseh povdiiččii suu purâdemkiŋgáráid. Mut puohah iäráseh puávdejii tuš káránâs, tastko káránâshân tot lâi lamaš kote sii-uv lâi povdim, já toin naalijn puohah onnii suu išedin. Näävt vuorâččâs monâttij purrâmušâs já siämmást vala jienâs-uv, ige tot ton maŋa lah áppádâm lávluđ. Purrâmušâs vuorâččâsriäpu lii ton maŋa karttâm haahâđ várdáástâlmáin ulmui nuurhijn já tuŋgijái alne.

Jurgâlum suomâkielâst: