Onnáš tejâsekkâ koijâd, mii kulloo. Tot lii-uv pyeri koččâmuš - orostistiđ já smiettâđ.
Lam lamaš Avelist pelnub oho. Pargoäigitavlu ij lam hirmâd čovgâd mut eidu muddáág. Peessim porgâđ jieččân-uv pargoid ennuv. Taan viestân motomeh pargokulluumeh.
Algâttâm Anarâškielâ seervi aašijn. Tobbeen lijjii motomeh stuárráábeh ääših. Puoh stuárráámus já ilolumos lii tiäđust-uv tot, et servi lii uástám Avelist táálu Kuáti-kielâpiervâlân. Táálu uástim lii kačâttâm muu mottoom tove paaŋkist já meiddei eennâmmittedemlágádâsâst. Tääl kävppikirjeh láá čaallum vuálá já laavâhuiháttem lii koijâdum. Ruttâääših láá vala ucánjihhii koskân, mut toh valmâštuvveh taan ohhoost. Takkâ seervi ovdebáá saavâjođetteijei já kuhesáigásâš čällei, kiäh lává kuohtuuh siäštám nuuvt čuuvtij. Nubben äššin lâi tiäđust-uv ihečuákkim. Tobbeen iä lam nuuvt hirmâd ennuv ulmuuh kale mut tuárvi, luhhoost. Taan tovehân ihečuákkim lâi čuuvtij maŋeláá ko ovdil: ihečuákkim lii sirdum ovdil njuhčâmáánu loopâ. Taas lâi tárbu, nuuvt et seervi massiivlâš kirjetuálu finnee oornigân ovdil ihečuákkim. Ruttâjotolâh lii jo paijeel 600 000 eurod! Ohtân äššin vala lii lamaš haldâttâhčällee vyelgim, mii lii tiäđust-uv lamaš korrâ pittá puohháid. Luhhoost sunjin lii kavnum šiev juátkee.
Eres pargoh tastoo, já äigiájánâsah. Ovdil pessijái Avelist algâttim smavvâ proojeekt. Elâččim Avveel kirjeráájust já meridim, et jurgâlâm Tittamari Marttisii párnái- já nuorâikiirjijd mottoom verd anarâškielân. Vuosmustáá kietân paasij Viivi Pusu ja toffeesydän, adai Viivi Cumme já toffeeváimu. Lam forgâ vaalmâš jurgâlmáin, nuuvt et pessijái maŋa lii suullân 5-6-luokkaláid luhâmuš. Kirje kolgâččij já puávtáččij almostittiđ. Luuvijd kalga vala orniđ. Kirječällee jieš lii lam moovtâ tast, et suu kirjeh jurgâluvvojeh. Tääl mun lam smiettâm, et mondiet muu pärnivuođâ ääigi tágáreh kirjeh iä lamaš sämikielân? Mondiet, mondiet, mondiet? Mun lam smiettâm, et kiirjijd finnee ko višá jurgâliđ. Já jis ij viišâ, toh iä talle puáđi. Taat lii lamaš munjin stuorrâ feeri: siämmást jieš-uv vuod šadda nuorrân, tuávŋá tien rääigi, mii motomin lii jieijâs pärnivuotân pááccám. Taat lii lamaš astoääigi pargo, mast ij finnii päälhigin mut kale hirmâd šiev mielâ. Takkâ, Tittamari, et lah toohâm taam máhdulâžžân! Muu váimuäššin ličij tääl finniđ nuorâikiirjijd, aainâs-uv mottoom verd.
Nubbe-uv jurgâlempargo lii pargo vyelni. Taam lam jurgâlmin pargoääigi: Torkel Rasmussen nuorâikirje Áigin Lávra, mast šadda anarâškielân Äigee Lavri. Lam jurgâlâm taam vistig mašináin já tastmaŋa tivvoom maašin kielâ já mielâ. Taha pyere! Lii kale ettum, et maašinjurgâlem ij heiviiččii čaabâkirjálâšvuođâ jurgâlmân, mut taat ij lah muu mielâst aaibâs tuotâ. Muštâleijee stiijlâ jurgâlmân taat lii šiev vyehi! Olmooš tastoo tivo. Nuuvt et taan ive puátá vuod mottoom verd luhâmuš. Tom mun jieččân peeleest lopedâm, et täst ovdâskulij vááldám jyehi ive motomijd smavvâ jurgâlmijd, nuuvt et finnip párnáid já nuoráid lase luhâmuš. Tastoo čälittâm vuorâsulmuid, nuuvt et šadda toho-uv luhâmuš. Táid ferttee kale jieš čäälliđ. Vuoi ko kiinii jurgâličij vala motomijd dekkarijd anarâškielân.. Mun vissâ motomin mut tiet äigi ij lah eidu tääl. Halijdičij-uv kiinii? Ollâopâttâhuáppeeh finnejeh jurgâlempargoin kale čuággáid.. Jispa tot movtidičij kiännii?
Čyeti čälled -proojeekt pelni lam ornim oovtâst Erikain kyehti čäällimpáájá astoäigičälleid. Mist lii kuohtui kerdij lamaš hävski! Takkâ tijjân, kiäh leppeđ fáárust jotemin! Lii äigi luptiđ anarâškielâ meiddei kirjálii kielân.
Blogi čäällim prinsiipáin ohtâ čaalâ peeivist lii taan räi luhostum. Jiem lah pieijâm olssân meendu korrâ vátámâšâid. Vaigâdumos lii tiäđust-uv smiettâđ, mast čáláččij. Muu tejâseehah láá taan räi ain išedâm. Já mielâstân vááldám tist-uv, rähis lohheeh, ideaid vuástá. Runočällen lam ain hárjuttâllee, mut halijdâm oppâđ já iskâđ.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti