Ennuv lukko, Bokito!

Ennuv lukko tunjin, ennuv lukko tunjin!  Finnejim persovnlii povdim juhlođ onnáid Bokito 20 ive šoddâmpeeivijd mut - vaahâg kale - pargohuápuidân keežild jiem ostâm. Murâštâm. Mut lopedâm kale jurdâččiđ stuorrâ haarem hiärá. Tääl Bokito lii rávásmâm já sust láá kulmâ káálgu: Annette (43), Aya (21) já Tamani (23). Iänááš sun oro räähistmin Tamani, kiäin sust láá kulmâ maajeeldpuáttee. Ayain sust láá kyehti maajeeldpuáttee. Toos lasseen sust lii vala ohtâ piämmuhâs. Annette lii eenâb-uv ááhu roolist.

Vissâ tun tääl koijâdah, kii syeligâs Bokitoid taat lii. Munba muštâlâm. Sun lii Rotterdam elleikäärdi pegâlmâs gorilla. Taat ellee lii nuuvt ulmuu náál, et Bokitost ferttee sárnuđ "sun"-häämist, ij "tot". Eromâš pegâlmâssân Bokito šoodâi kiđđuv 2007 elleikäärdi 150-ive ávudempeeivi, ko sun váhá sutettistij. Sun kárgái elleikäärdi gorillasuollust já volliittij mottoom nissoonkyesi nuuvt čuuvtij, et taat kaartâi pyecceiviäsun já koolgâi maŋgii čuopâduđ. Nissoon haardij Bokito, nirvái toos meendu fasteeht, já tooshân gorilla ij lijkkum. Bokito njuškij olgos suolluustis, mii koolgâi leđe torvolâš, kačâttij suorgânâm kuosijd pirrâ elleikäärdi já ko sun kalanij tušes kaččâmân, sun orostij rávhálávt vuordâččiđ mottoom raavvâdviäsu aldasáid. Talle ubâ elleikäärdi vaavtah lijjii väldimin Bokito kiddâ. Elleituávtir tolvui jotelávt pärttisajan, já sun koolgâi pääččiđ Bokito jämittemnjuoláin nuuvt et gorilla nohádij. Toin naalijn tájáskâm teinigorilla puovtij vuod macâttiđ autolava alne suolluusis. Já tastoo Bokito-päärti maŋa elleikäärdist algii korrâ huksiimeh: ubâ elleikäärdi ferttij finniđ "Bokito-torvolâžžân". Taan päärtist elleikärdi ij innig meendu korrâ jienân muštâl, mut ulmuuh kale taam mušteh vala maaŋgâid luuvijd iivijd. Taat lâi jiešalnees jo Bokito nubbe kárgám: jo ovdebáá päihistis Berlinist sun lâi kárgám ive 2004 mut lâi tiptám väldiđ jieijâs rávhálávt kiddâ já lâi maccâm vuástálisthánnáá suolluusis.

Ij lah mihheen immâšijd, et Bokito tiiptij Rotterdamist väldiđ jieijâs kiddâ raavvâdviäsu aldasijn. Tothân lâi sunjin uápis saje, ko tiätá suu vädis pärnivuođâ. Aaibâs tego ulmust-uv, vädis lattim pasta čielgiđ hyenes pärnivuođâ muštoi peht. Bokito šoodâi Saksaast Berlin elleikäärdist kiđđuv 1996. Suu enni ij puáhtám njomâttiđ suu, já tot lâi stuorrâ draama. Nuuvtpa ohtâ elleikäärdi tipšoin pajasšoddâdij suu tuáttuputtâláin. Uccen Bokito finnij lippâr pottâsis tego uccâpáárnáš kuás-uv tassaažân ko oopâi toimâttiđ ašijdis. Taas lâi tárbu tondiet ko Bokito iälustij ulmuigijn. Tipšoo ij puáhtám kyeđđiđ Bokito ollágin ohtuu, tastko taat čiäruškuođij já miännudškuođij korrâsávt. Bokito tarbâšij "eeni" já rähisvuođâ. Bokito valdui päddikeejist fáárun jyehi sajan - kavpugân-uv. Bokito lâi uápis kyessi páihálii picceriast-uv, mut piccaast sun ij kuássin huollâm. Sunjin kolgii leđe pyerebeh evviseh.

Siämmái aaigij, ko Bokito volliittij elleikäärdi kyesi, sun lâi mudoi-uv iätádum: suu kištottâllee (luuvâ: stuorrâ vajalâš) Dango haldâšij meendu ennuv. Bokito vuoitij, já nuuvt te Dango ferttij varriđ kuovttijn kálguinis tuárvi kuhás. Dango kaavnâi uđđâ pääihi Kiijná elleikäärdist Shanghaist. Tastmaŋa Bokito lii tiptám ohtuu Rotterdam haaremis ceggust.

Jyehi áinoo kyessi lii rähistum Bokiton. Nuuvt mun-uv. Ihástâlâm suu naavcâid anneeđ huolâ jieijâs káálguin já maajeeldpuáttein. Tast, mast olmooš finnee nuttâlmijd já suujâtmijd maŋgii najâmist já oovdâst lii vises näimi-iäránem, Bokito tile lii ereslágán: sun finnee korrâ rammuumijd, et sust lii vuod uđđâ kálgu, kiäin sun ráhtá lase maajeeldpuátteid. Taat maŋgii naaijâm lii táválâš gorillai juávhust já tot lii mudoi-uv eromâš pyeri tondiet ko Bokito gorillasorttâ lii čuuvtij aštum.

Mun jieččân peeleest tuáivuttâm Bokiton ennuv luho já tuáivum, et sun vala pastaččij stuárudiđ haaremis mottoom verd. Suu soortâ gorillah ain annojeh, amas toh lappuđ ubâ maailmist. Kuhháá siäilus suu gorillasorttâ.

Bokito juurdâšmin.