Rotterdam elleikäärdi mušto. |
Muu nuorâmus nieidâ lii kuohtii lamaš Rotterdam elleikäärdist ijâstâlmin. Toho elleikäärdi ihekoortâ omâsteijeeh pyehtih almottiđ párnáidis. Párnááh maneh ehidist ovdil eehidpurâdem elleikáárdán, já sij láá valmâšeh čuávuváá peeivi eehidpeeivi ääigi. Muu maainâs lii vissásávt čuuvtij ahevub luuhâđ ko párnáá jieijâs muštâlus reeisust, mut muštâlâm liijká tom, maid jo vaanhim tiätá tággáár leeirâst.
Párnáid hävski lii telttaast uáđđim. Jieijâs telta ferttee jyehiđ motomij iärásijgijn. Táválávt teltta cegâttuvvoo olgos. Moonnâm keesi leirâ lâi porgemáánu aalgâst, já tien iijâ lâi kuittâg hyeneeb lukko: eidu ton ehidân pottii hirmos äijihuávtih. Nuuvtpa párnááh karttii cegâttiđ teltaidis siisâ, taan tove kirahvij kyessin. Siste uáđđimsekkâ lâi liegâs, já ton-uv tiet telttaast lâi lamaš paahâs. Já leeirâ ääigihân kihheen ij mudoigin maašâ uáđđiđ: párnááh lijjii nohádâm eskin kyevti maŋa iho. Iiđeedcuvnâm lâi lamaš jo kuuđâ ääigi, adai ijjâ lâi pááccám uánehâžžân. Peiviv párnááh lijjii kavâstâllâm njálgáht, motomeh nohádâm-uv. Já koccee vuorâsulmuuh omâttâllii tom, maht jo párnááh puohtii nuuvt maŋgii iijâ ääigi halijdiđ hiivsigân. Mut tiäđust-uv ijjâkocceem lâi lamaš sijjân tuše mielâsâš, já toin naalijn mudágávt lâi loválâš kocceeđ vala ucánjihhii.
Párnái eehidohjelmist lâi elleikáárdán puáttim maŋa ohtsâš grillam: ávustuulâ alne possum piärguh, määrfih já possum maissih lijjii lamaš njálgáh. Taan Zoo Camp-mukist, mii tääl lii pääihist, lâi uážžum juhâmuš. Já muki tiäđust-uv uážui väldiđ mušton pááikán.
Ehidist lâi lamaš meiddei ellei merhâi kuorrâm elleikäärdi kiämáduvvâst. Tot lâi lamaš hävski.
Tastmaŋa lâi lamaš telta cegâttem, já ovdil eehidposâdâttâm juávkku lâi vala kuáivum elleitipšoi iššeen kirahvij kähirijd já tuálvum taid kompostin. Pooškâi putteestmân lâi kuullâm tiijme verd äigi.
Iđedist vuod vuossâmužžân iiđeedpitá maŋa lâi kolgâm piemmâđ elleid. Kuumpij piemmâm lâi lamaš hormišumos: toh lijjii oinuustâm-uv. Kumppijd lâi kolgâm tuálvuđ piärgu, mii lâi čuopâdum smavvâ pittáid. Táválii luándust ij vissâ kihheen fileist piärgu tađe komálubbooht, pic kumppi jieš ferttee pivdeđ evvisijdis já suoskâđ taid pittáážin pastelis panijdiskijn. Já tiäđust-uv kirahvih já seeprah lijjii tarbâšâm evvis. Kirahvij kuhes čiäppát keežild syeinih, loostah já šadoh lijjii pieijum koorij siisâ, moh kolgii hiäŋgáđ ollâgâsâst ááimust. Kirahviorrááhhân pyehtih šoddâđ paijeel viiđâ meetter kukkosâžžân.
Pááikán vyelgim lâi nube tááhust hävski, mut nube tááhust juáháš lâi halijdiđ leđe elleikäärdist nube-uv iijâ. Mut toos lii máhđulâšvuotâ vala puáttee keesi-uv. Nuuvt et taan táálun oro forgâpalij varriimin vala kuálmád-uv Zoo Camp-muki.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti