8.7.2020

Lappum noláh

Motomeh ääših láá peinijááh. Nuuvt taat-uv, tiäđust-uv. Jis halijdah, te čääli loopâ taan mainâsân. Čällee jieš ij tääiđi tuostâđ. 


Lijjim vuáijám kuhes määđhi, lijjim čoođâ vaibâm. Ijjâ lâi jo juovdâmin. Orostim mottoom sajan, já ”tiettim”, et tääbbin mun uáđám iijâ. Tie oinui mottoom táálu, mii lâi váhá suámálâš. Jiem sevŋâdâsâst tomgin uáinám, et maggaar táálu tot lâi, mut tom mun tiettim, et kolgim moonnâđ tohon siisâ.

Lijjim finnim šleđgâpoostân táálu uksâkoodi. Mun aštus koivum tom já aigum tedâččiđ tom uuvsâ paaldâst leijee čoovdâloován. Ton siste ličij čoovdâ, moin mun pesâččim siisâ. Mun algâttim, mut talle šoodâi čuolmâ: nummeersärji lâi kukke, já tast lijjii kyehti nolá, mut čoovdâloovást vááilui nollá. Tot ij kavnum kosten.  Mun keččim uđđâsist jieččân šleđgâpoostân. Tärhistim koodi. Tast luhhii ain kyehti nolá. Čuávuvâš juurdâ must lâi, et lijjim puástutáálust. Mun tärhistim čujottâs. Tot lâi olmânáál. Kááđust lâi meiddei kolbâ, já čujottâs tast lâi.

Huámmášim, et tie paaldâst lâi mottoom smavvâ kävppi. Mun moonnim tohon siisâ já čielgejim vyebdei jieččân čuolmâ.  Sun eeđâi tállân:
-       Joo, puáđi siisâ peri. Taan käävpist mij kale vyebdip nolláid.
Mun imâštâlškuottim:
-       Maht sun puovtij tiettiđ, et mun uuccim nolláid? Mun jiem lam ettâm sunjin, et mii numerijd tien säärjist vááilui…

Nissoon moonâi mottoom ilddee tuáhá já poltoškuođij. Noláh iä lam hirmâd älkkees saajeest. Sun koolgâi puoh tävirijd pajediđ ilddest já lyeštiđ lättei ovdilgo noláh kávnojii.
-       Täst te kolá muu ubâ ijjâ, mun pahudim.

Te sun paifakkist ilosmij:
-       Ij kuulâ! Taa toh noláh láá! Mut toh kale váhá mäksih…

Sun lijjii muáddi pakkeet kieđâstis.
- Já mast sun tieđij, et mun tarbâšim kyehti nolá... 

Mun koijâdim nolái hade. Nissoon västidij:
-       Iä toh jiešalnees maiden määvsi, mut táhádâssân tast, et tun macâttâh taid, mij tarbâšep love euro táhádâsmáávsu.

Muu mielâst tot lâi komálâš. Mun liijká koivum jieččân paŋkkikoortâ já aigum mäksiđ love euro táhádâsmáávsu.  Ij tot nuuvt mielâttes tiivrâskin lamaš.

Mun koivum paŋkkikoortâ pursâstân já mävsiškuottim. Tot-uv lâi komálâš. Käävpist lâi nuuvt sevŋâd, et jiem uáinám korttâautomaat numerijd. Koijâdim, puovtij-uv nissoon cokkiittiđ tommittáá čuovâ, vâi uáináččim. Sun moijái ustevlávt já lopedij.

Ko čuovah cokkânii, muu paŋkkikorttâ lâi lappum kieđâst. Mun imâštillim, et kuus totkis šoodâi. Nissoon keejâi munjin suámálávt:
-       Uusah-uv tun maidnii?
-       Mun uusâm jieččân paŋkkikoortâ, mun čielgejim.

Tehân te vyebdee čielgiiškuođij:
-       Taan käävpist puáhtá uástiđ paartijd. Tääbbin päärtih ain kiärdášuveh. Jis lii vistig ohtâ pärtti, tego tust, te toos oolâ finnee smavvâ táhádâsmávssoin ain nube. Ton maŋa toh láá kyehti. Tust meiddei láá tääl kyehti päärti. Tust ij lah ijjâsaje, ige tust lah paŋkkikorttâgin innig.

Mun keččim nissoon jurbâ čolmijgijn. 

Sun joođhij:
-       Ij-uv lah-uv iimâš já oomâs? Puávtám-uv mun vala palvâliđ tuu mahtnii? sun koijâdij.

Mun uuccim uuvsâ olgos, mut tääl tot-uv lâi lappum. Muu uáivist juurâi tuše ohtâ juurdâ: maggaar komálii sajan mun lijjimgin jieččân pieijâm?

2.5.2020

Eennâm peivi

Eennâmpállu lii puohháid tuš ohtâ.

Mist lii čääci, mulde, Piäiváš já pargomohtâ.

Keigii ain puohháid išedeijee kieđâ.

Tot addel maailm ulmuid šiev mielâ.

Tipšo elleid, šeešti čääsi, istâd maŋgâ muorâ.

Toin naalijn tun anah maailm pyereestpiergiimist-uv huolâ.

Šeešti luándu, uđđâsistane tiiŋgâid eivi.

Ele tego jyehi peivi ličij puoh tergâdumos Eennâm peivi.

Jurg, ML Olthuis; https://www.pinterest.com/tdelony/science-poems/ Valdum 16.4.2020

30.4.2020

Näävt káránâs fillij vuorâččâs

Puáris indiaanmainâs mield tälvi lâi puátimin. Puohah elleeh pargeldii iđedist eehid räi já čuákkejii purrâmuš aitijdis täälvi várás. Tuše káránâs njuškiistâlâi ilolâžžân källei alne já makkuuttij iärásijd.

Poođij korrâ tälvi, já puoh elleeh rettâdii evvisijdiskijn, mut káránâsâst ij lam mihheen maid puurrâđ. Káránâs vuolgij vyeligâžžân kerjidiđ. Kuobžâ oođij lussâdávt. Uárree juurâi tego hamster terhoidiskijn já pähkinijdiskijn, já tot mooitij káránâs läškivuođâst ige adelâm oovtâgin jiiváá káránâsân. Ige kihheen ereskin elleid adelâm maiden, pic jorgettij káránâs uuvsâs tyehin.

Nuuvt te káránâs poođij vuorâččâs tupán. Káránâs hoksái rammuuđkyettiđ vuorâččâs tast, mon čepis lávloo taat lâi. Vuorâččâs jiäráskij ige annaam jieijâs nuuvtkin šiev lávlon. Mut káránâs joođhij rammuumis já iävtuttij vuorâččâsân, et taat koolgâi orniđ juuhlijd. Juuhlijn vuorâččâs puávtáččij lávluđ já faallâđ puohháid purrâmuš.

Vistig vuorâččâs vuástálistij, mut ko káránâs joođhij rammum, te ruápsudeijee vuorâččâs jurdâččij, et ličijhân tot suotâs lávluđ-uv já šoddâđ pegâlmâssân. Nuuvt te vuorâččâs mieđâi já lopedij orniđ juuhlijd. Já káránâs jutâlij táttumin ubâ meeci vievâ vuorâččâs juhlijd.

Já juhleh šoddii-uv. Puohah purrii kalas, káránâs alemužžân já snielâhumosin – vuorâččâsân ij pááccám ohtâgin muállu. Vuorâččâs ij kiergânâm purâdiđ, tastko sun láávlui nuuvt ennuv, et ehidist ton čuddust vuolgij tuše mavresteijee rávudem ”krááh”. 

Čuávuváá iiđeed vuorâččâs vuordij, et tääl pelestis iäráseh povdiiččii suu purâdemkiŋgáráid. Mut puohah iäráseh puávdejii tuš káránâs, tastko káránâshân tot lâi lamaš kote sii-uv lâi povdim, já toin naalijn puohah onnii suu išedin. Näävt vuorâččâs monâttij purrâmušâs já siämmást vala jienâs-uv, ige tot ton maŋa lah áppádâm lávluđ. Purrâmušâs vuorâččâsriäpu lii ton maŋa karttâm haahâđ várdáástâlmáin ulmui nuurhijn já tuŋgijái alne.

Jurgâlum suomâkielâst:

14.3.2020

Mii lii suomâkielâ "oire" sämikielân?

Sänilistoin adeluvvoo suomâkiel oire-sääni vaastân tavdâmerkkâ, mii lii uđđâ sääni. Mon ennuv tom tuođânálásávt taarbâš? Mun iskim motomij ovdâmerhâigijn, maht mun eđâččim ääši sämikielân. Puáđus lii, et mun jiem ohtiigin tarbâšâm tavdâmerkkâ-sääni. Sämikielâ lii tuárvi riges, et tonttáá piergee.



 Talle ko olmooš mana tuáhtárân, ij lah tárbu kevttiđ ”oire”-sääni, mut láá eres idiomeh, maht tiäđuštâllâđ ulmuu vajo (1):

1)    Minkälaisia oireita sinulla on?

-      Maggaar vajo tust lii? Maht tun vajah?
-      Maggaar lii tuu tavdâkove?
-      Kogopeht tust unohist / poovčâst?
-      Mii soojijd tust lii raše?
-      Muštâlba, magaráin aššijn tun lah joođoost!



Jis vuod lii tárbu adeliđ ohtân liston mottoom vääivi tobdomeerhâid, puáhtá sárnuđ jo-uv vääivi X tobdomeerhâin teikâ tuše meerhâin (2-3):

2)    Aivotärähdyksen yhtenä oireena on tajunnan menetys.

Vuoiŋâšspiđgám ohtân merkkân (teikâ tobdomerkkân) lii jámálgem.


3)    Tavallisimmat eturauhassyövän oireet: (listo)

Táválumoseh ovdâráksápurâstaavdâ meerhah:



Motomin oire-sääni kovvee tom, et olmooš lii illávaje / illáelen (4-6 ):

4)    Tartunnan saanut palasi Itävallasta sunnuntaina, ja hänen oireensa alkoivat seuraavana päivänä.

-- njuámmum finnim olmooš maacâi Nuorttâvääldist pasepeeivi, já sun tubdâškuođij jieijâs illáellen /illávaijen čuávuváá peeivi.


5)    -- työntekijä ei osannut epäillä koronavirustartuntaa oireidensa aiheuttajaksi

-- pargee ij máttám epidiđ koronavirusnjuámmum jieijâs illáelleem / illávaijeem suijân


6)    Sairasta lievät oireet kotona - terveydenhuolto auttaa vakavista oireista kärsiviä

Jis jieh lah meendu illávaje / čuuvtij puocâmin, puávtáh puoccâđ pääihist – tiervâsvuottipšo iššeed viärráht pyecceid.



Motomin vuod oro lemin tárbu miäruštâllâđ taavdâ vuáđulubbooht, talhâstiettuu uáinust. Tallegin oire-sääni ij taarbâš sämikielâst. Sämikielâst tubdâđ-verbâ teikâ miinii eres tobdoid labdâseijee veerbâid + tavdâ muštâl tom, et lii miinii vaaivijd (7 – 8):

7)    Vältä lähikontaktia muihin, jos sinulla on hengitystieinfektion oireita. 

Veelti aldakontakt iärásáid, jis tuubdah, et tust lii lenccu.

--, jis tuubdah, et tust lii vuoiŋâmuáli-infektio (oro lemin virgálub kielâ).

8)        Jos sinulla on lievän hengitystieinfektion oireita, kuten nuhaa, yskää, kurkkukipua, lihassärkyä tai kuumetta, lepää ja sairasta rauhassa kotona. Pysyttele kotona, kunnes oireet loppuvat.

Jis tust ucánháhháá kulluustâl nuárvui, tust lii kuorsâttâh, čuudâ lii raše, tuubdah teehijn pohčâsijd teikâ tust lii kumeštâs, puosâ ráávhust pääihist. Oro pääihist tassaažân ko tuubdah jieijâd tiervâsin.



28.2.2020

Juovlâčieskâs já juovlâpiälkku

 Liäibumvalmâštâlmeh

Muorâsáhhájeijee já muorâčyellee juovlah! Taid mun vistig jurdâččim ko uuccim taanjuovlâsii pajaldâsreeseept neetist. Muu juovlâmielâ lâi taan ive tego ákšoin čuolâstum, nuuvt et tien tááhust halijdim, et reeseept  suápá muu juurdâmaisemijd. Taan jurduu tyehin tot lappum juovlâmielâ oroi lemin!

Mun kavnim kyehti šiev reeseept: juovlâčieskâs já juovlâpiälhu. Kuohtuuh urruu šiev pajaldâssân, já nuuvt te keevâi, et mun jiem máttám valjiđ. Vistig mun halijdim čieskâs, mut meiddei piälkku kiäsutškuođij eenâb já eenâb. Nuuvtpa mun meridim rähtistiđ taid kuohtuid. Mut muu räähtistmist šoodâi suullân ubâ peeivi urkko, hyenessiähá miänástussáin. Muu liäibumist keevâi tuottân Murphy laahâ: jis miinii aašijd puáhtá moonnâđ puástud, te tot tuođâi-uv mana puástud. Ige ääši ollágin táiđám išediđ totkin, et mun jiem lijkkuu liäibumân, veik rähistâm-uv mälistem ton-uv oovdâst.

Valmâštâlmijn mun lijjim šiev liäiboo. Mun luuhim pyereest reseptijd já keččim, moh amnâsijd must lijjii já maid mun kolgim vala uástiđ. Juovlâpiälkun mun tarbâšim teevdân mascarpone já rahka. Toh must iä lamaš. Juovlâčieskâsân onnui rahka lasseen meddei lahcâ, mon mun lijjim jo uástám käävpist eledijnân. Mascarpone ij lam aldemuu käävpist, nuuvt et mun karttim vyeijiđ kukkeláá tom uástiđ. Tien nube káávpán lâi kyevti kilomeetter mätki. Siev peellin lâi tiäđust-uv tot, et puohtim mottoom verd lihâdiđ, ko moonnim toho pyeráin.

Hollandist lii ohtâ väivi: laktoosttes purrâmušah iä kavnuu valjeeht. Luhhoost kuittâg majemui aigij taid uáiná ain eenâb kaavpijn. Já tien nube käävpist mun kavnim mascarpone já meid laktoosttes rahka! Lijjim luholâš. Puohmuđusijd máávuid laktoosttes rahkan ij tiäđustkin koolgâ vyerdiđ, nuuvt et taid mun kolgim jieš siävuttiđ. Mun väljejim smakkân oomeennjuvdos, mii must lâi jo valmâšin.

Čieskâsist mun jiem finnim aaibâs laktoosttes evvis, mut muu mielâst lijjim uáli alda tom. Nuuvt et kale mun tom puohtim puurrâđ. Kuohtuid reseptáid koolgâi pieijâđ laktoosttes rahka, nuuvt et ostim tom kulmâ stuorrâ litterpele puurki já moonnim tutâvâžžân pááikán liäibuđ.

Juovlâčieskâs čuollâm


Mun algâttim liäibumijdân juovlâčieskâsist. Ton ponnen lâi táválâš kiessum toortu täigi, mii ij lam väädis rähtiđ. Ton tevdui onnui lahcâ-rahka-siävuttâs, mon mun rahtim siämmáá ääigi ko kiessum torttu lâi possuumin uuvnâst. Siämmást mun rahtim tevduu meiddei jieččân juovlâpiälkun, moos meiddei onnui rahka.

Mut mottoom suujâ tiet muu teevdâ oroi eresmuđusâžžân ko táválávt. Tot lâi mahtnii čáccáb. Muu mielâst suijân ferttij leđe tot ko mun lijjiim lasettistâm oomeennjuvodosist raahkan. Tot lâi kale aaibâs pyeri mudoi, ko mun tom smakkiistim. Liijká mun meridim kevttiđ taam siävuttâs tágárin čieskâs já piälhu tevdimân.

Ko čieskâstorttu lâi possum, mun kiesâstim tom rullán tego táválávt-uv já pieijim tom čuáskuđ. Fievridim tom olgos peevdi oolâ, tastko mun tarbâšim eres liäibumân saje kievkkânist. Mut muu lukko ij pištámgin nuuvt kuhháá: ko mun suullân tijmepele siste kuovllistim olgos, te huámmášim, et eidu lâi arvam. Karttim huápust viežžâđ rulá siisâ, amas tot njuoskâđ já pillâšuđ.

Čieskâsrullá lâi kuittâg čuáskum jotelávt olgon, já nuuvt mun peessim lehâstiđ jieččân kiesâlduv já levâttim ton oolâ tevduu. Tot moonâi pyereest. Mut muu lukko ij pištámgoin nuvâhánnáá. Tot nuuvâi toos, ko kolgim kiessâđ tevdum rulá kiddâ, mučis kiessum torttun. Suullân siämmáá muččâdin ko reseptist-uv, jis ij jo čuuvtij pyerebin. Talle mun huámmášim, et teevdâ lâi tuođâi-uv meendu njuoskâs já meendu lussâd. Tondiet rullá ij pissoomgin kiddâ pic rottâsij kaskoo áávus – vala fasteeht paajaabeln. Mun tedâččim tom kiddâ nuuvt pyereest ko puohtim, mut ij tot nuuvtkin pyereest išedâm. Smavvâ pittááš tast paasij hárráđ áávus. Muu mielâst tot ij kuittâggin lam mahten varâlâš, tastko toos oolâ pieijuuččij vala lahcâ. Ton tááhust kihheen ij uáináččii luoddânem, nuuvt et puáđus ličij kuittâg-uv purâttettee. Majemuš hervâttem ličij kuittâg eskin ittáá peeivi huolâ, nuuvt et onne tast ij tarbâšâm tađe eenâb perustiđ.

Čuávuvâš hástu lâi juovlâčieskâs pajedem meddâl peeldi alne. Tastko teevdâ lâi tommittáá njuoskâs, tot toovâi meiddei muu čieskâs lussâdin. Tom ij puáhtámkin lihâttiđ kuussân. Mun karttim uigâđ ubâ čieskâs puolâščuukán peldijn. Kijttâlim jieččân kale tast, et lijjim luhhoost ráhtám tom peeldi oolâ, nuuvt et toin naalijn tom lâi älkkee sirdeliđ. Pic et tääl te muu peldi lâi kiddâ puolâščuhheest mottoom tiijme. Luhhoost juovlâpiälhu rähtimân ij tarbâšâm peeldi ollágin.

Čieskâs lâi tääl kolmâsist, já mun puohtim rähtiškyettiđ juovlâpiälhugis.


Juovlâpiälhu sáhhám


Kákkupone lâi älkkee rähtiđ, mut tot lâi kale hiđes passeeđ. Pasemân kuulâi ubâ tijme. Siämmáánáál ko čieskâsáin-uv, meiddei kákkupone koolgâi tipteđ ráávhust čuáskuđ vuormâst. Passeemvuormâ koolgâi vala leđe olluv. Luhhoost must lâi ohtâ ollâ vuormâ, veik tot ij lamaškin aaibâs hiäivulâš taan pasemân: muu vuormâst lijjii kulmâ tääsi. Mun liččim tarbâšâm taggaar vuormâ, mast ličij lamaš tuše ohtâ tääsi. Taat kákkuponne ulâttij passeem maŋa pyereest kyevti táásán, já tot uási mii viigâi olleeđ kuálmád táásán, hárrái suámálávt. Taan uásist paccii fastes roobdah, moh jiešmeidlist koččii meddâl tállân passeem maŋa. Toittáá-uv kale piergij pyereest, ige kákku luhhoost moonnâm piilán tondiet.

Mut čuávuvâš liäibumpärtti lâi jo vyerdimin uuvsâ tyehin, ko poođij äigi komettiđ kááhu meddâl vuormâst. Kákku ij luovânâmgin, veik mun maid porgim, vistig várugávt já ton maŋa váhá korrâsubbooht! Täigi lâi tommittáá suohâd, et tom lâi lamaš väädis leškiđ vuormân. Vuáimálub šluvgem maŋa kákku luovânij tuše nube roobdâst mut ij ollágin nubbeest. Mun aštus sáhhááškuottim piälkkukááhu nijbijn togo, kogo tot lâi val kiddâ vuormâst. Mun irâttim leđe várugâs, amas mun pillediđ ubâ vuormâ.  Mut muu sáhhám ij moonnâmgin nuuvt mudágávt tego mun lijjim smiettâm. Kákku kale luovânij vuormâst sáhhám maŋa, mut ohtâ stuorrâ pittá paasij kiddâ vuormân. Nuuvt te muu juovlâkákku lâi taggaar tego tast ličij kiinii stuorrâ pitá käskistâm. Ij ávttám eres ko luovviiskyettiđ kiddâ pááccám pitá sierâ. Viehâ pyereest tot vuolgij-uv vuormâst, pic kyehti ucceeb pitá paccii ain kiddâ. Taid ij finnim mahten luovâs eereeb vuormâ kääsitmáin. Taan tove mun lohđuttim jieččân, et eidu tiet peeli kááhust mudoi-uv pásáččij vuoluupeellin, nuuvt et tiei pitái váilum ij mahten huámášiččii peevdist. Já uáli táválâš lâi, et kákku ij ubâ pittán puáđáččiigin taldrik oolâ tom čuopâdijngin. Mun aštus čuákkejim luovâs pittáid nuuvt pyereest ko puohtim já pordim taid káákun kiddâ. Toh tarvanâddii-uv, tastko kákkuponne lâi tommittáá assaa.

Čuávuváá tove mun lijjim eeđeest káhhoin talle ko mun kolgim čuoppâđ kákkupone kuulmâ uásán já kolgim tevdiđ kyehti kooskâ. Eidu lijmim keežild kááhust luovvânškuottii suámáliih smavvâ pitáh já muáluh, nuuvt et kolgim vala nube kerd iskâđ lijmiđ taid sajasis. Taan tove paccii kale stuárráábeh rääigih kááhu siijđon. Mut toos-uv lâi tiäđust-uv liäibost čuávdus: piälkku tarbâšij hiäivulii maisem, nuuvt et puđâldiččim eidu tien sajan valjaaht smavvâ kuobbârijd marsipaantääigist. Taamgin päärti ij kihheen uáináččii valmâš kááhu alne.

Tastoo mun tevdiškuottim kááhu. Mun huámášim, et tot jeggijuŋŋâhillo, mon mun lijjim smiettâm teevdân, lâi-uv jo moonnâm puoh juovlâčieskâs tevdimân. Nuuvtpa mun tuáppejim skaapist vađukkâshilo já njuvdim tom kááhu oolâ. Tastoo lâi äigi väldiđ tien tevduu, moos mun lijjim siävuttâm mascarpone já rahka. Taat-uv lâi uáli jo čaccáá. Lijjim kiävttám jo puoh rahka, nuuvt et kejâškuottim pyerebeht rahkapurkijdân. Mun huámmášim, et tothân ij lamaškin rahka, maid mun lijjim kiävttám,  pic laktoosttes juuguurt! Puurkih lijjii lamaš käävpist paldâluvâi, já mun lijjim toppim puástupuurkijd! Tääl te meridim, et jiem njuoskâdiččii kááhu ollágin. Jeđe rähtistim maissijáávuin suvrâs, moin finnejim mascarpone-juuguurttevduu suohâdubbon. Tot luhostui-uv. Já maŋeláá ko jurdâččâm, te taat lâi-uv uáli jo luhostum čuávdus, já kákku lâi njäälgis.

Mut vala lâi ohtâ čuolmâ čuávdimnáál. Mun kolgim finniđ jieččân juovlâpiälkun hiäivulijd seeinijd, váhá tego pessi te. Nuuvt te mun suddâdim vielgis suklaa já leškejim ton peeldi oolâ, mon mun tääl postim väldiđ maassâd puolâščuhheest, Mut mottoom suujâ suklaa pisoi timesin. Tot ličij kolgâm koorrâđ aaibâs viste liegâsvuođâst. Mun uigâdim tom-uv puolâščuukán mottoom tiijmán, já ton maŋa tot kale tiäđust-uv jiäŋui já tom lâi älkkee tuáijiđ maŋgân pittán já pardeđ kááhu pirrâ. Máálájim toos vala oovsijd ruškis suklaast kahvâláin. Já kááhu oolâ mun leškiistim loopâ mascarpone-juuguurtsiäivuttâsâst, moos lijjii lasettum maissijáávuh. Tot luhhoost pisoi pyereest kááhu alne ige kulgâm kuussân. Taan siävuttâs oolâ mun tiällájim hervân stuorrâ soorijd. Čuolmân lâi ain kááhu vuoluubeln leijee räigi, mii liijká oinui. Eidu toos mun rahtim šiev tuovŋâs: mjun puđâldmin mučis ruánáá sino mandelmassaast já ton oolâ vala smavvâ kuobbârijd. Nuuvt te muu kááhu kosmeetlâš feilâ lâi tievâslávt lappum! Taat kákku lâi-uv čuávuváá peeivi nuuvt pyeri já njäälgis, et tot purrui puoh. Ulmuuh purrii vala kuobbârijd já sino-uv. Já sij purrii meiddei tien kosmeetlii feeilâ, mon kihheen ij uáinám já mast ohtâgin ij valagin tieđe maiden.


Juovlâčieskâs njadoh


Čuávuváá peeivi, adai juovlâpuurâdmân vyelgidijn mun aštus valdim juovlâčieskâs puolâščuhheest. Tot lâi tääl pyereest jiäŋŋum já tom lâi tääl älkkee lihâttâllâđ. Mun tiällájim tom vistig pahvitaldrik oolâ, mon mun määđhi várás pieijim vala passeempeeldi oolâ. Toin naalijn tom ličij máhđulâš jođettiđ. Já talle koolgâi tiäđust-uv vyeijiđ siämmáá kuuloold ko ránnjá-ákku, kote vuájá jieijâs Suzuki Altoin hitásubbooht ko mun tuolmâmpyeráin suu paaldâst. (Muoi láán taam motomin iskâm, ko leen jottáám siijdâ kuávdážân.)

Kuulmâ vaartâ automääđhi maŋa mun aštus kuovllistim jieččân čieskâsân. Tot lâi sudâškuáttám, já nuuvt te lâi keevvâm, et määđhi šluvgem keežild tot räigi, mii lâi pááccám ton paajeeb uásán, lâi oppeet áávus, já tot lâi rottâsâm eenâb ko vyelgidijn! Mun aštus várugávt tedâččim tom uđđâsist kiddâ, ko lijjim vistig poossâm kieđâidân. Mut ij taatkin tiåđustkin mihheen stuorrâ paartijd lamaš. Juovlâčieskâs oolâhân puáđáččij ain tot lahcâkerdi, nuuvt et tiet rottâsem kale pásáččij laavcâ vuálá, ige ohtâgin tom tobbeen vovjâččii. Já ton oolâ mun meridim pušteđ vala sillee čoođâ kaakaojáávuid, moh lopâlávt luávdáččii taam kosmeetlii feeilâ.

Juhlesaje kievkkânist lâi meendu uccáá saje, nuuvt et mun kuođđim kuohtuid pajaldâsâidân kolmâ ááitán. Pieijim taid tuárvi pajas kale, amas táálu peenuv njiellâđ taid pottâsis. Tomhân mun jiem eisigin eidu tääl lam vyerdimin.


Pyerebeh njadoh čieskâsân


Já nuuvt te lijjii juovlâmáláseh. Ubâ suuhâ lâi tobbeen, já juáháš lâi mälistâm puurâdmân maidnii. Lijjii käneh, loováh, kaalah, potáseh, salatteh. Ij váilum innig mihheen eres ko muu pajaldâs. Nuuvt te mun vuolgim viežžâđ pajaldâsâid ääitist. Tastko must iä lamaš nuuvt ennuv kieđah, finnejim skippáár-uv: mottoom uápisolmooš, Henk, vuolgij munjin skipárin. Sun lâi stuorrâsiähá olmooš, kii poorgâi muorâkärdifirmaast ige sun kuássin palaskâm luándupittáin. Sunjin-uv muorâfáddá káhhoid heivij pyereest.

Já nuuvt te muoi toppiistáim pajaldâsâid. Mun valdim juovlâčieskâs, Henk kuodij juovlâpiälhu. Já nuuvt te keevâi eidu TOT, maid mun jiem kuássin lijjii halijdiđ tábáhtuđ. Olgon poođij korrâ pieggâspälli, mii paifakkist possoolškuođij pááppár meddâl muu čieskâs alne. Mun keččâlim toppiđ kiddâ pävirroobdâst, mut tot ij išedâm maiden. Mun pevhištuvvim, ko pieggâspälli possoolškuođij muu passeempeeldi-uv já toppij tom. Já nuuvt te keevâi, et ton alne leijee pahvitaldrik – já ton alne muu juovlâčieskâs – čierâstškuođij enâmân. Jiem pastam taid mahten orostittiđ. Já nuuvt te muu fijnâ čieskâs koočâi enâmân, puohrâkkân!

Mun ruhâdâlškuottim majaskulij.

Henk poođij toos paaldân já ooinij, maht lâi keevvâm. Vistig muoi povvâstáim nuuvt et toos kužâdâđáim. Čieskâs lâi kale koččâm enâmân, mut taan tove – iimâš kale – olmâ kulij! Já stuárráámus uási tast lâi ain pahvitaldrik alne!

Henk reagistij jotelávt. Sun ooinij siämmáá ko mun-uv. Mun lijjim čuoppâm motomijd smavvâ pittáid sierâ, nuuvt et finniiččim tain šiev oovsijd čieskâsân. Toh pitáh lijjii tääl kirdelâm tabeláá. Já muu stuorrâ čieskâs, mii lâi määđhi ääigi luoddânâm, lâi tääl rottâsâm aaibâs áávus! Lâi šoddâm hirmâd fastes pajaldâs.

Jieš murâštim čieskâs surgâdis loopâ. Puoh tom stuorrâ liäibumvääivi maŋa tot leggiistuuččij lyeniliitán! Mun smiettim, et lijjim tušij tiet uáinám hirmâd stuorrâ vääivi pajaldâs rähtimist. Tot ij lam ollágin suotâs.

Mut siämmást Henk, luánduolmooš ko lâi, toimâškuođij.
-       Kulâ, ij eeti lah ollágin tággáár! sun pahudij já keigij munjin juovlâpiälhu.

Sun čokkiistâlâi enâmân koččâm čieskâspittáid stuorrâ kuámmirijdiskijn. Suu kieđah lijjii aaibâs kááhust.
-       Tun čuopâstah taam enâmân kuoskâttâm robdâpitá meddâl kievkkânist! sun čaaitij.

Mun hirmástâllim mut sun orniistâlâi lase:
-       Mudoihân tot kákku ij lah kuoskâttâmgin enâmân! sun páávui.
-       Já čuopah uđđâ smavvâ pittáid hervân tien nube keejist! Mijjân páácá tuárvi kákku ton maŋa-uv. Mist lii tuárvi ko lii taat-uv juovlâpiälkku vala, sun joođhij.

Já ovdilgo mun lijjim čaranâm päärtist, Henk lâi čokkiistâm ubâ čieskâs, já jiešalnees vuossâmuu keerdi tot oroi čaposubbon ko kuássin ovdil. Sun kuodij čapo čieskâs siisâ já mun valdim juovlâpiälkkukááhu. Poollim tiäđust-uv tast, et tot-uv kočâččij enâmân siämmáánáál ko juovlâčieskâs-uv. Luhhoost nuuvt ij kuittâg keevvâm, veik tubdim kale, et munjin šoodâi mottoommuđusâš “kähvikoppâneuroos”.

Henk tuálvui čieskâs kievkkânân, čuopâi tast jieš hiäivulijd pittáid meddâl, jeđe avžui muu pardeđ laavcâ ton oolâ. Mun smiettim et koolgâm-uv tom porgâđ vâi joskâđ. Mut mun mottoom suujâ tiet jotkim. Tot moonâi pyereest kale.
-       Já nuuvt te čiävláájin Henk kuodij čieskâs juovlâpiävdán. Puáđus lâi kale hirmástuttee mut hirmâd muččâd.

-       Mut toh kákkupitáh enâmist, mun culijdim Henk piälján.

-       Tot ij lah mihheen čuolmâid, Henk culijdij maassâd  já njurgij pennuusis.

Peenuv ruotâi oskolâžžân išedis kuuvl. Jávottáá Henk luoštij pennuu olgos.
-       Tehân te láppojeh pyereeb njáálmán toh-uv kákkupitáh, ige kihheen taid kuássin uáini!

Henk poođij maassâd kievkkânân. Mun te hirmástâlân keččim, ko Henk falâdij pajadâsâid piävdán. Ulmuuh valdii pittáid taldrikkees oolâ čieskâsist já puurâdškuottii. Mun puurrim meiddei jieš tast jiemge luhhoost huámmášâm maiden epitáválijd.

Mut talle kiinii koijâdâlškuođij must reeseeptkis. Sun eeđâi.

- Taat lii šiev kákku kale! Moin naalijn tun lah finnim toos tágárijd kristalpittáid? Aaibâs tego muotâ teikâ jieŋâ já toi siisâ tágárijd čunnui tijppâsijd njaalgâ pittáid?

Henk ruáhádij jeđe iiskâi toollâđ muáđuidis táválâžžân. Mun keččim hirmástâlân, mut sun čielgiistij:
-       Uáináh-uv, taas láá kevttum ruškis sukkâreh. Taat tiŋgâ lii pieijum puolâščuukân, já tast toh kristalleh puátih.

Nubbegis kyessi pahudij:
-       Mun jiem kale kaavnâ täst maiden tagarijd! Lii-uv tiet njaalgâ uási tuše tuu purrâmušâst?
-       Jáá, tääl te mun-uv kavnim tieggáár pitá! Taa! Mun meid smakkiistâm!

Já sun še rammui eromâš šiev čuávdus, moin naalijn juovlâčieskâs lâi valmâštum. Suoi puuráin vistig čieskâspitáidis jeđe sirduin čuávuváá palaldâssângis já valdijn pitá juovlâpiälhustkis. Tot luhhoost lâi aaibâs oornigist muu peeleest.

Mun smiettim hirmástâlân jieččân reeseept, moin naalijn juovlâčieskâs lâi finnim ekstra njaddoid.  Já mun smiettim et mun liijká liččim kolgâm orostittiđ Henk.

Reeseept koijâdeijee nuáiguttij uáivis jeđe ain rammui  tutâvâžžân, mon šiev liäiboo mun lijjimgin lamaš já mon njaalgâ já eromâš njaddoid mun lijjim kavnâm jieččân pajaldâssáid. Uážuččim čuávuváá ive-uv rähtiđ siämmáid evvidijd.


Munnust Henkijn lâi ain syeligâs reeseept, mon tuše muoi juovlâkuosij juávhust tieđijn. Já suu peenuv tiäđust-uv meiddei. Muoi muorâčyelleeh já sáhhájeijeeh iän tiäđustkin muádi paijeelmiärálii čunoičalmeest suorgânâm.

22.9.2019

Muštomeecist


Tääl mun tiäđám
maggaar lii uámikkâs eennâmlii koovjâ uáinim
kuunâi kalvem muštomiäcán
Ij mihheen uđđâsijd
ige imâšlijd
taat olmoošhân vuolgij jo ihe tassaaš
Ij puáttám soro
ige nubij hävdidmij tobdogin
Lâi tuš smavvâ joskis puudâš muštomeecist

Mut soroviistán kuoddum čapis urne
tom ferttee imâštâllâđ
Tot lii tego smavvâ kyedittettee suovâlittááš
mast lii kevli
mast puáhtá kyeddiđ
já nommâkolbâ
mon kihheen ij olssis haalijd
Tien-uvgs midettes tilán ulmuu pasâttâsah čäähih-uv
Rävis almaa puáhtá-uv keppisávt lihâttâllâđ
Lii äigi vyelgiđ
Lopâlávt
Väldiđ kyedittettee lite fáárun
Ij tot ennustkin teedi
Päälgis saatâš joskis jotteid

Muštomeeci sino alne vuoiŋâst ijjâkässi
Muu jyelgih njyeskih čoođâ
Kaađâm et lävkkejim sino oolâ
Pajadâlâm pyerebeht juolgijdân
vaarâ tot váhá iššeed
Čääci kolgá kuittâg jyelgisuormâi kooskâst
Vuosâjuurdâ lii tot
et kiäm mun täälgis tuolmâm
kiän koovjâ alne mun váázámgin
Luhhoost mun jiem tom tieđe
Koolgâm-uvsun mun suháidân poossâđ
amas mun kyeddiđ Eidu Suu koovjâid juolgijnân olgos meecist
Muorâin hiäŋgájeh vááimuh
já tain noomah
šoddâm- já jäämmimääigih
Vaarâ kiinii sist lii eidu taa já täst

Orostâm mottoom tiäváá oolâ
váivážin orroo likustermiestuu já peesi kuorân
Eidu taat saje oro nuuvt pyerrin
mahtnii olmâ saijeen
Ij aainâskin meendu fijnesin
Mahtnii mun tiäđám
et eidu taas láá iärásij-uv pasâttâsah kolvum
mut jiemhân mun taid kuunâid innig uáini


Paaldâst šaddee sonjosuávi vuálá
láá tiällájum vorâs kukáh
kiännii iärrás-uv pääihist jäämmim lii kolliistâllâm


Olgoláá muorâriäŋku alne čokuttâl ohtuunis puáris nissoon
kavreseelgij
avalii rähisvuođâst tuođâšteijee ruopsis ruusu kieđâstis
Sun kaivaa riäŋku paaldâst ruonijdeijee kiädážân
ige sáárnu maiden
loptee tuše kieđâs tiervâttâssân
Soro sust-uv
Čielgâsávt

Kuunah kaččeh hitásávt likustermiestuu maddui
hämmejeh jieijâs ränisvielgis
ucánjáhháá pirrâsis kirdâččeijee
kovjâluksân
njommâseh jotelávt lahtâ iilâskvaaljan
Já tie tot talle lii
ovddii ulmuu uđđâ orroomsaje
mast vuoiŋâstâs ij čielgâsávtkin lah
lii tuš avalâš luándujotteem
Vuosmuš rášuarve
já puoh lii jo škuljejum enâmân
jävkittâm uáinusist
ovtâstittum uássin universum
Mun uáinám tom čielgâsávt aldemui muorâi vuálá tiällájum kukkáin
Mun páásám mottoom ááigán taas
já tiptám iärásijd moonnâđ

Ko mun halijdâm meddâl
mun váázám olgos muštomeecist
Uusâm pálgá
mon lam váháš ááigán läpittâm
Jiem mun tom tállân kaavnâ
mut mun kaavnâm hävdieennâm
já tobbeen eromâš häävdi
Keđgin láá kyehti vuástáluvâi tiällájum skeittilyevdi
já kuábážân-uv láá čovgâdávt čonâstum kyehti ivnáás kraavaat
já skeittiluovdij paaldân láá kuoddum merettes stuorrâ kukkákoorih
Uámikkâs
tuše 26-ihásâš
meendu nuorâ almai
Ij suigen suu vuáru aaibâs vala kolgâm leđe

Mun kaavnâm pálgá
kaavnâm verájáá olgos
mut ovdil tom mun teeivâm nube häävdi kuuvl verájáá paaldâst
Hävdikeđgin lii ávus kirje
já tast lohá sevtildum já ruonijdeijee tihtâ
Ton saanijn ij innig finnii čielgâs
Merkkâ tast
et puoh taarbâšlâš lii ettum
Lii äigi
väzziđ olgos
já suovvâđ olssis
vala elehánnáá Eellim

13.4.2019

Muulsânmaašin

Siste siäivummodulist, mii lâi tääl muttum muulsânmašinin, lâi váhá komálâš leđe. Tot tuárgistskuođij hirmâdávt. Codexkyevtis eijijn šoodáin mottoommuđusii semitilán, vaarâ nohádáin mottoomnáál. Kuohtuin tubdui uáivijorgáldâs.

Suoi moránáin toos ko mooduul kuhmái enâmân. Kullui vuod: "Pa-da-buuum!" Tot lâi eidu siämmáš jienâ ko sunnuu enâmân siäivudijn-uv.
Mut taan tove sunnuu uáivi oroi čielgâsin, iäváge suoi jámálgâm ollágin. Mut liijká miinii sunnuu jurduin lâi komálâš: ääigi tobdo sunnust kuohtuin lâi lappum. Kuábáškin ij tiättám, mon kuhháá suoi láin čokkám muulsânmašinist. Suoi keejáin laasâst olgost, kuus te suoi láin šoddâm.

Ucceeb laasâst ij oinum mihheen. Mut stuárráb laasâst kale oinui: šiljoost lâi viällud stuorrâ rakkeet! Tot lâi čuuvtij stuárráb ko sunnuu jieijâs rakkeet!
- Eeči, muoi láán tääl rakkeet kulen, Codex almottij.
Eeči-uv kuovllistij laasâst olgos.
- Tuođâi! eeči šuáhkádij.
Tääl te suoi kolgáin jotelávt peessâđ tohon siisâ!

Mut suoi oinijn jo laasâst, et rakkeet ij lam nuuvt šiev oornigist. Tot uáinus suorgâttij.

Robonaut lâi eidu pieijâm tiätumaašin joton, já ton analyys lâi siämmáámuđusâš. Tot almootškuođij:
 - F1A-moottorijn siähtáleh! F1A-moottorijn siähtáleh!

-Siähtáleh? Moh tohkis lijjii tiiŋgâid? kuohtuuh omâttâláin.
- Pleurozium schreberi, tiätumaašin čielgij.
Tehân te Codex luhostui kavnâđ motomijd siähtálij kuuvijd jieijâs tiijmest.
- Seinisiähtáleh! Mon eromâš! sun pahudij. Tiegáreh iä komovuođâst šoddâmgin.

Siämmást tiätumaašin čuulgâi vala kuhes listo puohmuđusijn rakkeet vááduin, maid Codexkyevtis eijijn tuđhâškuođijn pyerebeht. Njuneuási oroi lemin suullân oornigist. Tom koolgâi kale labdeđ rakkeet roopân kiddâ. Já pieggâkolbâ koolgâi sajasis. Tomhân ain tarbâšij rakkeet  ááimunpäčimist. Já rakkeet koskâuási lâi luákkánâm muádi saajeest. Taid soojijd puovtij mottoom kooskâst hiccađ já mááláđ.

Robonaut ravviiškuođij, taan tove šeermâ peht:
- Moottorváddu! Ullagemoottoreh hyenes oornigist!

Šeermâst luuvâi, et taah moottoreh lijjii tievâ! Toos lâi suijâ-uv: tuvvááh lijjii ráhtám tohon piervâlis!

Eeči ij lam ollágin moovtâ:
- Taat-uv vala koolgâi sattuđ! sun tuikkodij.

Ullagemoottoreh tiäđust-uv annojii. Toh lijjii váldu-uigâmrakkeetmoottorist čielgâsávt ucebeh rakkeetmoottoreh, moh lijjii ohtsis pajeláhháá kulmâlov pittád pirrâ rakkeet. Tai iššijn puáldámuš páguttui seeilâlite vuoluukiäčán. Tobbeen läädist puáldámuš pumppájui ain ovdâskulij váldumoottorân. Ullagemoottor lâi págulaš talle ko rakkeet pieijui joton komovuođâst, kost puáldámuš mudoi ličij kirdâččâm kost já maht kulij sáttoo.

Paifakkist eeči luvâškuođij tärhibeht Robotnaut vuolgâttem ravvuid. Tast luuvâi, et rakkeet puovtij finniđ ovddii tilásis muulsânmašináin!
- Sirde rakkeet muulsânmašinân! Sirde rakkeet muulsânmašinân! tot ravvij.
- Tiet tiŋgâ ij lah viijses, eeči huhkádij.
- Naa.. Codex-uv smietâi.
Ijhân paijeel čyetimeettersii rakkeet mahten puáhtám uigâđ kuulmâmeettersii siäivummodulân! Tomhân kolgâččij pieđgiđ pittáid, ege toh pitáh liijkágin tohon čavâččii.

Suoi meridáin njaahâđ várugávt modulist olgos, vâi pesâččáin pyerebeht rakkeet kuuvl.

Já ko suoi lavkkijn olgos, kostnii kukkeláá kullui korrâ palijdem, tegu juhlesaahâ te. Tot oroi puátimin škájánij peht. Codex tijme jurgâlškuođij puoh sárnumijd:
- Tiervâpuáttim teehin Mississippin, Neptunus V -rakkeet tiervâpuáttimjuuhlán... Taat rakkeet lii ...
- Mississipin? Codex smietâi? Taat saje koolgâi leđe miinii eres soojijd kale...
- Eeči, láán-uv muoi erehtum saajeest? sun koijâdij.

Já jienâ joođhij:
- Taat Neptunus V -rakkeet lii jottáám oovtâ iijâ já kyehti peeivi teehi áimujotolâhkuávdáá museon. Tääl tot lii viijmâg tääbbin! Rakkeet lii vistig jottáám iijâ taampâ sáátust já ton maŋa kyehti pirrâmpeeivi maađij mield. Mun halijdâm-uv tääl lieggâsávt kijtteđ puohâid, kiäh láá uásálistám taan rakkeet teehi áimujotolâhkuávdáá museon finniimist.

Kuldâleijee toškuu kieđâidis já kullui tuše "Bravoo!", "Bravoo!". Kiinii oroi čuážžumin ovddiikeččin já sun lâi čielgâsávt tolâmin saavâ.

Codex kuldâlij já pahudij:
- Eeči, muoi kolgáim leđe Louisianast? Láán-uv muoi olmâ saajeest?

Mut suu tijme čielgij tego jiärmálub-uv tiŋgâ, et Louisiana lâi tuše rakkeet vuorkkimsaje. Já et rakkeet lâi eidu jođettum. Já et rakkeet aaibâs vuossâmuš saje lâi ton huksimsaje New Orleansist.
- Robonaut lii váldám puoh vuotân, ij lah tuš muštâlâm munnui puoh tiäđuid, eeči pahudij.
Vuod pottii uđđâ noomah, main Codex já suu eeči iävá lam ovdil kuullâm.

Jienâ paalijdškuođij škájánij peht uđđâsist, iiskâi peessâđ ulmui šuámbistem paajaabel:
- Takkâ tijjân puohháid! Takkâ!
- Takkâ!
- Tego mij tiettip-uv, taan Neptunus V -rakkeet ulmen lâi kirdeđ Mánudâžân O-Pollo 19-rakettin ive 1973. Eidu taat Neptunus V -rakkeet lii huksejum puoh kuhemussân, puoh lussâdumosin já puoh vuáimálumos rakettin, mii kuássin lii paččum komovuotân. Taat rakkeet lâi majemuš huksiittâs sarjastis, já tot valmâštui eidu onne 50 ihheed tassaaš.

Vuod kuldâleijeeh toškuu kieđâidis.

Já jienâ ain joođhij:
- Taat Neptunus V -rakkeet koolgâi kirdeđ Mánudâžân ive 1973! Mut ääigih paifakkist muttojeh! Ko mánudâšohjelm koskâldittui, rakkeet ij kuássin kirdámgin kuussân! Tot parkkeerajui huksimsaajees uksâpellâs ain onnáá peeivi räi! Onne mii kuávdážân lii stuorrâ peivi uážžuđ taan massiivlii megarakkeet teehi čaittâlemnáál! Ton fáárust teehin láá puáttám meiddei ton vittâ stuorrâ F1-rakkeetmoottor. Moottoreh láá  puohtum teehi rähtimsajestis, kost toh testajuvvojii čohčâmáánust 1970. Toh láá lamaš ráájust ubâ taam kuhes puudâ! Mii ulmen lii tääl restauristiđ já suojâliđ taam rakkeet já puoh ton oosijd. Rakkeet lii lamaš olgon ubâ paje ton valmâštume rääjist. Mist lii ennuv pargo čokkiđ ruuđâ ton restauristem várás. Staatâ lii ustevlávt mieđettâm ruuđâ taam megarakkeet fievridmân teehi áimujotolâhkuávdážân. Tast lieggâ kijttoseh!

Tääl kuldâleijeeh toskuu aaibâs hysteerisávt kieđâidis já huihádellii iiloost. Já ko sij ucánjáhháá josijduuškuottii, sárnoo muštâlij:

- Já maid te loopân pahudistiđ? Muu tuoivân lii lasettiđ táin rakettáin tääbbin áimujotolâhkuávdáást tiäđu historjálijn mánudâšsiäivumijn já eromâšávt taan kuávlu merhâšittee roolist tien ohjelmist. Tondiet mij pieijâp taan rakkeet uáli jo uáinojeijee sajan. Mij huksip toos haali! Tuáivu mield rakkeet adeličij perustume ulmuid uápásmuđ O-Pollo-mánudâšohjelm pyeremuid peivijd já meiddei tai rakettij historján, moh láá puáhtám mii eidu tääl teehin áimujotolâhkuávdáá museon!

Vuod ulmuuh toskuu kieđâidis. Já jienâ joođhij vala ucánjáhháá:

- Já tääl! Onnáá peeivi must lii ilo já kunnee tuáivuttiđ tiervâpuáttim mii kunneekuásán! Tääl mun halijdâm povdiđ teehin mii stuorrâ sáŋgár, astronaut Reedrik Ryevdi! Sun lii tot, kote lâi kolgâđ kirdeđ táin Neptunus V -rakettáin, jis tot ličij Mánudâžân vuolgâttum. Sun lii palvâlâm 20 ihheed KOMO-komovuotâohjelmist. Suu pargosyergi kirdemist ocá nube viärdásii! Sun lii kirdám pajeláhháá 9000 tijmed, paijeel kavccijnluvvijn kirdemmaašintijppáin! Sun lii viättám 142 tijmed komovuođâst! Sun lii piäluštâm jieijâs já kyevti eres-uv astronaut jiegâ komovuotâskiijpâst! Lieggâsávt tiervâpuáttim tunjin, Reedrik Ryevdi!

Eidu talle kieđâi tuáškumist já ulmui huraa-čuárvumijn ij táttum puáttiđ loppâ. Kukkeláá-uv oinui, maht juhlesaajeest kiinii oroi väzzimin oovdân. Ulmuuh lijjii siämmáámuđusii mielâlihâttâsâst tego rockkonsertist. Já Codex smietâi, et sun lâi kavnâm tääl taid, kiäh lijjii potâlâm nuuvt suámálávt Mánudâžân.

Já tääl nubbegis jienâ joođhij. Taat jienâ oroi kulâmin astronaut Reedrik Ruávdán:
- Pyereh ulmuuh! Taat rakkeet lii stuorrâ symbol! Tot lii tääbbin uáinusist miljovnijd autoid, moh vyejih täst lappâd ivveest. Tot lii stuorrâ symbol maaŋgâ-uv suujâst. Taat saje lii siisâpuáttimsaje kyevti stuorrâ uásistaatâ kooskâst. Taat rakkeet addel kunnee taan áimujotolâhkuávdážân. Tot lii kunnee meiddei ton huksejeijeid. Komovuotâohjelm lii lamaš čiähusist aaibâs meendu kuhháá táválijn ulmuin. Taat rakkeet puáhtá tom puohâi uáinusân! Mun persovnlávt kale tuáivuččim, et taat tiŋgâ ij liččii ollágin tääbbin museost, pic Atlant väldimeerâst. Tallehân mun liččim toin kirdám... Mut tääl kuittâg lii pyeri, et tot lii uáináttâh, mii lii tääbbin mii puohâi mušton.

Codexkyevtis eijijn kuuláin sárnoo jienâst tiätulágán murrâš, já suoi kale tom pyereest iberdáin.

Já Reedrik Ryevdi jienâ kulluuttij:
- Já tääl mij toollâp tijmepele kooskâ. Jeđe ton maŋa mij sirdâšup keččâđ rakkeet aldeláá! Mun moonâm tääl jo rakkeet kuuvl váhá valmâštâllâđ. Já talle ko tij puátivetteđ tohon uápisteijeigijn, mun muštâlâm tijjân váhá rakkeet oosijn já tekniikist já komovuotâohjelmist. Tiervâpuáttim tijjân puohháid taan nube-uv ohjelmuásán!

Codexkyevtis eijijn suorgânáin. Ijhân kihheen eidu tääl uážžum puáttiđ komovuotârakkeet kuuvl! Eennâm ässeehhân talle uáináččii sunnuu siäivummooduul, mii lâi eidu tääl muttum muulsânmašinin! Codex lâi nuuvt iätádum, et sun vuod vahâgâsâst kuoskâttâlâi lummosis. Tot lâi eidu tiet lummo, mast sust lâi vuárhást ucedempiergâs. Ton lukkâ lâi vuod lekkâsâm, mut ijhân sun tomgin mahten huámmášâm. Ko Codex hiäiluttij kieđâs lumostis, ucedempiergâs čujottij njuolgist rakettân. Já maht jo lâškin tábáhtum, ko paifakkist ubâ hirmâd stuorrâ rakkeet, mii lâi paijeel čyeđe meetter kukkosâš, lappui tievâslávt!

-Hu-huih! eeči huhkádij. Sun suorgânij.
Codex meiddei suorgânij čuuvtij.

Mut ko suoi tärhibeht keejáin, suoi oinijn, et ijhân rakkeet lamaškin lappum! Siämmáánáál ko lâi keevvâm Codex majemuin-uv parttijn puátkejeijein, meiddei rakkeet lâi uccom aaibâs uccâ siemin tiŋgâžin. Teikâ enâmist lijjii ton uásih: rakkeet njune, koskâuási já moottoreh! Tot lâi tääl aaibâs párnáá sierârakkeet mattsâš, mii ličij šiettâm smavvâ lähjipakettáá siisâ.

Tääl eeči-uv addiiškuođij, mast lâi saahâ. Sun ááigui finniđ rakkeet oornigân muulsânmašináin já mutteđ tom ovddii tilásis. Tallehân tain vuod puovtij kirdeđ!
- Ele váá kuoskâ tien ucedempiergâsân innig, sun ravvij kaandâs.
Codex lopedij, já tuárgisteijee kieđâigijn sun jotelávt iiskâi lukkâdiđ ucedempiergâsis.
- Teikâ, adlist ko mun tom luoihâttâm vala! eeči koijâdij kandâstis.

Siämmást ko Codex keigij iäččásis ucedempiergâsis, suoi oinijn Reedrik-astronaut hárrumin rakkeet kulij.
- Aaaah, išediđ! Reedrik Ryevdi párgádij.
Sun illá oskoi čolmijdis ko ooinij, maht massiivlâš rakkeet lappui parkkisaajeest suu čolmij oovdâst. Ijhân sun kukkeláá tom uáinám, et rakkeet lâi ucedum já et tot lâi eidu siämmáá saajeest ko ovdil-uv mut tuše miniversion. F1A-moottoreh lijjii táválávt kuulmâ stuorrâ almaa kuho. Tääl toh lijjii smavvâ sierâtiŋgiih - tegu njálgáh te.

Reedrik orostij já ruvviistâlâi čolmijdis.

Eeči čujottij ucedempiergâsáin taan tove Reedrikân já teddilij puálust.
- Tääl lii tuođâi-uv eeti, sun eeđâi.
Codex keejâi ávusnjalmij, maht Reedrik Ryevdi -astronaut ucoi já ucoi. Forgâ sun lâi aaibâs muádilov seenti kukkosâš uccâ äijihâš.

Codex-uv addiiškuođij, mast lâi saahâ. Eidu tääl koolgâi uigâđ minirakkeet muulsânmašinân! Tánávt suoi finniiččáin tom vuod oornigân!

Eeči toppij rakkeetoosijd kietâsis já tuámittij taigijn siäivummooduul kuuvl. Codex vuod kaččâlij känejuolgijdiskijn nuuvt häppilávt ko peesâi já toppij Reedrik Ryevdi niekkimaddust kiddâ. Sun faŋgij astronaut! Reedrik onnuuččij tääl stuorrâ rakkeet stivrejeijen. Iäváhân suoi jiejah mátáččii tagaráin rakettáin kirdeđ! Tot lâi nuuvt eresmuđusâš ko sunnuu jieijâs rakkeet lâi lamaš.  Já nuuvt Codex-uv kaččâlij siäivummooduul kuuvl, Reedrik kozâidis kooskâst. Rakkeetuásih lijjii jo muulsâmmašinist, já tääl te toho uigâduuččij Reedrik-uv! Reedrik ij olmânáál iberdâm, mii sunjin lâi tábáhtum. Sun iiskâi sárnuđ, mut ijhân suu njivkkee jienâ kuussân kullum. Lâi-uv sust eeti vâi ij? Mast tom tieđij?

Puoh lâi tábáhtum suullân čalmerepčâlmist. Eeči toopâi mooduul luŋká já piejâi muulsânmaašin vuod joton - pennáin tiäđust-uv, siämmáánáál tego vuosmuu keerdi-uv.

Tääl te muttemproosees nubástitáččij rakkeet vuod vyeijimoornigân! Já tääl astronaut Reedrik Ryevdi kirdáččij sunnuu vuod Mánudâžân, pááikán, nuuvt jotelávt ko máhđulâš!

Ko muulsânmaašin huurááškuođij, ton ulguubeln kirdâččii tuše lyeneh já siähtáleh já piervâlij uávsih. Já ko muulsânmaašin siisâ kuovlâlij, smavvâ rakettâš kildeškuođij tegu uuđâs te. Já miniastronaut Reedrik Ryevdi oroi paifakkist lemin vitlov ihheed nuorâb ko eskin.

Já amahân te muulsânmaašin tuálvuččij sii kulmâs tääl kuusnii taggaar sajan, kost puávtáččij styerediđ rakkeet já päjistiđ tom ááimun? Tallehân te pesâččij vyelgiđ pááikán!