12.1.2019

Kyesih komovuođâst (2. loho)

II Enâmist

1. Meteoriitij miäcásteijeeh

Tast aldasijn, kuus Codexkyevtis eijijn láin eskin siäivum, ij tiettum vistig ohtâgin Eennâm ässee. Mut forgâpalij, muádi tiijme siste, tobbeen lijjii iäráseh-uv joođoost.

Professor Puáhinävli vaazij njunošist, lovmat uápped vala suu maajeeld. Väzidijnis sun čievžâdij tyebbiláá enâmân kočâdâm suáhiloostâid. Toh lovdii unohávt uáinus enâmân. Tego ain, professor toolâi jođedijnis-uv luvâldâllâm. Taan tove sun muštâlij meteoriitij jiešvuođâin. Meteoriitijdhân sun lâi-uv uáppeidiskijn ucâmin-uv taan määđhist.

Professor čielgij:
-   Tot kirdee tullâpállu, maid mij muáddi tiijme tassaaš ooinijm luvâldâllâm ääigi, sáttá leđe Mánudáá kuávlust koččâm meteoriit. Tego tij jiejah-uv ooinijd, mij lep jotelávt pastam selvâttiđ ton kirdemrađe uáli tárkká. Ige tot liččii mihheen immâšijd, jis tot kavnuuččij veik kostnii tääbbin aldasijn. Meteoriiteh láá siämmáámušusâš aamnâs ko mii rähis Tellus-plaaneet-uv.

Professor kejâstâlâi pirrâsis mut ij orroom aiccâmin maiden epitáválijd. Áinoo epitáválâš lâi meendu vyeligâsâst mottoom rissepittáást hiäŋgájeijee evni, mon sun faškâstij tyebbiláá muáđoidis oovdâst. Nuuvtpa sun joođhij luvâldâlmis, veik kale suu uáppeeh taam mainâs lijjii ovdil-uv suullân čuottii kuullâm já mattii tom paajeeld:

- Jiešvuođâidis tááhust meteoriitijd puáhtá jyehiđ kuulmâ juávkun: keđgijd, ruovdijd já keđgiruovdijd. Váldu-uási meteoriitijn puátih asteroidstielâsist Mars já Jupiter kooskâst. Mut meiddei Mánudáást já Marsist vuálgám keđgimeteoriiteh láá uáli tobdoseh. Meteoriitijd tutkâmáin lii meiddei lamaš máhđulâš selvâttiđ piäiváškode ave. Tot lii täi arvâlusâi mield 4 568 miljon ihheed puáris.

Já professor joođhij:
- Lamhân mun muštâlâm tijjân tast, mon häämist meteoriit puáhtá kavnuđ?
- Kale tun lah, mottoom uáppee västidij.

Mut professor ij tom kuullâm. Nuuvtpa sun joođhij paalijdmis:
- Tääl ko mij lep vorâs meteoriit ucâmin, te lii pyeri mušteđ, maggaar häämist meteoriit puáhtá leđe. Tot puáhtá siäiluđ čavosin teikâ tot puáhtá muttâniđ-uv puohrâkkân. Tot puáhtá vuáijuđ enâmân teikâ pääcciđ eennâm asan toin naalijn et tot leggist vala enâmijd jieijâs pirrâ. Tot puáhtá meiddei kuhmáđ enâmân toin naalijn, et tot njuškee já kuáđá njuškimkyepi, mon paaldâst tot talle kávnoo. Motomin vuod ij pääsi maggaargin luoddâ uáinusân, jis meteoriit lii timásub.

Paifakkist ohtâ uáppein movtáskij:
- Professor, professor! Keejâba! Tääbbin láá muorah viirrâm suámálávt!
Já nuuvt toh tuođâi-uv lijjii-uv. Tego miinii ličij lamaš tast kaskoo já maaŋgah muorah lijjii viirrâm ommâsávt olgoskulij.

Tääbbin lii tággáár imâš kyeppi! Taađee! Tuođe maneh luodah, maht miinii lii njuškim, eennâm vala lii sirdum!
- Já muorâmadduuh-uv láá kustoo toijum, mottoom uáppee lasettij ko tuuđhâi viirrâm muorâid váhá pyerebeht.

- Hmm, mon mielâkiddiivâš! professor mulijdij já kejâškuođij pirrâsis.
- Tiehân tot meteoriit lii-uv, mottoom uáppee tieđij muštâliđ ko sun juudij váhá ovdâskulij.

Puohah oinii enâmist jurbâ meetaalpáálu. Tot lâi uáli styeres vala. Tot lâi suullân smavvâ auto matsâš. Tot lâi aaibâs puállám já kuorbâm.

Professor komárdui tutkâđ.
- Maidgis mun eskin ettim? Magareh toh meteoriiteh puohtiigin leđe?
Mottoom uáppee ruohâi uáivis:
- Keeđgih, ryevdih teikâ keđgiryevdih...

Professor nuáiguttij tutâvâžžân.
- Eidu nuuvt, eidu nuuvt.
- Mut lii-uvgs taat mihheen tagarijd? Lii-uv taat keđgi, ryevdi teikâ keđgiryevdi?
- Ij tot kale lah, uáppee mieđettij šlunden.
- Eidu nuuvt, professor miäđuštij.
- Taathân lii meetaal, čielgâsávt-uv meetaal.

Professor já uáppeeh vazzii páálu pirrâ já tuđhâdii tom pyerebeht:
- Tästhân láá smavvâ laasah-uv, mottoom uáppee eeđâi já kuovlâi páálun siisâ.
- Tääbbin uáinojeh kulmâ saje! Já kulmâ čuovjis stivrimsuábi.
- Já kyevti saajeest oro tego kiinii ličij čokkáámin, mottoom uáppee ooinij.
- Na nuuvt kustoo oro lemin, professor-uv mieđettij ko lâi jieš-uv kuovlâlâm siisâ.
- Taam tiiŋgâhân kalga lekkâđ, professor meridij.
- Lii-uv taat pállu mahtnii varâlâš? mottoom koijâdij.
- Naah... Tot kale... professor mulijdij mut siämmást sun movtáskij.
- Mut kale tun vuoigâdist lah, pyeri uáppem! Taat lii puáttám kostnii kukkeláá kale.
- Lii-uvsun taat tiŋgâ máhđulávt tot mii uáinim tullâpállu? mottoom uáppee koijâdij.
- Tot lii kale jiärmálâš teoria já uáli jo máhđulâš, professor mieđettij já komárdui tutkâđ.

- Hmm, imâšlágán tiŋgâ! Tothân ruápsáá ain. Já tothân lii meiddei, -- auuuh--, kume!
Professor lâi tuvkkâlâm suormâs acâkkistee tiŋgii oolâ ko keččâlij lekkâđ luŋká, já tääl sun lâi puáldám suormâs.

- Mut ij oro mahten viärráht lemin cuovkkânâm teikâ muttânâm. Mut motomeh pitáh kale láá čielgâsávt luovânâm, professor ain smietâi jiänusân ko uážudij luŋká áávus.

- Taat oro lemin mottoomlágán komovuotâmooduul, professor eeđâi.
Uáppeeh kuldâlii moovtâ ko professor ain joođhij:

- Täst kale šadda aaibâs sensaatio! Komovuotâässeeh vala tobbeen siste, kiitiätá.

- Väldip jotelávt kuuvijd taam tiiŋgâst! mottoom uáppee iävtuttij.
- Joo, väldip peri, nubbe-uv movtáskij. - Tyest-uv tyehiuásist láá tyegáreh ráigááh! Já luŋkkáid-uv kalga pyereest kuvviđ.

Mut professor aalgij leđe kierdâmettum:
- Taam luŋká ferttee TÄÄL finniđ áávus! Jis tieh huáđđookyevtis veikâ ležžâv monniimuđusii eeđeest.

Mut mottoom uáppee huredij:
- Mij kolgâp tállân peessâđ vuolgâttiđ kuuvijd komovuotâlaboratorion! Taam ferttee pyerebeht analysistiđ! Teikâ jiešalnees ubâ tiiŋgâ puáhtá väldiđ fáárun laboratorion!
- Mut tot lii kale tommittáá styeres, et ep mij tom vääzin kostâd sirdeđ, mottoom nubbe uáppee eeđâi.
- Tot lii tuotâ, professor mieđettij já lâi ucánjáhháá pettâšum.
- Já liegâs-uv tot ain lii, toos ij pyevti kuoskâđ, professor palijdij já ruvvij ain puállám suormâs.

- Lii-uvsun taat miinii ufoid? kiinii koijâdij kote ij lam kuldâlâm luvâldâllâm nuuvtkin pyereest.

Professor ruvvij kääibis já smietâi:
- Kale taat oro lemin mottoomlágán rakkeet, professor kiärdui.
- Naa, taat lii rakkeet uási, ton koskâmus mooduul. Veikâ lâš kirdemmooduul ko lii tommittáá käržis tiŋgâ vala.

Já mottoom miinut hundâruššâm já tuđhâdem maŋa professor lâi vises tast, et tiŋgâ lâi komovuođâst koččâm mooduul.

Professorist lâi puhelin lappâsist. Tondiet suáittim já kuvij väldim ij nuuvt peri luhostumgin.
- Teehi kalga iše suáittiđ, professor meridij.

Uáppein kale lijjii puhelimeh, nuuvt et sij väldiškuottii kuuvijd.
- Suáittiđ pyecceiauto! panjig sittágin! professor iätádui.
- Jis mij lekkâp taam luŋká, mottoom uáppee iävtuttij.
- Naa, šiev juurdâ! professor pahudij. - Hirmâd šiev juurdâ!
Já sun ooinij ko mottoom uáppee iiskâi suáittiđ etikuávdážân já tiiláđ pyecceiautoid. Mut ko koččâmuš lâi huáđđoin, etikuávdáá koccee kočoi liijká suáittiđ komovuotâtaavdâi tuáhtárân.
- Mut mij kolgâp leđe várugááh! professor eeđâi.
- Jis komovuodâst láá puáttám vieres bakteereh, moh vala láá mijjân Tellus ässeid varâliih?  Mast tom tiätá.

Professor vaaldij luŋká toppiittuvâst kiddâ. Tot ij lamaš kume. Ko sun moddij ruttij tast, te tothân lekkâsij. Puohah čokkâšuvvii mooduul pirrâ já halijdii kuovlâđ siisâ.

- Oooh, peesâi puohâi njäälmist. Sij oinii mooduul siste kyevti saajeest maidnii:
- Mii tuođee tien stoovlistkis njaŋgaa?
Professor huolâstui:
- Tot lii--, tot lii kustoo ---, huáđđoo.
- Já tien nube stoovlist lii --, nubbe huáđđoo.

Suoi lává --, naa, suoi lává --, huáđđooh. Komovuothuáđđooh...

Já puohah komárduvvii tutkâđ suámálijd huáđđoid.
- Lává-uv suoi marsiliih? Aaibâs ruánáá ivne muáđoin vala. Sunnuu uáivi-uv lii stuárráb ko eennâm ässein.
- Lává-uv suoi ain elimin? kiinii koijâdij.

Professor keejâi:
- Taat stuárráb huáđđoo aainâs-uv vuáiŋá. Lii kale jámálgâm.
- Já taat ucceeb huáđđoo meiddei vuáiŋá. Oro kuuloold virkosmuumin. Ij kale lah siämmáá ruánáá muáđoin ko tiet nubbe.

Uáppeeh iä lam čolmijdis oskođ. Iähân sij jyehi luvâldâlläm ääigi peessâm komovuotâhuáđđoid uáiniđ. Ige professorgin kuássin lam kuáhtám komovuotâhuáđđoid.

Uáppeeh omâttillii:
-Suámáliih huáđđooh!
Aaibâs ulmuu häämi sunnust mudoi lâi. Mut tuođâi-uv stuárráb já čuuvtij jurbâsub uáivi ko Eennâm ässein. Já hirmâd jo asettes jyelgih.
- Tego känejyelgih, kiinii hoksái.

- Hihihih..., kullui kiheštem.

Mut professor ij lijkkum tušij huátistmân. Tile lâi tuođâlâš. Huáđđoid koolgâi finniđ tállân tuáhtárân! Suoi iävá čielgâsávtkin vaijaam pyereest ko lijjii nuuvt ruánááh muáđoin.

Tast siämmást professor kaavnâi jieijâs puhelin, mon sun lâi uigâm leibirasijáá siis evisijd puurâddijnis. Professor meridij, et sun  suáitističij tállân komovuotâkuávdáá tuáhtárân. Taathân lâi spesialist komovuotâtavdâigijn! Huáđđoid koolgâi finniđ komovuotâkuávdáá pyecceiviäsun!

Já nuuvt te professor Puáhinävli sooitij komovuotâkuávdážân já sáárnui komovuotâtaavdâi tuáhtáráin. Taat vuod tiilái huáđđoi várás kyehti pyecceiauto já lopedij jieš-uv njuskiđ nube auto fáárun. Sun ličij tobbeen viiđâ minuttist já algâttičij vuosâiše adelem. Sun kočoi professor uáppeidiskijn pääcciđ vuordâččiđ iše.

Ige äigigin ko mecciluodâ mield kullui kyevti pyecceiauto larmâdem. Komovuotâtuáhtár lâi luhhoost puátimin!

Siämmáá ääigi professor já suu uáppeeh keččii, maht nostur puohtui ton sajan, kost mooduul lâi. Forgâ tot pajeduuččij auto lava oolâ. Tien mooduul mätki álgáččij forgâ komovuotâkuávdážân, mii ij nuuvt hirmâd kukken lamaškin. Mut vistig huáđđoid koolgâi tiäđust-uv finniđ tast olgos já tiipšon!



2. Tuáhtár diagnoos

Pyecceiautoh orostii mecciroobdân. Komovuotâtavdáid spesialistum tuáhtár, tuáhtár Polaris, lavkkij olgos já tuámittij professor Puáhinäävli já suu uáppei kuuvl. Sun tiervâttij professor jotelávt:
- Tiervâ, mun lam tuáhtár Polaris.
- Tiervâ še! Mun lam professor Puáhinävli.
- Jáá, munnust lii jiešalnees siämmáš nommâ, tuše eres kielân! Munnusthân šadda šiev pargotiimi, eeđâi tuáhtár.

Kuohtuuh povvustáin.

Iärásáid tuáhtár seevij já huikkái pyeri peivi.

- Kost toh pyecceekyevtis lává? sun koijâdij.
- Suoi čokkáv ain kapselist sajestis. Mij ep lah sunnuu sirdám, professor västidij.
- Te pyeri, munba moonâm sunnuu keččâđ. Pyehtivetteđ-uv tij uápistiđ muu sunnuu kuuvl?

Professor Puáhinäävli uáppeeh vuolgii uápisin. Professor jieš luágui tyebbiláá tyehin. Suu jurduuh lijjii tutkâmist já tast, maht sun finniiččij eenâb tiäđu komovuotâhuáđđoin já sunnuu määđhist já elimist Eennâm ulguubeln. Tast finniiččij meiddei maŋgâ tieđâlii almostittem.

- Jáháh, tääbbinhân tot jotteemniävvu lii-uv, tuáhtár pahudij ko peesâi ton kuuvl.
- Pyehtivetteđ-uv tij muštâliđ, mii tääbbin lii tábáhtum?

Mut kiästen ij lam tađe pyereeb vástádâs ko tot et sij lijjii tuše sattum ton sajan, kavnâm mooduul, lehâstâm luŋká já uáinám huáđđookuáhtá tobbeen, aaibâs ruánáájin. Mut suoi vuoiŋáin kale kuohtuuh.

- Hmm, tuáhtár eeđâi já visásmitij vistig, et kuohtuuh tuođâi ain vuoiŋáin.
Sun tuuđhâi ain ovdâskulij:
- Hmmh, hmmh, suoi vuoiŋâv kale. Mut sunnust oro lemin njune toppâlum. Aaibâs tego korrâ nuorvust.
- Já ruánáá ivne muáđoin muštâl illáelimist määđhi ääigi. Täsitiädduorgaanist láá vädisvuodah heiviittiđ jieijâs uđđâ tilán.
- Já mahtsun sunnuu rumâšliegâsvuotâ?
Tuáhtár mittedij tom. Vuosmuu kerd mittár ij reagistám moossân.
- Iimâš! Mut suoi lává kustoo pakkânâddâm, ko pivâstâh kolgá kuohtui káálust.
- Mun mittedâm nube kerd vala.
Mut talle-uv keevâi siämmáánáál.

Tuáhtár mielâst tot lâi iimâš. Ige sun tiättám, mii koolgâi leđe komovuotâhuáđđoi táválâš rumâšliegâsvuotâ. Nuuvt et kumeštâsâst sun ij máttám ettâđ maiden. Mut sun lâi liijká ton mielâst, et huáđđookyevtis láin kuškâm. Tuáhtár pahudij:
- Suoi kolgâv finniđ juhâmuš já vissâ kuáškuttâs-uv suonân - jis suonah sunnust ležeh. Ferttee tom-uv tutkâđ pyecceiviäsust.

Tuáhtár lehâstij ucceeb huáđđoo čalmerommâš.
- Taat oro lemin oornigist, sun eeđâi já joođhij:
- Suoi lává kale komovuođâ ässeeh. Sunnust láá asettes jyelgih já kieđah, já ton lasseen sunnuu uáivi lii styeres.
Tuáhtár tuuđhâi vala huáđđookuáhtá juolgijd:
- Juolgijn lii cuozzâ paajaabeln, ij jyelgivuáđoin tego Eennâm ässein. Čielgâ merkkâ komovuođâst asâmist! Juolgijd ferttee ain uigâđ monnii luámán, vâi piso oovtâ saajeest ige soodâst kiäinusis. Mun lam uáinám taam siämmáá nuuvt maŋgii astronautij juolgijn.

Professor Puáhinävli tiäđuštâlâi várugávt, jo-uv tuáhtár tieđij, mii vaaivijd huáđđookuáhtást lâi. Sust alnestis lâi nuuvt korrâ mielâ sahhiittâllâđ sunnuu já pyerebeht tuđhâškyettiđ eellim komovuođâst.

Tuáhtár kale tieđij:
- Sunnust lii eennâmtavdâ! Tot lii muu diagnoos.
- Eennâmtavdâ? Mielâkiddiivâš, mun jiem lah kuássin kuullâm eennâmtaavdâst...

- Naa, tot lii váhá tego merâtavdâ teikâ mätkitavdâ. Váhá siämmáámuđusâš. Tot puátá tast ko sirdâšuvá nube planeetân, taan tááhust Enâmân. Talle täsitiädduorgaan ij heivit jieijâs nuuvt jotelávt uđđâ sajan. Talle vyevsistut já muáđoh sättih muttuđ ruánáájin teikâ ränisin. Sättih meiddei leđe vuoiŋâmvädisvuođah já nuorvuu teikâ avkkâm tobdoh. Orientistemvädisvuođah sättih meiddei tiettuđ. Tiäduttesvuođâ tiileest lii älkkee lihâdiđ, mut ko puátá Enâmân, tiädduvyeimi vaaigut maaŋgâkiärdásâžžân. Talle ij aalgâst pyevti čuážžuđ ige väzziđ. Ubâ roppâ lii mielâttes lussâd. Ferttee vistig heiviittiđ roopâs nube plaaneet elimân.

- Na maht sunnuu tipšom já orroom täst ovdâskulij, professor smietâdij.
- Puoh lii tast kiddâ, maid suoi jiejah áiguv. Jis suoi pääcciv Enâmân kuhheeb ááigán, tipšon lii kuhesáigásâš fysioterapia. Suoi kolgâv finniđ juolgijdis já kieđâidis toimâđ pyerebeht. Sunnuu tekkimassa ij lah aldagin siämmáá kievrâ ko enâmistässein.
- Vâi nuuvt, professor Puáhinävli nuáiguttij uáivis já smietâi ain.

Tuáhtár joođhij:
- Jis suoi vyelgiv maassâd komovuotân uáli jotelávt, suullân oho siste, te talle kale tipšon pijsáá ááimu heiviittem já sunnuu sirdem áimuttes sajan mottoom ááigán. Mut taggaar sajan lii tiäđust-uv väädis peessâđ. Astronautij hárjuttâllâmsaje sátáččij leđe ohtâ, já taan kuáhtás lihâdem já eellim čuávvum tobbeen ličij astronauttijd-uv pyeri hárjuttâs komovuotkuávdáá várás.

- Mut ovdilgo komovuotâkuávdáá áimuttes tilán piäsá, suoi kolgâv kuittâg vistig peessâđ pyecceiviäsun täärhib tutkâmij várás. Must iä lah tuárvi tiiŋgah fáárust ovdâmerkkân ton uáinimân, et sunnust iä lah täävtih cuovkkânâm teikâ päneh toijum.

- Já pyecceiviäsust suoi kolgâv leđe seeŋgâst já sierriittâsâst mottoom peeivi. Jiešalnees sunnuu kolgâččij jo onne finniđ čuožâd já suoi kolgâččáin väziškyettiđ. Já majemustáá itten suoi kolgâččáin ucánjáhháá väzziđ. Mut vistig suoi kolgâv koccáđ. Suoi čielgâsávt-uv tarbâšává tipšo.

- Mahtsun sunnuu maassâdvyelgim komovuotân? professor Puáhinävli smietâdij.
- Tast ferttee iskâd sárnuđ sunnuin aldemui aaigij. Tääl kuittâg vistig sunnuu tiervâsvuotâ lii kuávdáš äšši, tuáhtár västidij.
- Lii-uvsun sunnust mätkitáhádas? tuáhtár joođhij.
Mut toos ij kihheen tiättám ettâđ maiden.

- Tääl mij kolgâp viežžâđ kyeddimpaarijd já väldiđ sunnuu pyecceiauton, tuáhtár meridij.
- Tot kale suápá, eeđâi professor já kočoi uáppeidis-uv iššeen.

Nuuvt te pyecceeautoi vyeijeeh, tuáhtár, professor já uáppeeh lyevvejii várugávt huáđđookuáhtá stovlistis.  Vistig suoi finnijn šiev niskecage, tastko tuáhtár Polaris tieđij, et sunnuu uáivi tubduuččij vissásávt lussâdin. Torvokaperijd-uv koolgâi várugávt nuollâđ. Talle oinui čielgâsávt, mon ruánááh huáđđookuáhtá muáđoh lijjii.  Várugávt sij luoštii sunnuu paarij oolâ já kuoddii pyecceiautoid.

Já uánihâš áigáá keččin kyehti pyecceiauto vuoijii komovuotâkuávdáá pyecceiviäsu kulij. Omâs huáđđookuáhtá tipšo lâi älgimin.

Já uánihâš áigáá keččin kyehti pyecceiauto vuoijii komovuotâkuávdáá pyecceiviäsu kulij. Omâs huáđđookuáhtá tipšo lâi älgimin.



3. Pyecceiviäsust

Pyecceiviäsust lâi huššâ huáđđoi tiet. Nuuvt ennuv omâs ääših. Tuáhtár Polaris lâi tipšom ennuv astronautijd já uáinám komovuotâpuácuvuođâid. Sun lâi ton mielâst, et huáđđookuáhtá ferttij sirdeđ kolmâ viistán, mast ij lam liegâdâs ollágin alne. Taat oroi-uv lemin šiev čuávdus. Jo muádi tiijme viällám kolmâsist oroi tohâmin huáđđookuáhtás pyere. Ruánáá ivne sunnuu muáđoin lappuuškuođij, já mottoom ääigi keččin sunnuu muáđoin lâi táválub ivne. Suoi láin kale ain váhá kuokšâdeh.
Mottoom pyecceitipšoo kullui etâmin:
- Iävá suoi aainâskin marsiliih lah, mudoihân suoi liččijn pissoom ruánáájin.

Tääl suoi láin tutkum jo viehâ muudon. Tuáhtár Polaris lâi tiätu muudon tutâvâš. Röntgenkoveh tuođâštii, et huáđđoin iä lamaš täävtih morrum ege päneh toijum. Sunnuu päniruottâseh kale lijjii viehâ suámáliih, jiešalnees ruákkiruottâseh. Áinoo, mast tuáhtár lâi huolâst, lâi komovuotâsuonjârdem. Sun lâi koččom testađ, mon ennuv huáđđookyevtis suonjârdáin. Tot saatij leđe šiev suijâ sierriittâsân piejâmân, jis sunnuu suonjârdemáárvuh liččii meendu olluuh.

Tuáhtár Polaris testai vala refleksijd. Sun čooskij várugávt kumivečiráin ucceeb huáđđoo idduid.

 Ucceeb huáđđoo koccái toos, riäpčuttâlâi čolmijdis já suorgânij jaamâs:
- Pii, pii-pi, pii-hii-fi-fii-fi! tot jienâdij hiäjus jienáin tuáhtárân.
- Tääl sun koccáá! tuáhtár čuorvij tiervâsvuottipšoi.
Já vuod kullui suullân siämmáš pii-pii-jienâ, mon tuáhtár ij iberdâm. Sun ruohâi uáivis:
- Tien kuávlust lii kustoo eres kielâ ko mist tääbbin. Mahtsun täälgis kalga sunnuin addiittâllâđ?

Huáđđoo teddilij kietâtijmásis já usâstâlâi maidnii. Tijme cikkááttij moddii jeđe toimâškuođij. Suu tijme tooimâi kustoo tulkkân!
- Kost mun lam? tijmeest kullui ton maŋa ko huáđđoo lâi vala ohtii ettâm suullân siämmáánáál ko eskin.

Teikâ tiätumaašin vonâttij čuuvtij:
- Koosstt muunn laamm?
- Tunhân sáárnuh mii kielâ! tuáhtár imâštâlâi. - Teikâ, naa ...
- Tun lah komovuotâsajattuv pyecceiviäsust. Teikâ tuoi leppee.. Mun lam tuáhtár Polaris.
- Mut kii tun lah? tuáhtár koijâdij.

Kietâtijme huurái váhá ovdilgo tot jurgâlškuođij Codex sárnum:
- Mun lam Codex. Mun puáđám komovuođâst. Mánudáást.
Já jyehi áinoo loppâjienâdâh voonâi sárnudijn.

Mut Codex oroi lemin váhá siähánâm já paifakkist sun sárnuškuođij tagarijd, mii ij lam aaibâs tuotâ:
- Mun lam Phaetonist. Tot lii asteroid. Muu päikki lii komovuotsajattâh. Ton nommâ lii Omikron. Ij kukken.
-Tuoi leppee tääl Enâmist, tuáhtár västidij.
- Maggaar saajeest?
- Tuoi leppee ---

Mut tuáhtár ij kiergânâm västidiđ tastko sun ooinij nube-uv huáđđoo koccáástâlmin.
- Jáhá, pyeri peivi! Tun še koccááh! Te pyeri! Mun lam tuáhtár Polaris. Kii tun lah?
- Fi- fii - fi-fi tii-pii.
- Lii koško, Codex tijme jurgâlij.
- Sun lii muu eeči, Codex eeđâi.
- Jáháh, pyeri peivi, tuáhtár Polaris eeđâi.
- Koško? Mun leškiistâm tunjin čääsi, tuáhtár eeđâi já toppij káánu já kuáros laasâ peevdi alne.

Já nuuvt tuáhtár leškiistij čääsi laasân.
- Ti-ti-kiih! Codex eeči páárgui.
- Ele kirdeet čääsi, jurgâlij Codex tijme.

- I- ij, taat mana aaibâs pyereest. Čääci ij kárgáá. Tiädduvyeimi Enâmist ana huolâ tast, et čääci kolgá ain vuáluskulij.

- Vuálus? Maid meerhâš "vuálus"? koijâdij Codex tijme.
- Vuálus! tuáhtár čielgij já čaaitij lättee kuávlun.
-  Pajas! sun eeđâi já čaaitij káátun pajaskulij.
- Komovuođâst ij lah "vuálus" ige "pajas".
- Hmm, tot táiđá leđe tuotâ, tuáhtár Polaris mieđettij.

Astronauteh lijjii muštâlâm sunjin eidu siämmáá ääšist. Tast et komovuođâst ij lam paijeen ige vyellin ige uálgispeln ige čižeppeln. Tot tovâttij epituođâlii tobdo nuuvt et astronautij täsitiädduorgaan laavij siähániđ komovuotâmääđhi vuossâmuu oho. Mut toos vuáhádui ain jotelávt. Motomin toos annojii talkkâseh.

Codex eeči juuvâi laasâ kuárusin já táátui lase čääsi. Ij sust nuuvt koškogin innig lamaš, mut čääsi liäskum lâi suu mielâst nuuvt suotâs keččâđ.
- Liäškum mana pyereest, sun omâttâlâi. Sun tiäđust-uv ooinij jieijâs puuđâldmin čäcicirgánijgijn komovuođâst.

Tuáhtár Polaris keigij laasâ sunjin. Codex eeči juuvâi taam-uv laasâ kuárosin.

- Krášš, kullui paifakkist Codex eeji kulen.
Siämmást lättee lâi tievâ lasâpittáin.
- Mi-, mii tábáhtui? puohah omâttillii.

Mut ko sij oinii päärti, puohah tom iberdii. Codex eeči lâi lyeštilâm laasâ ááimun! Taat lâi nuuvt táválâš pärtti tagaráid, kiäh lijjii eidu puáttám komovuođâst enâmân. Codex eeči lâi porgâm eidu siämmáánáál tegu sun táválávt-uv laavij pääihist porgâđ. Tobbeenhân laasâ ličij sodâstâm já pissoom mudágávt sajestis. Enâmist kustoo keevâi nubenáál.
- O-ou, Codex eeči hirmástâlâi.
- Ij mihheen, mijhân čurgiistep taid lasâpittáid meddâl. Čuávuváá tove tun muštáh. Enâmist vaaigut tiädduvyeimi.

Tehân te Codex sárnuskuođij seŋgâstis:
- Mun halijdiččim jieččân seeŋgâ tuohu. Tobbeen lii eenâb saje, sun čaaitij.
Mut sun čaaitij káátun.

Tuáhtár Polaris noskáttistij:
- Enâmist tot ij lah máhđulâš. Tego uáináh, puoh káálvuh láá lättest.
- Lättest? Codex kiärdui já uusâi ravvuu tijmestis:
- "Lättest" meerhâš "kost peri kiddâ".
- Naa, komovuođâst kale puáhtá nievt uáiniđ. Mut tääbbin Enâmist "lättest" meerhâš vyellin. Tuše oovtâ kuávlust, tondiet ko tiädduvyeimi vaaigut já kiäsá puoh vuáluskulij.
- Iimâš, Codex omâttâlâi.

- Maht tuoi vajevettee? tuáhtár Polaris koijâdij.
- Mun halijdâm vyelgiđ, Codex eeđâi.
- Mun meiddei, Codex eeči eeđâi.

Suoi iskáin pajaniđ, mut tot lâi väädis. Suoi iävá nuuvt pyereest pissoom čuožâd.

- Tunnust ij tääiđi uškeskin vuojâdiđ?
- Ij, tääl lii pyeri, Codex eeči eeđâi.
- Must še lii pyeri, Codex nonnij.
- Na tot lii pyeri kale.
- Mii lii mudoi tii táválâš rumâšliegâsvuotâ? tuáhtár Polaris koijâdij.

- 285 Kelvinid.
- Hff, tot-uv vala. Kelvineh.. Tot meerhâš--, hmm -- , hmm --, Celsius ciäkkáduvvâst hmm--

- 285 Kelvinid miinus 273.15. Kyehtčyetčiččâmlovkulmâ čuogâstâh vitnubáloh.. adai nollá cekkid Celsius..

- Mun finniim tii rumâšliegâsvuottân Celsiusâst 11,85 °C.
- Tot lii hirmâd vyeligâš ko verdid Eennâm ässeid.

Tuáhtár Polaris-uv lâi ennuv vijsom. Tääl sun meiddei iberdij, mondiet sun ij eskin lam uáinám kumeštâsmittárist maiden lovoid. Ijhân tot nuuvt vyeligâsân čáittámgin! Kolgii leđe jo puolâšmittáreh, suullân.

- Mut tääl tuoi kolgâvettee vala váhá vuoiŋâstiđ, sun eeđâi.
- Forgâ mun puáđám uđđâsist keččâđ tunnuu. Talle tuoi kolgâččáid jo peessâđ čuožâd já väzziđ-uv, kiitiätá.

- Já mun moonâm orniđ tunnui tääl taggaar saje, mast teedâvyeimi ij vaaigut.

- Kost munnuu mooduul lii? Codex eeči koijâdij.
- Professor Puáhinävli ana tast šiev huolâ.
- Professor Puáh--? Kii sun lii? koijâdij Codex eeči.
- Sun lii täsnitiettuu professor. Tuoi vissásávt-uv teivâvettee suin forgâpalij ko leppee váhá puáránâm.

Codex já suu eeči kuovllistáin laasâst olgos. Já vuoi tomgis immâš! Enâmist alme lâi kustoo čuovjâd! Já piäiváš vala paaštij fiskâdin almeest! Taat lâi tuođâi-uv stuorrâ iimâš! Mánudâšpeivi lâi ain taggaar, et alme lâi čappâd, já piäiváš lâi ain vielgâd ige fiskâd. Mut mii taan määđhist vala šodâččiigin...

Já nuuvt tuáhtár Polaris vuolgij visteest já kuođij pyecceid kuávttáá koskân. Huáđđookyevtis passijn omâttâllâđ Eennâm.

I Kyesih komovuođâst (1. loho)

I Kyesih komovuođâst

1. Uđđâ vuájáán

Codex kietâtijme pijppái kuohtii. Tien jienâ sun lâi jieš tijmásis valjim. Tot lâi eeči, sust huápulâš viestâ. Talle koolgâi jotelávt kárvudâttâđ komovuotpihtâsân já vyelgiđ kuusnii. Viestâst luuvâi: RK4, TH. Keevâtlávt tast luuvâi koodikiellân "Rakkeetkáátu 4, teknisâš halli". Taat lâi tiäđust-uv Mánudâškaavpugist, Mánudáást. Pääihi nommâ ij lam nuuvtkin eromâš, mut saje lâi tađe-uv eromâšub, näävt ulmuu uáinust. Tot lâi Mánudáá kuulmâ kieŋâlumos kraatter kooskâst.

Mut tääl ij lam asto čuuvtij smiettâđ kraatterijd. Ko eeči kočoi huápust puáttiđ te talle lâi pyeremus toommâđ. Eeči ij kuássin tušij tiet huttoom. Codex koskâldutij Robonaut kuhes kieđáin puuđâldmis já kárvudâđâi. Jotelávt sun raajâi tast pirrâ sodâsteijee pargoniävuidis. Toh lijjii čoonnum smavvâ kettigijgijn kiddâ, amas toh kárgáđ já sodâstiđ pirrâ viste.

Komovuotâsyejipiivtâs, mon koolgâi kárvuttiđ, lâi tego olmoošastronautij piivtâs. Toos kullii puohmuđusiih syejeh, mut áinoo iäruttâs lâi tot, et happiputtâlij sajeh vailuu. Codex komovuotâhuáđđon ij tarbâšâm siämmáámuđusii haapi tego Eennâm ässeeh. Mut Eennâm ässeinhân komovuotâhuáđđooh iä tiättám vala ennustkin maiden, tiäđustkin.

Ko Codex lâi kiergânâm, sun sodâstij muádi uuvsâ tuáhá komovuotâsajattuv teknisii haali kulij. Uuvsah lekkâsii ohtâ nube maŋa ko sun teddilij kietâtijmásis. Toos lijjii ohjelmistum kukkenstivrejeijee čovduuh. Olmoošuáinust Codex sodâstij váhá tego Teresalmai. Sodâstiđ ferttij jo tondiet ko vääzin ij peessâm komovuođâst ovdâskulij. Puovtij tuše várugávt uigâđ jieijâs joton. Tobbeen lâi ubâ ääigi tiäduttesvuotâ.

Codex teddilij vala ohtii tijmásis, mii cikkááttij já lehâstij majemuu-uv assaas uuvsâ. Tot lâi stuárráámuu teknisii haali uksâ. Ko sun lâi siste, sun tállân ooinij, mondiet eeči lâi suu koččom:

-Waaaauu! Codex njäälmist peesâi.

Eeči čuážui tobbeen já lâi siämmáánáál moovtâ.

Haalist lâi silbâivnásâš, hirmâd fijnâ uđđâ rakkeet! Tast lijjii kulmâ keerdi, veeški-ivnásiih jyelgih já kulmâ lasârääigi. Tot lâi čoonnum assaas vaijerijgijn kiddâ seinijd. Halli lâi olluv, mut tääl rakkeet lâi viällud. Ijhân tot puáhtám siste ceggust leđe.

Já eeči moijái:

- Keejâba tääl, kandâ! Ij taat rakkeet aaibâs uuđâs lah mut kuittâg-uv hirmâd fiijnâ tiŋgâ!

- Na nuuvt lii kale, Codex ihástâlâi.

- Kost taat poođij?

- Mun eskin ostim taam, eeči čielgiiškuođij.

- Mun ostim taam ránnjágaalaaks išedist. Tot eidu puohtui. Jieh-uv tun uáinám ton pyehtim?

- Jiem, Codex pahudij já mieđettij, et sun lâi nuuvt čuuvtij vuáijum Robonaut kietân já toos, maid tot jo maatij porgâđ. Já sun ááigui muštâliđ eenâb-uv uđđâ skippáárstis Robonautist, mut eeči koskâlditij suu.

Eeči muštâlškuođij rakettist:

- Taat rakkeet lâi kirdemkilomeetterij tááhust šievnáál siisâ vuoijum. Tot lii huksejum miljon ihheed tassaaš já tain lii sodâstum eskin 18,92 biljon kilomeetterid. Kuvâttâl, tuše kyehti čuovâive! Kale tain vala kuhes, kuhes ääigi vuájáččij! Já fijnásumos taan rakettist lâi tot, et ko tot lâi nuuvt uuđâs, tast lâi syeijin spesiaalkolbâ, mii killái korrâ paahâ.
- Tot kalga killáđ meiddei áimukeerdi molsom, mii lii 273,150 kelvincekkid (suullân 2 000 cekkid Celsius), nuuvt et motomin kalga leđe máhđulâš elâččiđ Enâmist-uv rakettáin, eeči hundârušâi. Naa-ah, motomin...

- Waaauuu! kullui Codex njäälmist uđđâsist. Suu čalmeh kildii ko sun ihástâlâi uđđâ rakkeet. Já juurdâ tast, et tuođâi-uv motomin sátáččij Eennâm räi peessâđ, kaidâđ komovuođâst kejâdijn siämmáá kuhás tego miinii uccâ asteroidijd kostnii kukken. Talle Mánudáást kejâdijn oinuuččij tuše uccâ siemin táásnáš.

Já Codex kuovlâlij laasâst olgos. Sun keejâi Eennâm kulij ko sun čuážui taggaar saajeest, kogo Eennâm oinui. Motomeh kale ettii et ennâm pajanij, mut tot ij lam tuotâ. Ij tot Eennâm kuássin kuussân pajanâm. Tot njoosâi ain siämmáá saajeest. Codexân tot lâi uápis äšši tondiet ko sun aasâi Mánudáást. Sun lâi maŋgii iskâm kuvâttâllâđ, et oinuuččij-uv Mánudâš enâmân. Amahân te? Mut ijhân tast mahten vises puáhtám leđe. Já magarin tot talle tohon oinuuččij? Ličij-uv tot fiskâd tegu piäiváš vâi räänis tegu Mánudáá meetaalhámásiih já -opsâsiih kovjâčunnuuh?

Codex jooskâi smiettâmist já jurâškuođij rakkeet pirrâ. Sun keejâi jyehi áinoo juálgán já liähui puoh luŋkkáid. Tääl sun sodâstij pajas rakettân. Stivrimviste lâi puoh fijnásumos saje ubâ rakettist. Stoovlih lijjii tegu kirdee várás rahtum skuápuh te. Já čuovjis stivrimsuábih kildii! Fakkist ko stivrimviistán keejâi te ooinij maaŋgâidluuvijd mittárijd, tiätumašinij šeermâid, stivrimsoobijd, jotosijd, ruuvduháid já meetaalkaasâid. Jyehi tiiŋgâst lâi tiäđust-uv jieijâs virge.

Codex koppárušâi kulmii, sodâstij stivrejeijei sajan já špokkâlij motomijn puáluin. Ohtâ leehâi laasâid, nubbe piejâi áimučuáskudem joton. Sust lâi jo nuorâi rakkeetvyeijimkorttâ, nuuvt et sun lâi jo viehâ čeppi. Mut oovtâ puálust sun ij tiättám, maid tiet puállu poorgâi. Visesvuođâ tiet sun špokkâlij tast-uv, veik tieđij kale, et omâs puálloid ij lam pyeri kuoskâđ. Sun kale kaađâi váhá ko lâi tom porgâm. Ij sun lam aaibâs vises, ličij-uv sun tom kolgâm porgâđ mut tääl tot lâi kuittâg porgum. Ij tot orroom maiden pahaidgin tohâmin.

- Amahân mun uážum čokániđ teehi? sun koijâdij ejistis já čaittâlij njunošstivrejeijee sajan.

- Kale tun uážuh, mut koolgah leđe várugâs. Tobbeen aldasijn lii uđđâ puállu, mii kirdeet rakkeet veikâ Eennâm räi, jis tom huolâmettumávt kiävttá. Eennâm räi ij lah vuovâs aaibâs vala moonnâđ. Toos koolgâi váhá eenâb valmâštâllâđ.

Codex ruohâi uáivis:

-Kogo tiet Enâmân tuálvoo puállu lâigin?

Mut eeči lâi jo jorgettâm já usâstâlâi maidnii tyebbiláá haalist. Codex meridij, et tien puálust puovtij forgâ sárnuđ eenâb.

- Uážum-uv mun elâččiđ váhá kiirdâšmin? Codex koijâdij ko eeči maasâi.

- Kale tun uážuh mut mun puáđám taan tove fáárun. Uđđâ rakkeet ko lii te tun jieh lah uápásmum aaibâs jyehi sajan já tiiŋgân. Já čuuvtij kivkkedub-uv taat lii kirdeđ ko mii ovdebááh raketteh.

- Mut tunhân kale taid táválijd puáluid tuubdah-uv, eeči eeđâi.

- Mut tiet Eennâm puállu, mii totkis --, Codex iiskâi, mut eeči sevilij sunjin já keejâi monnii tergâdis sajan, mast juttii ennuv jotoseh tuohu teehi.

- Tien puálust mun muštâlâm tunjin kirdem ääigi eenâb, eeči lopedij.

Já uápis tiiŋgahhân toh puáluh tiäđust-uv Codexân lijjii-uv.

Eeči pahudij:

- Vyerdlist, mun toppiim fáárun vala mätkievvis. Mast tom tiätá, jis muoi hurgeen váhá kukkeláá onne. Sun lappui mottoom ááigán jeđe forgâ almostui rakettân moddijn ruukkuin, mast šoddii komovuotâsalatteh. Toh lijjii Eennâm ässee uáinust suámáliih. Toh čujottii ruukuin veikâ kuus kulij - aaibâs tego toh iä liččii olmânáál tiättám, kuus kulij toh liččii kolgâm šoddâđ.

- Etievvis, eeči povvustij já čuoggiistij čäcicirgáán kieŋâlâsân mulde siisâ. Sun njuoskâdij salattijd. Ko sun lâi kiergânâm, sun ruttij cirgáán muldeest, já siämmást sun vala patâritij motomijd čäcipuljârijd cirgánist ááimun. Puljâreh kirdelii vistig rakkeet njeigâ já tast ovdâskulij ain áimuluámi kooskâst komovuotân. Eeči jieš-uv julestij čääsist. Teikâ jiešalnees sun čarvij cirgánist, mast iđestij stuorrâsiähá čäcipuuljâr. Tot paasij kirdâččiđ ááimun, mast eeči uážudij tom njálmásis, njomâstij já njielâstij. Naa, čääci. Tast lâi-uv lamaš saahâ majemui aigij komovuođâst. Tot ij nuuvt ennuv kevttum mut liijkágin tot ij lam meendu valjeeht.

Salattijd eeči uuigâi rakkeet skaapin.

- Na, mut tääl kandâ! Iššeed muu, te muoi fievrideen rakkeet olgos! eeči pahudij.

Tuođâi-uv! Rakkeethân koolgâi tuálvuđ pääččimsajan! Codex lâi tiem aaibâs jo vájáldittám. Täälhân rakkeet lâi vala viällud mut päjidijn tot koolgâi leđe ceggust. Codex lâi lamaš nuuvt moovtâ, et tieggáár detalijijd sun ij lam šoddâm jurdâččiđgin. Kuohtuuh porgâškuođijn já puđâldáin nosturijgijn.

- Na te tääl! Tie tot vuálgá! eeči ilodij ko sun siirdij rakkeet stuorrâ nosturáin Mánudâšvoovnâ oolâ já ohjelmistij voovnâ jotteeđ njuolgist rakkeet pääččimsajan. Ton stivriimân ij tarbâšum tađe eenâb, pic tot moonâi puoh automaatlávt.

Ulmuu uáinust mánudâšvovnâ lâi váhá juná sullâsâš jotteemniävvu, mii juuđij fastâ rađe mield. Mut ohtâ iäru kale lâi junáin: taan voovnâst lijjii spesialruáhih riggei pirrâ, moh ain cäpcejii riggeid kiddâ rađan. Já pyeri lâi-uv et toh ruáhih lijjii - mudoihân ubâ vovnâ ličij sodâstâm kiäinusis.

Codex sodâstij olgos já moonâi čuávvuđ, maht Mánudâšvovnâ vuojij haalist šiiljon.

- Vuoi mon eromâš! Codex šuáhkádij já aktivistij kameras. Sun vaaldij ennuv kuuvijd rakkeet sirdemist. Já tääl eskin kuuvijd väldidijnis sun ooinij et rakkeet siijđost luuvâi "XGaalaaks". Äijih kale lâi ain ettâm, et ij kuássin kolgâm keččâđ uđđâ rakkeet pyehtim pääččimsajan, jis tain ááigui jieš vyeijiđ. Tot puovtij epiluho. Mut taggaar savváid Codex ij halijdâm oskođ. Eejist sun ij lam vises ige sun taan tove tast koijâdâmgin maiden. Mut kale suu mielâst eeči-uv taam ferttij tiettiđ ko jo kerd sun-uv tom tieđij. Mut taat lâi nuuvt hirmâd eromâš já jiäráskittee peivi, et taggaar-uv äšši já peeli jotelávt vájáldui.

Codex mielâst lâi jiäráskittee uáiniđ, maht te Mánudâšvovnâ vuojij motomijd kilomeetterijd ovdâskulij olgoláá, uđđâ rakkeet sátustis.

Eeči já Codex kirdeláin puáris rakettáin já moonáin uđđâ rakkeet oovdeld.

Já forgâ Mánudâšvovnâ jo vuojij-uv pääččimsajan. Tot orostij muččâdávt poortâ oovdân tegu koolgâi-uv. Eeči teddilij tijmásis, já nuuvt te poortâ uksâ hitásávt lekkâsij já vovnâ peesâi vyeijiđ siisâ. Vovnâ joođhij määđhis aaibâs pääččimsteligij paaldân. Codex mielâst lâi jiäráskittee uáiniđ, maht te uđđâ rakkeet pajedui šiljoost leijee ollâ nosturijgijn pääččimsteligân.

Tie tot rakkeet tääl čuážui, vyelgimsajestis! Codex jurdâččij tuše vuolguu já rakkeet pääččim. Já ton äigi ličij aaibâs forgâ!



2. Kiirdâšmin

Siilbâivnásâš rakkeet čuážui tääl vyelgimsteelligstis. Kale tot lâi-uv muččâd! Eeči já Codex luuváin čiävláájin rakkeet teknisijd tiäđuid. Mottoom suujâ tiet tot lâi kandâi já almai utke - váhá tegu čiävluttâllâđ vuájánijgijn.
- Taam vuájáán kale koolgâi iärásáid-uv čaittâliđ tállân ko iskâstemvyeijim ličij tohhum, eeči smietâi!

Uđđâ rakettist juurrâmrađemooduul, rakkeet njuneuási, lâi čuuvtij pyereeb ko puáris rakettist. Ton massa lâi 1 370 kiillud, tot lâi 2,98 meetter kukkosâš, lyeddejeijee lâi 2,26 meetter, já mii pyeremus, orroomsaje taan uásist lâi tääl 5,00 neljihâšmeetter! Ovdebáást tot ij lam ko kulmâ neljihâšmeetter, nuuvt et puáris rakkeet kale lâi kärži. Taat kärživuotâ ain tubdui, jis kuhheeb máátkán vuolgij. Rakkeet koskâmus uási, kirdemmooduul, massa lâi 2950 kiillud, ton kukkodâh lâi 2,24 meetter, lyeddejeijee 2,17 meetter, já tääbbin-uv aassâmsaijaavuotâ lâi lasanâm. Tääl tot lâi 3,50 neljihâšmeetter ovdebáá kyevti neljihâšmeetter sajan. Taat lâi kale vuájáán! Já pyeremus lâi tot, et rakkeet vyelemuu uásist, nuáđimodulist, fievriduvvojii tääl puohmuđusiih kuáddámušah já puáldámuš. Taid ij innig tarbâšâm fievridiđ rakkeet eres oosijn.

Mut äigi rakkeet ihástâlmân ij lam nuuvt hirmâd ennuv. Codex já suu eeči valmâštâlškuođijn jieijâs uáli jo jiäráskittee máátkán. Sunnuu puoh määđhih algii ain siämmáánáál: koolgâi nuurrâđ mätkipiergâsijd fáárun. Ige taatkin kerdi lamaš tađe komálub ko ovdebááh. Tastko suoi kuohtuuh kirdijn tommittáá ennuv, suoi láin toohâm jyehikiärdásii rahttâttâmpuudâs älkkeebin. Sunnust puoh lâi ain valmâšin smavvâ mätkilaavhâ siste: puhelimeh, paijeelmiäráliih komovuotâpihtâseh já táváliih pihtâseh, olgonväzzimpiergâseh, kártáh já kompasseh já passâ já tiäđut-uv persovnliih hygieniatarbâšeh. Ij lam eres ko toppiđ laavhâ fáárun. Já evvisin tohhejii komovuotâsalatteh, moh jo lijjii-uv fáárust. Taat valmâšâllâmpuddâ moonâi jotelávt.

Valmâštâlmist áijáámus lâi määđhi teknisâš uási. Rakkeet fievridem maŋa suoi kolgáin smiettâđ ubâ kirdemmohe valmâšin, adai tom, mon kirdemkiäinu mield suoi halijdáin kirdeđ. Eeči kale smietâi, et sun tuálvuččij Codex kejâdiđ planeettaid já asteroidijd. Taat lâi jo ávhálâš ton-uv tááhust, et Codex lâi lamaš váhá läški škoovlâst eennâmtiettuin. Tääl koolgâi uáiniđ aainâs-uv Mars já PDS-70. Já kostnii váhá kukkeláá-uv puovtij elâččiđ. Já mudoi-uv rakkeet šievnáál testaamân annojii muáddi peeivi. Kirdemsijvo lâi pyeri, ige toos lam lopedum mihheen nubástusâid ubâ ookon. Táválávt kirdemennustâs lâi lyetittettee. Kirdemjotoluv stivrejeijee mield eres rakkeetjotolâh lâi mottoom verd mut ij mahten ennuv. Jotolâhnuorbâseh iä lamaš kosten. Já ton maŋa majemužžân lijjii vala kirdemmääđhi torvotooimah, maid eeči koolgâi moonnâđ čoođâ. Sun máttááttij tien proosees meiddei Codexân. Ij sunjin kuássin lamaš mihheen sattum mut ain toos koolgâi rahttâttâđ. Koolgâi uuccâđ värisiäivumsoojijd määđhi alne, koolgâi keččâđ šooŋâ muttuumijd teikâ rahttâttâđ toos et rakkeet cuovkkân. Taah lijjii ruutiinääših. Kirdemäigi ličij tääl vuosmustáá suullân käävci tijmed.

Jiäráskitteemus sunnui lâi kuittâg lavkkiđ siisâ rakettân pääččimsaajeest. Eeči moonâi vistig rakkeet siisâ já Codex suu maajeeld. Ton maŋa eeči kočoi Codex toppâđ luŋkkáid. Toh kolgii leđe pyereest kiddâ. Toh iä uážžum pääcciđ ollágin kuávhild, tastko tot lâi varâlâš. Talle áimuteedâ muttuuččij kirdem ääigi, ige maassâd liččii innig äšši. Taam ruutiin eeči máttááttij Codexân já tiäduttij tom uđđâsist já uđđâsist. Já kalehân Codex tom tieđij-uv. Rakkeetvyeijimkoortâ vyejedijn taat lâi meiddei lamaš fastâ ruutiin. Já nuuvt te Codex toopâi rakkeet luŋkkáid já tärhistij et toh lijjii pyereest kiddâ. Já nuuvt suoi čokánáin sajasis rakkeet sáátun, tiäđust-uv rakkeet koskâmuu uásán. Tobbeen lijjii kulmâ čokkámsaje, moh lijjii ucánjáhháá viällud. Ohtâ tain paasij kuárosin ko Codexkyevtis ejijnis láin kuávttáá joođoost. Já majemuš tärhistem lâi vala, et puoh pápáreh já ravvuuh lijjii fáárust, komovuotâpiivtâs lâi šievnáál pajalist já torvokappeer pyereest uáivist.

Ton maŋa lâi-uv äigi ohjelmistiđ tiätumaašin já aktivistiđ automaatlii vuolgâvalmâštâllâm. Tiätumaašin cikkáátškuođij täsivávt čyeđeest nolá räi. Codex čuávui numerij juurrâm tiätumaašin šeermâst. Ko lovoh lijjii tuše muádlov verd, tahhojii majemuuh loppâvalmâštâlmeh:

Navigistem, vaalmâš?
Lii vaalmâš.

Puáldámus, oornigist?
Lii oornigist.

Šleeđgah?
Oornigist toh-uv.

Kirdeekyevtis valmâšin?
Muoi láán valmâšin.


Te puoh lii vaalmâš!


Numereh stuorruu šeermâst ko tiätumaašin reknistškuođij jiänusân majaskulij:

- Čiččâm, kuttâ, vittâ, nelji,kulmâ, kyehti, ohtâ ...

VUOLGÂ !!!

Tiätumaašin šermâ šliäđgui ruopsâdin. Rakkeetmoottoreh ulvuu, pic et komovuođâst tom ij kuullâm tom nuuvt pyereest. Jienah mahtnii láppojii. Ko rakkeet jođeškuođij, tot nuorbâi vistig ucánjihhii pajaskulij já masaba orostij toos. Lâi pyehtiđ jurdeđ, et tot ij jottáám kuussân kulij. Mut tehân te tot paifakkist päjistij jieijâs joton. Tot huurgij jotelávt já ton maŋa ain jotelubbooht já jotelubbooht. Tot roosâi tego ulmui pääččim uđđiverakkeet te: ko tom cokkiittij, talle tot vuolgij já moonâi.

Uánihâš áigáá keččin suoi oinijn lasârääigi mield, maht olgon kirkkoodškuođij. Rakkeet ij innig tuše hurgám njuolgist ovdâskulij mut tom lâi máhđulâš stivriđ. Codex čokkái stivrimstáágu tyehin. Eeči kočoi jorgettiđ rakkeet tohokulij, kost tääsnih já planeteh uáinojii. Taid lâi nuuvt suotâs keččâđ.

Já Codex kärŋiludij rakkeet ton muudon. Kaleba uđđâ rakkeet lâi-uv hävski stivriđ! Tot tottâlij älkkeht já tállân stivriimijd. Puáris rakkeet ij reagistâm stivriimân siämmáá tállân. Taam rakkeet lâi hävski váhá suvâttiđ tuohu teehi.

Codex já eeči luptijn komovuotâkaperis. Toin naalijn ooinij pyerebeht lasârääigi mield olgos. Talle oinuuškuottii vala eenâb tääsnih já planeteh. Codex jorgettij rakkeet nuuvt et Eennâm-uv oinui pyerebeht ko Mánudáást kejâdijn:
- Tobbeen tot ličij, sun šuáhkádij.
Eeči nuáiguttij uáivis tutâvâžžân:
- Naa, tobbeen tot ličij.
Tom lâi eeči-uv ihástâllâm ain kirdemmađhijdis ääigi.

Eennâm lâi mučis, ivnáás pállu. Ruánáá já lila kuovskâseh kirdâččii ton pajaabeln. Tohokulij ko zoomai, te vyellin uáinojii puohlágáneh ivnáás čuovah, moh lijjii váhá eresmuđusiih eres kuávluin. Mottoom kuávlust toh ruápsájii, motomijn kuávluin toh lijjii fiskâdeh já ruánááh-uv. Mottoom Eennâm kuávlu lâi kuovgisčuovjâd, hirmâd jo muččâd. Eeči tieđij mahtnii muštâliđ, et toh lijjii Bahamasuolluuh. Já ko čuuvtij eenâb zoomai, saatij uáiniđ mottoomlágán imâš ryevditiŋgijd vyejimin, já toh urruu jotemin kiemârdeijee tiŋgij mield. Toh lijjii váhá rego raketteh, riggeeh vyelni. Eeči ij muštám, moh toh ležeh lamaš. Tom koolgâi maŋeláá uuccâđ. Sun jooskâi zoomaamist Enâmân já kejâškuođij Mars kulij. Eennâm tyehin tot lâi. Tot ruápsái tego táválávt-uv já lâi uáli jo kiäđgáá. Já Codex lâi ain halijdâm uáiniđ marsilijd. Magarehsun huáđđooh tohkis liččii?

Eeči vaaldij styeredempoccee já skihtij kukkeláá komovuotân:
- Keejâba Codex! Tyebbin uáinoo PDS 70! Tuot ooraans táásnáš tyebbin kukken, Kentaur täsnikovvoos máddáákeeji kuávlust.

Codex ruohâi uáivis já smietâi, mii immâšijd tot PDS 70 lâigin. Mut eeči čielgiiškuođij:
- Tot lii eskin palij šoddâm plaaneet. Teikâ jiešalnees smavvâ táásnáš. Tot lii vááijuv 10 miljon ihheed puáris. Uáináh-uv? Ton pirrâ lii kovjâ- já kaasuriegis.

- Hmm, Codex mulijdij. Sun ooinij tom mut ij nuuvt pyereest.

Já eeči joođhij:
- Keejâba, ton paaldâst lii vala jieijâs häämi ucâmin leijee šaddee plaaneet, mii kalga vala motomin hammiđ jieijâs olmâ planettin. Taat nubbe lii suullân vittâ teikâ kuttâ miljon ihheed puáris.
Codex vuod nuáiguttij uáivis já oroi moinnii naalijn muštemin komovuotâtiettuu máttáátteijes saanijd. Mut kukkenhân toh tásnááh tiäđust-uv lijjii. Já tom-uv eeči tállân čielgij:
- Toh kuohtuuh lává suullân 370 čuovâive keččin tääbbin kuávlust. Adai tuárvi kukken!

Mut sunnuu oppâtijme koskâludui ige puoh innig moonnâmgin aaibâs tego koolgâi:
- Ouou-ouou-ouou-ouou, kulluuškuođij paifakkist tiätumašinist.
- Larmâdâs! Codex suorgânij.

Já siämmást rakkeet puállupeevdist puállái ruopsis čuovâ.
- Mi- mii larmâdmijd taatkis lii? Codex koijâdij.
Eeči oroi joskâ. Mut kale sun tieđij:
- Kandâ, tot lii Eennâm puállu. Tast mun tunjin muštâlim!
- Tot larmâd! Codex kiärdui.
- Maid tot täälgis taha? Codex hirmástâlâi.
- Jis tot tuoin naalijn larmâd, te tot váldá rakettist kontrol já tuálvuškuát tom Eennâm kulij.
- Mu-, mun vahâgâsâst teddilim tien puálust, Codex tubdâstij.
- Vuoih, eeči párgádij. Tom jieh kale lijjii kolgâđ teddiliđ ...
Mut tääl tom lâi meendu maŋŋeed murâštiđ.

Tiätumašineh ulvuu kyevti saajeest. Stivrimstáágu paaldâst leijee mikrofonist kullui:
- Teknisâš váddu! Teknisâš váddu!
- Paijeed aloduv! Paijeed aloduv!

Enâmân jottee stivriimist kullui:
- Teknisâš ruossârijđo! Teknisâš ruossârijđo!
- Časkâd aloduv väldim! Časkâd aloduv väldim!


Já nuuvt te rakkeet lâi hurgelâm jiešmeidlist Eennâm kuávlun. Tom ij innig puáhtám stivriđ.
- Oo- oooh... Codex vaigârdij já čarvij čolmijdis kiddâ.

Eeci iiskâi tedâččiđ vala puáluid, mut mihheen ij orroom iššeedmin. Lâi-uv rakkeet tuođâi-uv váldám sunde Enâmân?



3. Enâmân 

Rakkeet viežâi liävtu Mánudáá tyehin tegu koolgâi-uv. Mut tobbeen jo tot nimmâruškuođij. Paifakkist tot jurâškuođij tegu jorree. Eeči iiskâi veikâ maid, já viijmâg te sun finnij rakkeet sáátu vuod täsivin.
- Eeči lii kale čeppi, Coxed jurdâččij já kaađâi čuuvtij, et sun lâi tedâččâm puáluid maht sáttoo, tieđehánnáá moh puáluid toh lijjii.

Eeči sihostij káálus smavvâ pápáráin. Pivâstâh ij komovuođâst kuškâm, pic sihohánnáá tot paasij veik avepiäiván muáđoid njuoskâdiđ. Mudoi eeči čokkái vaibâhánnáá stivrimmodulist ige ostâm vyelgiđ tast olgoláá. Codex išedij suu toin naalijn ko áppádij. Tääl sunnuu roolih lijjii muttum: eeči lâi váldustivrejeijee já Codex suu skippáár. Luhhoost stivrimstááguh lijjii jyehi stivrejeijee njune oovdâst já roolijd puovtij älkkeht mutteđ. Tääl Codex lâi nuuvt kijttevâš, et sun ij lam vuálgám ohtuu joton.

Eeči keigij kieđâs njunemooduul kulij já keejâi neeljičievâg kietâspeeijâlsis. Sun čaaitij speeijâl peht Codexân:
- Komovuotâsalatteh, tien skaapist!
Codex ij vistig addim.
- Salatt-? sun iiskâi koijâdiđ, mut eeči koskâldutij.
- Kandâ, muoi kalgeen puurrâđ salattijd! Jis muoi tääl kärtteen Enâmân, tobbeen lii áimu! Muoi iän kierdâ Eennâm ááimu! Tondiet muoi tarbâšeen tääl salattijd.
- Codex, vääldi tun salattijd njunemooduul skaapist...

Táválávt eeči koijâdij čuuvtij ustevlubbooht mut tääl sun njuolgist eeđân kočoi, Codex jurdâččij.
Mut kale Codex iberdij, et tääl koolgâi porgâđ eidu tegu eeči ravvij.

Codex sodâstij njunemodulân já eidu tääl te ulâttij nube saalaatruukun. Tot lâi nuuvt tyehin skaapist já suu kietâ lâi tommittáá uánihâš. Sun ferttij puohčâliđ skaapi siis.
- Kalle loostâ? sun koijâdij radio peht ejistis.
- Vittâ, eeči ravvij. - Tunjin ohtâ, munjin kyehti, muáddi väärrin.
Eeči sáárnui uánihávt, tastko sun iiskâi stivriđ rakkeet.

Codex pavestij vittâ lostii, vaaldij olssis oovtâ njálmásis já vaaldij iäččásis kyehti. Kyehti sun uuigâi komovuotâpihtâsis luumon. Ijhân tast kuássin tiättám, kuás taid tarbâšišij. Tastoo sun sodâstij maassâd eeji kuuvl.

Eeči keigij kieđâs, mulijdij kijttosijd já nuuđhâi loostâid njálmásis. Eeči vaaidij, et toh lijjii piškereh. Codex mielâst loostâst ij lamaš maggaargin smakkâ. Siđhes tot kale lâi já tarvanij čuddui, mut muádi njihânjâššâm maŋa tot liijká kuulgâi vuálus. Mut amahân te toh lijjii tiervâsliih.

Eeči ij jiendâm maiden mut Codex ooinij, et stivrimmooduul tiätumaašin lâi ain siähánâm. Motomin tot čaaitij maassâd Mánudâžân, motomin vuod enâmân, uusâi tobbeen saje, mast luuvâi "Kazakstan"! Mii imâš soojijdsun totkis talle lâi, tast Codexist ij lam haajâgin. Ige sun tuostâm ejistiskin maiden koijâdiđ.

Já rakkeet tuše lasettij liävtu. Codex mielâst suoi kirdijn jo vissásávt čuuvtij jotelubbooht ko čuovâ, mut tot ij tiäđustkin lamaš  tuotâ. Codex lâi vájáldittám čuovâ jotteelvuođâ. Mut ko sun váhá tijmestis koijâdij, te tijme muštâlij, et čuovâ juuđij 300 000 kilomeetterid sekundist. Sun siämmást rekinistij, et čuovâ liähtu aldemuu tääsnist, Proxima Centaurist, piištij 4,27 ihheed. Maggaar iimâš tot lâigin. Taggaar liähtu já mätki!

Codex jurduuh njuškuu tuohu teehi. Sun halijdij kale mielâstis kejâdiđ planetijd já taasnijd mut ij aaibâs näävt. Sun kejâstij liähtumittárân já ooinij, et tot čaaitij 28 000 kilomeetterid tiijmest. Nuuvt et liähtu ij lamaškin aaibâs siämmáá koorâs ko čuovâ liähtu. Sun poolâi čuuvtij mut mahtnii luotij toos et eeči čuávdáččij puoh vädisvuođâid. Teikâ et ubâ kirdemmätki lâi tuše mottoomlágán suámálâš naaveer. Sun šoodâi aaibâs mottoomlágán semitilán ige innig uáinám tomgin, et eeči iiskâi čuávdiđ rakkeet vädisvuođâ. Mut tot ij luhostum. Vâi iiskâi-uvsun eeči? Lâi-uv sun-uv šoddâm siämmáámuđusii semitilán?

Kuohtuuh láin kuittâg talle aaibâs kocemin talle ko tiätumaašin almootškuođij:
- Siäivum Enâmân algâttum! Siäivum Enâmân algâttum!

Já tiätumaašin paaimâi tom veikâ mon maŋgii.

Eeči cuuvâi kaandâs naharijn.
- Kandâ, tääl muoi siäivuškyetteen! eeči huikkái.
- Čokkáán stovlisâd! eeči kočoi. Piejâ komovuotâkappeer uáivásâd!

Siämmást rakkeet laasâst oinui miinii komovuotâšlabmurijd:
- Mii tietkis lâi rakânâsâid? Codex ááigui koijâdiđ. Mut sun jieš-uv ooinij tiätumaašin šeermâst, et tot lâi Enâmist vuolgâttum komovuotâsajattâh, asâttum vala. Nuuvtpa sun ij koijâdâm innig maiden. Sun čuávuškuođij rakkeet siäivum.



4. Siäivum

Eeči oroi joskâ. Sun ij halijdâm huolâstuttiđ Codex. Eeji mielâst lâi pyereeb, et Codex ij tiättám, mon varâlâš já jiäráskittee siäivumpuddâ ličij. Aaibâs forgâ, áimukiärdán puáđedijnis, rakkeet muttuuččij ruopsis tullâpállun já kumoččij 273,150 Kelvinân. Jis tot puáđáččij puástukulmeest tohon, talle tot kuorbâččij. Komovuođâst liegâsvuođâ mittedui ain Kelvin-cehijgijn. Enâmist taat ličij lamaš nyevt 2 000 cekkid Celsius. Mut stuorrâ koččâmuš lâi, killááččij-uv rakkeet spesiaalsyejikolbâ tággáár korrâ pakkâs. Eeči ij tiättám toos vástádâs.

Nubbe varâlâš äigipuddâ ličij siäivumpuddâ jieš. Talle rakkeet iššeen puáđáččij siäivumsyeji, mii lekkâsičij automaatlávt váhá ovdilgo rakkeet kuhmááččij Enâmân. Teikâ, naa, eeči tiäđust-uv tuáivui, et syeji lekkâsičij. Sunnust lâi kale meiddei värisiäivumsyeji, mut tot ij lam kuássin ovdil kevttum. Mut taan siäivumpuudân siäivumsuojijgijn ij lamaš maggaargin värisysteemijd et kirdeeh liččijn jiejah puáhtám talle stivriđ. Puoh moonâi automaatlávt.

Codex kaivai tiätumaašin šeermân. Tast oinui veikâ maggaar tiätu. Ohtâ tiätu lâi, et áimukerdi porgâččij stuárráámuu pargo siäivum ääigi já kepidičij rakkeet liävtu tassaažân ko siäivumsyeji lekkâsičij já visásmitáččij sunnuu "timmâ" siäivum. Teikâ jiešalnees masten hirmâd timmâ siäivumist ij puáhtám sárnuđ, mut tomhân Codexkyevtis ejijnis iävá puáhtám tiettiđ. Siäivumhân tubduuččij tegu autoluhottesvuotâ te, aaibâs tego autoin vuájáččij nube auto njeigâ mottoommuđusijn liävttoin. Ovdilgo siäivumsyeji lekkâsičij, talle te váldumoottor siäivummooduul tyehiuásist aktivistuuččij, já tot keeppidškuáđáččij liävtu já uigâččij rakkeet maassâdkulij - tohokulij kost tot jo poođij-uv.

Eeči ravviiškuođij, maid sun jo tieđij. Suu jienâ lâi täässiv já vises. Aaibâs tego sun ličij lam ovdil-uv kirdám Enâmân:
- Codex, piejâ torvokappeer pyerebeht uáivásâd! Piejâ muátusuájáád pyereest kiddâ, täärhist et tobbeen lii tuárvi teedâ siste! Forgâ muoi puátteen áimukiärdán! Tobbeen ij lah vala ohtâgin komovuothuáđđoo iällám...
- Eeeeh, vuoi, Codex vaaidij.
- Já piejâ jienâ oolâ! eeči ravvij ain. Komovuotâpihtâs čoođâ ij mudoi kuullâm nube sárnum. Tiet puállu lâi komovuotâpihtâsist jyelgist vááhá peht čižeppeln, já nuuvt te Codex oŋâttušâi juálgásis.

Codex smietâi siämmást korrâsávt. Sun halijdij áánnuđ addâgâs eejist puálui teedâšmist, mut sun lâi aaibâs meendu jiäráskâm. Suu njäälmist ij puáttám ohtâgin jienâdâh. Já nube tááhust eidu tääl ij lam šiev äigi táválii huátistmân.

Já jis Codexkyevtis eijijn liččijn tiättám astronautijn, suoi liččijn tiättám, et eidu tääl suoi láin siäivumin tegu astronautih te.

Rakkeet kepidij muččâdávt liävtus kot tot aldanškuođij Eennâm. Já tiätumaašin paalijdškuođij:
- Rakkeet aldan Eennâm juurrâmrađe! Rakkeet aldan Eennâm juurrâmrađe!

Já forgâ tiätumaašin nonnij:
- Rakkeet lii Eennâm juurrâmraađeest! Rakkeet lii Eennâm juurrâmraađeest!

Talle tiätumaašin rekinistskuođij tárkká rakkeet koossâm pištem já sunde. Numereh jurrii šeermâst. Koolgâi meriduđ ciäguvuotâ, maggaar kulmeest rakkeet puáđáččij Enâmân. Taat lâi kriittisâš puddâ. Jis rakkeet ij kepidiččii liävtu tuárvi kuhháá, suoi liččijn talle meendu ollâgâsâst áimukeerdist. Talle liähtu ličij meendu koorâs, nuuvt et rakkeet njuškiiččij áimukeerdi paijeel já leggistuuččij kuusnii komovuotân, kost maassâd ij peessâm. Já jis vuod liävtu kepidičij meendu kuhháá, talle rakkeet puáđáččij meendu ceggust vuálos, já talle liähtu ličij meendu koorâs áimukeerdi vyelemuin oosijn. Talle liegâsvuotâ pajaničij vala-uv pakkâsubbon ko 2000 ciäkán Celcius, nuuvt et komovuotâvuájáán puáláččij já tušáččij puohrâkkân. Totkin ij orroom nuuvt šiev juurdân.

Tiätumaašin palijdij:
- Kriittisâš! Moottor jotonpieijâm ááimukeerdi tiet! Moottor jotonpieijâm áimukeerdi tiet!
- Liähtu asâttum 120 meetterân sekundist!
- Moottor keeppidmin liävtu! Pišto nelji minuttâd já 45 sekuntid!
- Siäivum Enâmân 55 miinut keččin!

Já vuod Kullui almottâs:
- Uccâ moottorâš aktivistum! Uccâ moottorâš aktivistum!

Suoi kuuláin, maht uccâ moottorâš huurááškuođij.  Eeči sihostij káálus já suáhkádij. Tot lâi pyeri merkkâ ko moottor huurái. Codex tuubdâi, et miinii ij lam tääl aaibâs vuohâsávt. Sun koijâdij:
- Eeči.. Mii te tábáhtuvá jis tuot uccâ moottorâš jaska kevâmist?
Eeči keejâi tuođâlávt.
- Kandâ, tiet moottor ferttee toimâđ! Ij lah mihheen eres máhđulâšvuođâid. Jis tot ij tooimâ, tot ij tuálvu munnuu eennâm räi iänge muoi peesâ maassâd pááikán. Talle muoi päcceen loppâahasân juurrâđ rakettáin teehi Eennâm pirrâ. Talle lii-uv koččâmuš, tiätá-uv komovuođâst kihheen vyelgiđ uuccâđ munnuu näävt kukken.

Já ko Codex já suu eeči vala kirdijn muádlov minuttâd, eidu tijmepele ovdil siäivum sunnuu rakkeet liähtu lâi 140 kilomeetterid tiijmest. Taat lâi imâšlâš puddâ. Talle meiddei tábáhtuuškuođij: kullui korrâ jienâ, mast suoi kuohtuuh suorgânáin. Tot lâi aaibâs tego kiinii ličij huškom rakkeet maŋgáin večiráin jyehi kuávlust. Jyehi saajeest kullui tuše báŋg-báŋg-báng-báŋg. Tot jienâ kullui mottoom ääigi, ij kuittâg nuuvt hirmâd kuhháá. Já siämmást rakkeet tuárgistškuođij korrâsávt. Codex já eeji peŋkkâ meid tuárgistij. Codex torvopoovij ij lam nuuvt čovgâdávt kiddâ, já sun hiäilui peŋkâstis oovdâs-majas.

Tiätumaašin šermâ čaaitij, et ton puudâ ko huškomjienâ kullui, rakkeet lâi eidu pieđgânâm kuulmâ uásán. Šeermâst oinui, maht rakkeet njunekeeči kiirdij oovtâ kuávlun já moonjiikeeči nube kuávlun. Toh uásih iä peškittâm oohtân, tot-uv lâi visásmittum. Codex mielâst tot lâi iimâš. Sun ij addim, maht já mondiet. Taam sun ááigui tom kuásnii ejistis koijâdiđ. Tääl tuše rakkeet koskâmus uási, kost suoi čokkáin, kiirdij ohtuu ovdâskulij já vaaldij sunde enâmân.
- Tohon te tuušâi mučis rakkeet, eeči vaaidij.
- Ubâ fiijnâ njuneuási já káálvui vuárkkáuási! sun palijdij.
Eeči ij lam tääl moovtâ. Tiivrâs-uv rakkeet lâi lamaš, já sajanmávsáččij-uv mihheen táhádâsâidgin tággáár tovkkušem. Tággáár spesiaalsiäivumist rakkeet njune- já vuárkkáuási lijjii ain kerdikiävttukáálvuh, nuuvt et taid ij kuássin innig finniiččii maassâd. Toh puáláččii kunnân áimukeerdist.

Codex-uv tom ucánjihhii smietâi mut toos ij lam eidu tääl asto.

Eeči smietâškuođij siäivummooduul syejikeerdi. Killááččij-uv tot nuuvt korrâ pakkâs ko 273,150 Kelvinid?

Suoi kuovláin laasâst olgos já oinijn, et olgon lâi kustoo paahâs. Stuorrâ tullâpekkânjušah kirdâččii siäivummooduul kuohtui pelij. Olgonhân puolij! Kuohtuuh pooláin váhá, veik eeči ij tiäđustkin taam Codexân čáittám. Já veik tot lâi-uv jiäráskittee, taat puddâ lâi jiešalnees uáli jo mielâkiddiivâš uáiniđ.

Paifakkist sunnuu roppâ tubduuškuođij komálâžžân já lussâdubbon. Tast-uv tiätumaašin almottij:
- Eennâm tiädduvyeimi vaaikutskuát! Eennâm tiädduvyeimi vaaikutskuát!

Tot tobdo ij lam aalgâst nuuvt viärráágin. Tiätumaašin ravvij:
- Tiälláádât olmânáál čokkámsajasâd!  Tiälláádât olmânáál čokkámsajasâd!
- Čokkáá njuolgist! Čokkáá njuogist!
- Čovgii puáhháá! Čovgii puáhháá!

Codex čokánij njuolgist já tubdâškuođij, maht suu tijme šoodâi lussâdubbon já lussâdubbon. Siämmáánáál nube kieđâst leijee speeijâl. Tot tobdo lâi oskomettum! Táválávthân taid tiiŋgâid ij kieđâst ubâ huámmášâmgin.

Tääl eeči-uv huámmášij maidnii eromâšijd. Veik mooduul lâi-uv siäivumin automaatlávt, sun puovtij mottoom verd stivriđ tom. Tággáár siäivum tiätumaašin nomâttij "rijjâ koččâmin". Mooduul sunde pajaskulij kiävrui ko tot juurâi oovtâ suundán já vuod kiäppánij, ko tot juurâi nube suundán. Ko eeči lihâttij stivrimsuábi, mooduul tottâlij suu. Mooduul suiloi kirdemkiäinustis olgoláá já vuod maassâd. Veik taat váhá suorgâttij-uv eeji já Codex, taat suilom lâi jiešalnees šiev äšši, tastko taat adelij pyerebijd máhđulâšvuođâid uuccâđ šiev siäivumsaje. Já taat tuárispel lihâdem lâi tiäđust-uv valdum vuotân siäivumsaje valjiimist. Kale tiätumaašin maatij! Já tääl tot lâi tuálvumin sunnuu Kazakstanân! Mii soojijd tot talle jo lâigin!

Já nuuvt te tiätumaašin almottij:
- Mooduul áimukeerdist! Mooduul áimukeerdist!

Codex já eeči tubdáin tállân áimukeerdi hitodeijee vaiguttâs. Sunnuu tiäddu oroškuođij maaŋgâkiärdásâžžân ko komovuođâst. Sunnuu kieđah lijjii fakkist lussâdeh. Juolgijd illá puovtij lihâttiđ. Uáivi-uv teedij tego stuorrâ keđgi. Ubâ roopâ oolâ pardojii maaŋgah raketteh. Taat puddâ tubdui korâsin já viehâváldálâžžân-uv. Mut ij tot lamaš mihheen immâšijd, tastko 2 000 kiillud teddee mooduul kiirdij jienâ liävttoin áimukiärdán.

Forgâ tiätumaašin čaaitij, et rakkeet alodâh lâi tuše 10,5 kilomeetterid eennâm aaseest. Liähtu lâi čuuvtij kiäppánâm - tot lâi kiäppánâm 28 000 kilomeetterist tiijmest tuše 800 kilomeetterân tiijmest! Taat iäruttâs tubdui roopâst.

Paifakkist mooduul kiškettui korrâsávt pajaskulij.
- Siäivumsyeji lii áávus! Siäivumsyeji lii áávus, almottij tiätumaašin.
Pieggâ olvoškuođij peeljijn.
Mooduul lâi tegu stuorrâ jojo te - tot kiirdij jyehi suundán. Codex mielâst taat lâi uáli jo hitruu. Sun ij jieijâs mielâst lam kuássin kirdám näävt häävskiht. Eeči vuod tuubdâi eresnáál. Sun poolâi. Sun poolâi tast, et toimâččij-uv siäivumsyeji. Já toimâččij-uv värisyeji.

Mottoom miinut maŋeláá, 8,5 kilomeetter aloduvvâst, lekkâsij nubbe-uv syeji. Liähtu kiäppánij nuuvt čuuvtij, et tot lâi tuše 22 kilomeetterid tiijmest. Mooduul hiäŋgái siäivumsyejeest kiddâ, tiätukulmeest enâmân. Tot kulâttij tääl ennuv liegâsvuođâ, nuuvt et mooduul čuáskui siäivum ääigi. Já nuuvt te Codex já suu eeči hitásávt aldanáin eennâm. Vuossâmuu tove Codexkyevtis eijin smietáin et sunnust lâi monnii verd torvolâš tobdo. Suoi láin pesâmin enâmân já kuittâg-uv selvânmin ellen taan siäivumpiijnest. Piergiittâllâm Enâmist ličij-uv talle aaibâs nubbe äšši.

Tiätumaašin váruttij:
- Alodâh vittâ já peeli kilomeetter!  Alodâh vittâ já peeli kilomeetter!

Siämmást mooduul oovdâkeejist leijee liegâsvuotâkolbâ já olgoldâs lasâsyeji koččii vuálos. Já tiätumaašin joođhij:
- Väripuáldámuš luoštum taaŋkijn! Väripuáldámuš luoštum taaŋkijn!
- Happi luoštum taaŋkijn! Happi luoštum taaŋkijn!

Codex omâttâlâi:
- Happi? Lii-uv munnust happi?
Eeči nuáiguttij:
- Na lii, komovuotâhappi.

Já ton lyeštim eskin varâlâš lâi-uv. Tonttáá suoi iävá kale kuhháá piergim. Eeči ij lijkkum toos, et komovuotâhappi tuššâdui.
- Mut muoi láán puurrâm saalaatloostâid, eeči pahudij.
- Lii-uv tot tuárvi? Codex omâttâlâi.

Eeči ij lam aaibâs vises mut tääl sun ferttij ettâđ, et tot lâi tuárvi.

- Mondiet puáldámuš já happi kalgeh luoštuđ olgos? Codex koijâdij.

Eeči keejâi kandâsis já čielgij:
- Na tallehân munnuu mooduul pävkittičij siäivum ääigi, jis toh iä luoštuuččii olgos.
Já nuuvt ij tiäđustkin uážžum keevvâđ.

- Stoovlih piäijojeh ceggus! Stoovlih piäijojeh ceggus! tiätumaašin vuod tieđij.

Já nuuvt tiäđust-uv keevâi-uv et stoovlih pajanii čokkod. Tánávt stoovlih timediččii enâmân kuhmám siäivum ääigi.

Jis Codex já suu eeči liččijn lamaš astronauteh, tääl te stuorrâ olmoošjuávhuh liččii jo lamaš hárávušmin čolmijdiskijn alme já ucâmin mooduul ááimust. Mut tondet ko suoi iävá lam astronauteh, kihheen ij taam tiäđustkin porgâm. Teikâ toin naalijnhân suoi tiäđust-uv jurdijn. Iäváhân suoi puáhtám tom tiettiđ, et enâmist liijká-uv kiinii lâi huámášâm sunnuu já lâi čuávumin sunnuu siäivum. Mut forgâhân suoi tom-uv tiäđáččáin pyerebeht.

Kirdemmooduul ponneest leijee moottoreh kepidii ain liävtu nuuvt et mooduul juuđij ovdâskulij tuše vittâ kilomeetter tiijmest. Já eidu ovdil siäivum tiätumaašin almottij vala oovtâ tiäđu:
- Časkostuástuseh tuáimih! Časkostuástuseh tuáimih!

Eidu taah tiŋgiih kolgii toohâđ siäivumist timmâ siäivum. Teikâ nuuvt timmâ siäivum ko máhđulâš. Ijhân siäivum kuássin nuuvt times lamaš.

Tiätumaašin ravviiškuođij vuod já paaimâi siämmáid aašijd ubâ ääigi:
- Piejâ kieđâid oovdân! Piejâ kieđâid oovdân!
- Syeijee roopâd kieđâidâdgijn! Syeijee roopâd kieđâidâdgijn!
- Njuovčâ meddâl panij kooskâst! Njuovčâ meddâl panij kooskâst!
- Ele sáárnu! Ele sáárnu!


Já siämmást ko tiätumaašin taam paaimâi, olgon kullui puŋkkâm já kuhmám:
- Pa-da-buuum.

Olgon lâi paifakkist joskâd.

Tääl Codex já eeči iävá innig kuullâm maiden. Suoi láin kolmâštum.

Liijká mooduul tiätumaašin joođhij čielgiimis:
- Mooduul lii siäivum enâmân! Mooduul lii siäivum enâmân!
- Kuohtuuh kievđah valdum luovâs siäivumsyejeest! Kuohtuuh kievđah valdum luovâs siäivumsyejeest!

Já jis kiinii ličij täst koijâdâm, te toos eeči-uv lâi mättiđ västidiđ. Jis kievđah liččii ain lamaš kiddâ modulist, ličij mii peri pieggâspaalijd sáttám toppiđ mooduul nuuvt et tot vala ličij kirdelâm piegâ fáárun.

Tiätumaašin oroi suovâstmin. Tot šuuđááškuođij já josijdui. Ton maŋa lâi aaibâs joskâd.

Codex ij lihâdâm ollágin. Eeči lihâttij kieđâidis ucánjáhháá, mut toh tobdojii lussâdin. Sun lehâstij čolmijdis mut toh monnii jotelávt kiddâ. Sun kiergânij uáiniđ nube čalmerommâšis kooskâst maidnii, mast sun suorgânij: Codex muáđoh lijjii muttum ruánáájin! Mut ij sun tiäđustkin tom tiättám, et sun jieš lâi vala viärráábeht ruánáá. Forgâ kuábáškin sunnust iävá innig lihâdâm ollágin. Soovâi tuáivuđ, et suoi láin ain elimin taan määđhi maŋa.

30.12.2018

Lätteetivvoo


Mondiet lätteetivvoo iä ovdil koččom
Sun poođij talle esken
ko orroomviste lyevdilättee eelij jo
šievnáál jieijâs eellim
leggistâdâi liävuttemeht tállân ko kiinii lavkkij ton oolâ
pevdi hiäilui
nuuvt et käähvi stircoi koopâst
ige čääcigin táttum pissoođ laasâst

16.12.2018

Posâluhčee juovlah

Mun šyehkittâm
uuvsâ tyehin skuálkuttâllee juovláid
já toos et kolgâččij hervâttiđ juovlâmuorâ
jiemge mun mahten kaavnâ juovlâheervâid
jieččân tijmáá vuorkkim maŋa

Kietân sáttojeh tuš posâlum uárbissuháh seehâ tievâ
já forgâ huámášâm
et skaapi sukkáloová lii kuárus
Ete koolgâi-uv sattuđ
jiemhân mun lah porgâm uárbissuhháid maiden
maailm ááigán
Must lii lamaš pyereeb-uv pargo

Mahtsun jis mun tääl pyerediččim tavijdân
kuáivuččim skaapist juovlâpäädi
hervâttiččim-uv muorâ uárbissuháigijn
siämmáánáál ko mun hervâttâm muorâ suklaatasnijgijn
maid kalga stuorrâ vaivijn uuccâđ ovsij kooskâst

Maht jis mun orniiččim-uv eromâš juovlâilo
kyehti suháiuuccâmkišto
Vuossâmuu vyeittee ličij tot
kote kavnâččij enâmustáá sukkápaarâid
já nube vyeittee tot
kote kiesâččij sukkápaarâid jotelumosávt uccâ pakettij siisâ
já čáláččij pakettij oolâ rievtis omâsteijee noomâ
já finniiččij suhháid vuod šiev oornigân
Puohah uážuččii šiev juovlâskeeŋkâ
lieggâ juolgijd kuhes ááigán

Taigijn suháigijn moh ain pásáččii uárbisin
puávtáččij juhlođ veik avalijd juovlâid
aainâs-uv tassaažân
ko puoh suháh mahtnii motomin lappuuččii muorâst

Lätteetivvoo

Mondiet lätteetivvoo ij lam ovdil kuččum

Sun poođij talle eskin

ko orroomviste lyevdilättee eelij jo šiev muudon 

jieijâs eellim

soolhij liävuttemeht tállân ko ton oolâ lavkkij

pevdi hiäilui

nuuvt et käähvi stilčoi koopâst

ihe čääcigin innig táttum pissoođ laasâst

9.12.2018

Juovlâäijih pänipärtti (Uási 4)


4



Juovlâäijih iiskâi suoskâđ leeibis, mut tast ij puáttám mihheen. Suu ovdâpäneh povčâgii já suijii suámálávt olgos njäälmist. Juovlâákku suorgânij:

- Ju-, Juovlâäijih-rähis! Mii tunjin lii tábáhtum? Tuu päneh iä lah oornigist!

Tom Juovlâäijih jieš-uv tuubdâi.

- Tom tiet suámálâš naver tieđij, sun eeđâi.

- Mii naharijd tot lâi? Juovlâákku koijâdij.

Já nuuvt te Juovlâäijih muštâlij uánihávt peinijáástis.

- Tietivettee-uv tuoi tast maiden, toontuh Tuámmir já Vildáá? Juovlâäijih koijâdij. Tuoi láid muu paaldâst ko mun koccájim.

Mut toontukyevtis puštijn uáivis. Suoi iävá maka tiättám masten maiden.


- Tun kal ferttiih pyecceiviäsun moonnâđ, Juovlâákku toimâttij já usâškuođij puhelimis.

Juovlâäijih lâi purâdemkooskâst. Sun keejâi vuáruttuvâi taldrikân já Juovlâáákun.

- Mun vistig purâdiččim, Juovlâäijih pahudij já uuigâi kahvâl njálmásis.

Mut ij suu puurâdmist mihheen puáttám. Päneh povčâstii.


Juovlâááhu mielâst sun koolgâi tállân joskâđ puurâdmist. Tieđe veik päneh tast vala eenâb váivášuuččii.

- Pyecceiauto puátá tuu viežžâđ, Juovlâákku almottij forgâ ko lâi savâstâllâm pänituáhtáráin.

- Pyecceiauto? Mondiet tun tomgis tiilájih? Ij suigen taat nuuvt viärráás väivi lah? Kalehân mun jieš-uv toho puávtám vyeijiliđ, sun smietâi.

- Ij, tun lah nuuvt tehelâš äijih, et tondiet. Päneh iä nyevt peri luovvân njäälmist. Tieđe veik tunjin ličij sattum miinii luhottesvuođâid. Jis tun jieš jieh tuše tom mušte?


Já forgâ pyecceiauto vuojij šiiljon. Almaakyevtis laiđijn Juovlâäijih čokuttâllâđ auton. Nubbe kale koijâdij, ličij-uv pyeremus jođettiđ suu viällud, mut toos Juovlâäijih iä miettâm. Já nuuvt te pyecceiauto vyeijilij piilih njurgon pyecceiviäsun.

4.12.2018

Juovlâäijih pänipärtti (Uási 3)

3.

Já nuuvt te toontukyevtis nááđoin uđđâsist Juovlâäijih kuuvl. Luhhoost Juovlâäijih njälmi lâi ain áávus já sun škorijdij tommittáá korrâsávt, et lâi älkkee porgâškyettiđ. Mut kuábáš suu paanijd talle njuolgiiččij? Tonttu Tuámmir keejâi Tonttu Vildáá kulij. Taat puuštij uáivis. Nuuvt et Juovlâäijih panij njuolgim šoodâi Tonttu Tuámmir pargon.

- Tun koolgah išediđ muu, tonttu Tuámmir culijdij.
Tonttu Vildáá nuáiguttij uáivis mut suu idduuh tuárgistii nuuvt et toh masa jo skolijdii oohtân. Sun tuáivui, et suu iše ij ollágin onnuuččii.

Já nuuvt te tonttu Tuámmir várugávt uuigâi suormâs Juovlâäijih njáálmán. Sun tuubdâi, et kyehti vuoluupele ovdâpäne heiluu.
- Toh láá kale toijum, sun culijdij.
Juovlâäijih lihâdistij suámálávt, smakkiistij njálmásis uigâdum suormâ, njoomâi tom tego tuátu jeđe uuigâi jieijâs-uv suormâ njálmásis. Tonttu Tuámmir ruttij jieijâs suormâ jotelávt meddâl. Juovlâäijih mulijdij maidnii naversemistis. Tast lâi vaigâd finniđ čielgâs, mut ko pyereest kuldâlij, te sun eeđâi suullân näävt:
- Meddâl toh jotosij pitáh njäälmist!

Tonttu Tuámmir keejâi, maht Juovlâäijih jieš njuolgij panijdis suormâinis.

Fakkist Juovlâäijih lehâstij čolmijdis já riäpčuttij taid moddii. Sun huámmášij toontukuáhtá:
- Jáá, tiervâ! Mun lijjim kustoo nohádâstâm. Maggaar äšši tunnust lâigin munjin?

Toontukyevtis keččâláin sárnuđ. Tonttu Tuámmir lehâstij njäälmis, mut suu čuddust ij puáttám ij maggaargin jienâ. Tonttu Vildáá tile ij lam ollágin pyereeb.

Já nuuvt te Juovlâäijih sárnuškuođij:
- Naah, mun tuš oođđim, mun lam aaibâs oornigist, mun jurdám, Juovlâäijih eeđâi.
- Mun nievdim tuše suámálávt.
Já meiddei suu njäälmist tubdui váhá suámálâžžân. Mut sun pahudij:
- Tietivettee-uv, mun tuođâi-uv nievdim nuuvt suámálávt. Täst tibi ko kiergâneem, mun suáitistâm tien professorân. Must lii nuuvt suámálâš tobdo tien uđđâ noomâi tivvoomohjelm tiet. Tuáimá-uvsun tot olmânáál?

Mut aaibâs tego piäluštâssân kullui kostnii kukkeláá Juovlâááhu jienâ:
- Kost tij kuulmâs leppeđ? Purrâmuš lii vaalmâš!

Jeđe Tonttu Tuámmir viijmâg finnij jienâs maassâd:
- Naa, muoi tuoin Tonttu Vildáin poođijm koččođ tuu puurrâđ. Tun jieh kuullâm Juovlâááhu. Siämmást Juovlâákku-uv oinui puátimin. Sun pahudij:
- Tiehân tij leppeđ-uv! Mun lam uuccâm tii veik mon kuhháá.

- Jáháh, nahân te takkâ, Juovlâäijih eeđâi já pulttâsij suilostis.
Sij vuolgii puohah siisâ purâdiđ.

Juovlâäijih luágui siisâ tupán iärásij maajeeld. Sun smietâi korrâsávt. Taan tove sun smietâi-uv čuuvtij korrâsubbooht ko táválávt. Sust lâi nuuvt omâs tobdo. Jis tot veik poođij suu suámálii nahhaar tiet? Sun eeđâi eemeedsis, et puáđáččij aaibâs forgâ purâdiđ; vistig sun kuittâg jorgettičij jieijâs pargoviistán. Sun koolgâi tállân suáittiđ. Sun poltoi pápárijdis peevdi alne já uusâi professor Trast nummeer. Vijmâg sun tom kaavnâi! Sun tedâččij numerijd já kuldâlij. Puhelin čuojâi kuhháá ovdilgo professor västidij.

Professor Trast lâi hiämáskâm. Sust lâi tääl kuursâ maŋa luámu, mut ko Juovlâäijih nummeer oinui, toos kale koolgâi tállân västidiđ. Já nuuvt Juovlâäijih čielgij sunjin omâs naharis. Professor mielâst-uv tot lâi uáli jo komálâš naver. Juovlâäijih joođhij:

- Professor, mun kale tiäđám, et tust lii luámu. Mut juurdâš, jis ubâ Euroop párnái paketteh maneh mottoomnáál siähálâs. Tothân ličij jo aaibâs maailmluoka pärtti. Puávtáččih-uv tun kuittâg puáttiđ vala ohtii tärhistiđ, et noomâi tivvoomohjelm tuáimá olmânáál?

Professor iiskâi ravviđ Juovlâäijih puhelin peht. Mut Juovlâäijih iätádui nuuvt čuuvtij, et  professor meridij puáttiđ pääihi oolâ tállân. Vistig professor  ááigui puáttiđ čuávuváá peeivi Peljituoddârân, mut Juovlâäijih lâi tommittáá liävuttem, et lâi kustoo tárbu puáttiđ jo onne. Táváliih kirdemmašineh iä eidu ton peeivi jottáám, mut Juovlâäijih lopedij vuolgâttiđ kirdeetoontus professor kuuvl já eelliđ viežžâmin suu muádi tiijme siste.  Siämmást Juovlâäijih sooitij vala kirdeetoontun já vuolgâttij suu professor kuuvl kirdemmašináin. Suáittimis maŋa Juovlâäijih oroi rávhuttuumin ucánjihhii. Tastoo sun ruvviistij čuávjis, mii jo almottij, et lâi purâdemäigi.

Juovlâäijih kuáivustij stuorrâ kuvssijn potásijd já váhá ucebáin kuvssijn kastik. Taldrik roobdân sun piejâi koškeleeibi, mon oolâ sun lâi eidu levâttâm kirnovuojâ.
- Áhh, puurrâmmielâ tiein peivinaharijn kale šoodâi-uv, sun pahudistij já käskistij leeibist.
- Uhmm-hh, Juovlâäijih njäälmist peesâi.
- Maid-ah? Juovlâákku koijâdij ko ij iberdâm.