Mottoom škovlâpáárnáš
čielgij munjin čalmeh kilden, et sust šadda stuorrâ olmožin kirječällee – sun čáálá ennuv sämikielân, nuuvt et lii luhâmuš. Mun tiäđust-uv
lijjim iiloost. Jiem raskim muštâliđ sunjin rävisulmui maailmist. Tiäđust-uv
kirjij vänivuođâ sun jieš-uv lâi jo uáinám.
Kulttuurruttârááju kirjáá
Rahan kosketus (2015) mield taaidâ
lii ain lamaš mottoomlágán ruttâdemkriisist. Lâiba ohtsâškodde kievhi teikâ
riges, ain lii älkkeb keksiđ pyerebijd ruttâraaigijd. Taiduu tárbu lii kuittâg
ain lamaš tommittáá koorâs, et kostnii ruttâ lii rugâstum. Ovtâskâs
freelancerij tile lii hyeneeb: visesvuotâ taiduin elimáin lii maŋgii tuše oovtâ keika
kukkosâš.
Mahtsun lii
sämikielâlijn taiduin? Maht anarâškielâlijn taiduin? Sämmilâš
taaidâ kárttá kištottâllâđ siämmáin išeruuđâin väldikodálávt. Tääsi lii olluv. Taiduu rähtimân kalga meiddei kavnuđ äigi. Anarâš taaidâ lii iänááš-uv
rahtum rijjâtátulávt, pälhittáá. Om. kirjálâšvuotâ ij liččii kuássin šoddâm,
jis iä liččii lamaš viššâlis čälleeh, kiäh čalâččeh jieijâs astoääigi, rähisvuođâst
kielân já kulttuurân.
Lam smiettâm iävtuttiđ
ruttâráájoid, et anarâš taiduu várás kolgâččii leđe väridum muáddi išeruuđâ
ihásávt. Juávkku lii kale ucce mut pehtil. Tággáár išeruttâ adeličij
máhđulâšvuođâ aainâs-uv mottoom ááigán vuáijuđ tagaráid pargoid, moh riggodeh kulttuur,
já siämmást finniiččij luhâmuš já šodâččii fiilmah. Tuáivu mield liččii talle
meiddei kiddiistum occeeh. Maht oroččij?
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti