Mándâškyeli já kolja

Ama tun-uv tuubdah Mándâškyele

kii nievdâi eennâm väldimeerâin syele

Sust lâi kal mándáást fijnâ kraatterjävri

mut piergiittâlmist koolgâi leđe hirmâd sävri

tobbeen kirdii čunnuuh meendu ennuv

nuuvt et kyeliriäpu tuolvâi, sun forgâ sulâstitij kolgopennuu.

Sun lâi kuullâm et kuálán kalga leđe ennuv čääci

já nuuvt sun meerrid: mun jiem teehi kuhes ááigán pääsi

Mut ij mándáást kihheen meendu älkkeht meddâl vyelgi

ko komovuotraakeet ij omâs kyelihuáđđoid vyerdi.

Mándáást vyelgim ij kuittâg lam nuuvtkin hävski

tastko suájáh vailuu, ige kyeli kuássin kirdel tego päiski

Taan čuolmâ koolgâi huápust čuávdiliđ

já rakkeet eennâmmáátkán huksiistiđ.

Ijjâkejij mieldi kyeliriäpu pargeldij

tassaažân ko viijmâg kuhes máátkán oskeldij

Forgâ oinui kyeli huksiittâsâs siste čokkáámin

kullui huurrân- suu raakeet lâi mándáá aaseest luŋŋânmin.

Já ko olmooš mottoom ääigi keččin täsniaalman tárkká kejâdij

sun juurdij et tobbeen uáli omâs täsni luččiistij

koolgâi stuorrâ teleskooppáin alme kulij skihtiistiđ

puoh tobdos komovuottotkeid čuákán povdiistiđ

Já sij oinii maht imâš huáđđoo eennâm kuávlu volliittij

vala stuorrâ Atlant väldimeerân siäivulij

sij vuolgii toho huápust tuđhâdiđ

uccâ siemin mándâškuáláá kirdemluodâid kuorâdiđ.

Atlant tavaakeeči lâi kuittâg mándâškuálán puástučujottâs

tastko suu raakeet lâi hyenessiähá rakânâs

tom lâi vaigâd stivriđ rievtisnáál

nuuvt et raakeet juurâi pirrâpirrâ hirmâdávt

Tot koočâi väldimeerân mottoom stuorrâ koljakyele oolâ

já tast kolja juurdij: suu uáivi lâi komovuothuáđđoi volliittâsâi moolâ

mahtnii tot tast nuuvt čuuvtij kiävulij

et vuojâi monnii luovâsšado njeigâ já ovdâpanijdis val pärttidij

Kolja smakkij voorâ, tuuđhâi njäälmis pyerebeht

sun ooinij, et päneh lijjii toijum, mut ij tiättám kogobeht

Kolja-riävo nierâ nuuvt čuuvtij puttânij

et sun peegân pänikiiruurg luusâ vuojâdij

Kiiruurg poorgâi pargoos, toijum paanijd meddâl kiškettij

já siämmást koljariäpun uđđâ tahopaanijd rähtistij.

Já nuuvt te kolja puovtij vuod uccâ merâkuáláid suoskâdiđ

muádi peeivi siste tievâ čuávji purâdiđ

sun faalâi meiddei mándáškuálán purrâmuš

já toin naalijn sunnust šoodáin skipáruš.

Mándâškuálááš varrij luholâžžân koljakyele naaburân

já vuáhádui jotelávt jieijâs uđđâ ustevân

Tággáár nievris tiileest aalgij mándâškyele já kolja kuhes skippáárvuotâ.

Oskoh-uv tun taam mainâs – lâš-uv tuotâ?

MLO, Tromssaast 10.4.2016