Puohâid jo olmooš lohá, mut mun te luuhim: čiččâm konstâd pissoođ kocemin ruhâdâllâm ääigi. Já tot et talle ko ruhâdâl, olmooš ij maka suddodiččii. Vyestiargumeenteh kávnojeh älkkeht, ko váhá juurdâš. Olmooš ij lah aaibâs tuávkki kuittâg.
Vuossâmuš konstâ: Cokkit nuuvt ennuv čuovâid ko puávtáh. Čuovah alne lii vaigâd nohádiđ. Ij-uv lah suddo cokkiittiđ eenâb čuovâid ko olmooš tien tiileest taarbâš, tuhlediđ energia? Pyeri lii tot et šiäštá togo, kost puáhtá. Ij avžuuttettee raavâ kale.
Nubbe konstâ: Suoskâ kolmâ jieŋâpittáid ruhâdâllâm ääigi. Ko njäälmist lii miinii, lii vaigâdub nohádiđ. Pággumielâlii jieŋâi suoskâmân lii adelum nommâ-uv: pagofagia. Já taat ij lah ustevlâš paanijdgin. Taan koonstâ ávžoo pijned jieijâs roopâ tiäđulávt. Ij avžuuttettee.
Kuálmád konstâ: vorâs áimu! Leehâ puoh laasâid, vuoiŋâ vorâs ááimu! Lâš-uv ávžoo tast kuullâm, et nievt olmooš kalmoo ehidist uáđđáádijnis. Lii pyereeb moonnâđ olgos vazâččiđ já juuhâđ tobbeen vorâs ááimu.
Niäljád konstâ: Piejâ muusik čuoijâđ. Miisun ravvuid taatkis lii? Jis olmooš áigu vuáijuđ monnii áášán, ij tuáváášmuusik koolgâ leđe korrâsávt čyeijee rock! Ijhân talle kuulâ jieijâs jurduidgin. Tiäđust-uv nubbe äšši lii palijdiđ valmâš rukosijd čoođâ, veik larmâ ličij-uv. Ij avžuuttettee.
Viiđâd konstâ: Čokkáá taggaar stelliildâsâst, mii ij lah mielâsâš tunjin. Tánávt ko huttáá kuhháá, finnee čielgivääivi olssis, já kárttá ruhâdâllâđ vala korrâsubbooht. Šadda nuáidiriggee. Ij taatkin avžuuttettee.
Kuuđâd konstâ: Räähti rukkooslisto já ruhâdâl rukosijdâd čoođâ. Jis jieš sárnu immeelsis, lii pyereeb ruhâdâllâđ jieijâs sanijgijn. Mut jis mielâkuvviittâs váilu, te puáhtá tiäđust-uv toppiđ valmâš rukosijd-uv. Ulmuin láá mudoi-uv čuuvtij listoh, moi mield kalga eelliđ. Ij-uv ruhâdâllâm ohtiigin uážuččii leđe rijjâ puddâ, ij mihheen pááguid. Ij avžuuttettee.
Čiččâd konstâ: Smietâ, mondiet ruhâdâlah. Naharij eennâm koččo ain, mut olmooš kalga leđe tiätuääigi imelijnis. Mondiet näävt, mondiet kalga? Must ij lah mihheen pááguid páguttiđ jieččân moossân. Lii pyeri smiettâđ, mondiet olmooš maidnii parga, mut jiermi uážžu kevttiđ. Mut mondiet ruhâdâllâđ - tast sáttá leđe miinii jiermijd.
Tiäđám, et taat fáddá ij lah vissásávtkin puohháid mielâsâš. Muu mielâst kuittâg näävt absurdij ravvui jyehhee kalga smiettâđ, et ulmui lii adelum jiermi, moin jurdâččiđ. Nubbe olmooš ij koolgâ rähtiđ nuubán jieijâs mielâ faŋgâlijd.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti