18.2.2016

Tálhudemiiđeed

Tejâsekkâ koijâd, maggaar iiđeed must lii lamaš. (Ko čálám taam, lii kuovâmáánu kutnubálovváád.)

Mun eellim tuáhtár kulen Den Haagist Bronovo-pyecceiviäsust. Taat lii mudoi-uv vissâ Holland  tobdosumos pyecceiviäsu, tastko eennâm kunâgâslâš peerâ tom kiävttá. Já tobbeen ko kiergânim, elâččim vala jieččân tuáhtárist. Lii nuuvt harvii äigi tipšottiđ jieijâs, nuuvt et tom ferttee porgâđ kalenderáin.

Mätki Den Haagin aalgij váhá nubenáál ko lijjim jurdâččâm. Vazzim pääihist metrosajattâhân. Huámmášim, et metro ij innig moonnâmgin Den Haag räi mut orostij oovtâ orostuv tolebiššáá, Laan van NOIst. Tast ovdâskulij kolgim junáin. Mut sattui nuuvt pyereest, et uápisolmooš poođij toos, lâi autoin toho joođoost. Já mun peessim sáátust. Sun kuođij muu räiđeevovnâorostâhân, mii lâi moottorkiäinu alda. Já nuuvt te mun jotkim toin naalijn.

Tuáhtár kulen pyecceiviäsust lâi masa jo suotâs. Ko finnejim sáátu, mun lijjim tobbeen hirmâd tooláá, já čuávuvâš äššigâš ij lam vala puáttám. Nuuvt te muoi tuáhtáráin savâstâlâim ucánjihhii must, mut meiddei sust já maailmist. Maailmân šiettih ennuv mučis immâšeh: suu labradorpeenuv lâi eidu šoddâdâm käävci vielpisid. Muoi kejâdáim viälppái kuuvijd já videoid. Suu iijâh lijjii uánihááh, ko moddii-uv iijâst koolgâi koccáđ viälppái tiet. Iđedist vuod ulmuuh vuordii palvâlusâid. Teivâdem ij lam mahten virgálâš - sun avžui suáittiđ veik ehidist teikâ oholoopâ ääigi, jis lâi tárbu. Sun kuittâg aasâi nuuvt alda muu, et puovtij veik virgeääigi ulguupeln-uv tutkâđ. Já mun pelestân muštâlim sunjin jieččân maađhijn, maht toh lijjii moonnâm já maid lijjim porgâm majemui muádi oho ääigi. Mottoom kooskâst muoi eidu tääl te muuštijm tipšođ ulmuu-uv. Sun lii čielgâsávt olmooš, kote parga miätá peeivi, váhá tego mun-uv. Pargoäigi lii eidu talle ko lii miinii porgâmnáál.

Maassâd pááikán mätki lâi-uv váhá váddásub. Njuškejim kuávdášsajattuvvâst junán, mii koolgâi orostiđ Laan van NOI:st, kost kolgim lonottiđ päikkisiijdân mannee metron. Mut nuuvt te keevâi, et juná ij orostâmgin, já fakkist lijjim Leidenist. Tobbeen kolgim nubbijn junáin jotteeđ Rotterdamân, kost njuškejim vuod ohtii metron, mii moonâi Den Haag kuávlun. Lijjim jottáám suullân tiijme. Luhhoost must ij lamas nuuvt huáppu. Puáhtá jotteeđ puástukulij, veik ij liččiigin čájádâm.

Já puáđidijnân eellim vala päikkituáhtárist iskosij keežild. Kolgotavdâ oroi tobbeen jotemin. Pyecceitipšooh já tuáhtáreh lijjii jo-uv čuávjitaavdâst teikâ kumeštâsâst. Jiem máttám vaaivijd tipšođ pic lijjiim kuldâleijee peljin. Ferttee luptiđ haatâ sijjân, ko sij liijká aneh huolâ siijdâ ulmui tiervâsvuođâst. Suotâs savâstâllâmpuddâ tobbeen-uv, aaibâs almolijn aašijn.

Nuuvt maka iättoo, et pyecceitipšooh já tuáhtáreh iä muštâl maiden jieijâs tiileest. Muu mielâst tot ij lah aaibâs tuotâ. Lii suotâs leđe olmooš nube ulmui, ij tuše nuuvt et tuše tuáhtáreh kalgeh kuldâliđ pyeccei murâšijd. Kuávdáást puáhtá leđe kuábáš peri, ko toos asto lii. Tot kuođij iđedân mottoommuđusii kolleroobdâ.



Ei kommentteja:

Lähetä kommentti