Ohtâ peivi kiännii iärrás kammui siste

Onnáá eehidtejâsekkâ iävtut maidnii: uážum valjiđ, kiän kammui siisâ halijdiččim lavkkiđ oovtâ piäiván. Jáá-áh, taat lii-uv váddásub koččâmuš! Mun jiem lah kuássin smiettâm lavkkiđ kiännán kammui siisâ... Mut jis liijká kolgâččij, te kii mun liččim já mondiet eidu sun?

Kuhes hundâruššâm maŋa meridim, et halijdiččim leđe elleituáhtár James Herriot. Adai taathân lâi suu pennânommâ - suu olmâ nommâ lâi Alfred Wight, uáppásubbooht Alf. Sun jaamij 1995. Mun lam luuhâm puoh suu kiirjijd já keččâm puoh fiilmâid, moh láá filmájum suu kirjij vuáđuld. Mun lijkkuum suu kirjijd hirmâd ennuv, já mottoom peeivi halijdiččim uáiniđ taid veik sämikielân-uv. Mut smietâm tuše, mon älkkee ličij jurgâliđ puoh ellei taavdâi noomâid sämikielân.

Suu čäällimstijlâ lii nooveel já rijjâ muštâlus kooskâst. Mainâseh láá kuittâg lieggâseh, toh muštâleh ulmuin já sii stuorrâ rähisvuođâst já čonnâsmist elleigijn. Mun lam luuhâm Herriot eellimkeerdi, mon lii čáállám suu kandâ Jim Wight. Tast kale uáinoo tot, et Alf ij lamaš mihheen älkkeemus ulmuid, mut uáli ustevlâš kuittâg. Já uáinám, et sust lijjii meiddei jieijâs vädisvuođah, tego mist puohâin. Sust lijjii melankolisâš puudah, sun puosâi majemuid ivijdis, mut suu elimist lâi meiddei ennuv ilo suu pargoost, pääihist já párnáigijn já párnáipárnáigijn. Sun lâi kiddiistum jyelgipáálust. (Mun jiem nuuvtkin!) Moos mun enâmustáá liččim kiddiistum, jis pesâččim oovtâ piäiván suu stevilij siisâ, lâi suu vyehi uuccâđ čäällimideaid, čäälliđ uánihâš mainâsijd ehidist. Váhá ton mield mun jieš-uv iiskâm porgâđ. Kuhes romanij čälimân monâččij meendu ennuv äigi, mii ij kuittâggin taan eellimtiileest must lah. Já sust lijjii vájálditmettumes pargoskipáreh, Sinclair viljâžeh Donald já Brian, kiirjijn Siegfried já Tristan Farnon. Siegfried oro lemin fiilmâin já kiirjijn uáli jo eromâš já älkkeht tyeldee persovn, mut tuođâlâšvuođâst suu persovn lii lamaš vala-uv vuáimálub.

Mun kale jieš lijkkuum elleid, mut lam tääl allerglâš kissáid já pennuid. Lam meiddei aassâm motomijd iivijd jieččân elimist šiiveettáálust, nuuvt et tuubdâm tom-uv eellim avdâgâsvuođâ mottoomnáál. Ellein lii kiddâ iijâi peeivij.

Ko mun lijjim ucce, mun luoihâttim kirjeráájust ellei tavdâkirje já luuhim tom čoođâ. Mottoom kooskâst meiddei smiettim elleituáhtár áámmát-uv olssân, mut tot paasij tuše nahhaar táásán. Jiem vissâ liijkágin lijkkum tuárvi ennuv elleid. Kirjeest lijjii kale koveh, moh lijjii váhá ilgâdeh. Luuhim kirje meiddei tondiet, et tiäđáččim eenâb kuusâi taavdâin. Toos lâi keevâtlâš suijâ-uv: sujâttim jieččân, ko ohtâ kussâ jaamij mottoom peivi kyeddimis maŋa. Tast lijjii kolmâ tiälhuh seelgist, já tast lijjim kolgâm jo tiettiđ, et tot lâi puosâškuáttám já finnim kyeddimvuoččum. Tom taavdâ lii älkkee tipšođ ekstra kalsiumáin - ko peri pärnin lijjim tom viettiđ.

Tiäđám kale tom, et elleituáhtár pargo ličij lusis pargo - peri vyelgiđ paargon, veik ličij kaskoo iijâ já veik ličij maggaar šoŋŋâ. Alf Wight kaandâst šoodâi elleituáhtár, já tom Alf pyereest tuhhiittij. Mut nieidâsis sun ij suovvâm tien áámmát tondiet ko tot lâi lusis pargo. Já maaŋgah elleituáhtáreh iä peesâgin tiervân já vaivijttáá iäláttâssân. Mut amahân te mun oovtâ peeivi piergiittâlâččim?

Mottoom peeivi halijdiččim peessâđ aldeláá tien jurduu, et njuškiiččim oovtâ piäiván suu kammui siisâ. Tot ličij jiešalnees älkkeb ko jurdáččij: peri mađhâšiđ Thirsk siijdân Englandân já eelliđ James Herriot museost, mast maaŋgah tiiŋgah láá ain uápis sajestis. Já puorijn luhhoin sátáččij teivâdiđ suu párnáigijn já koijâdâllâđ eenâb-uv taan pegâlmâs almast. Kiitiätá!