Kirahvij kyesih

Onnáš tejâsekkâ koijâd, maggaar koopâst mun eidu tääl juuvâm teejâ. Muu kietân kustoo sattui muki, mast lohá "Zoo Camp", adai elleikärdileirâ. Mukist lii kuumpi kove já kuumpi čuávji siste telta kove. Taan mukin labdas meiddei maainâs. Taah mukih láá mii táálust kyehti.

Rotterdam elleikäärdi mušto.

Muu nuorâmus nieidâ lii kuohtii lamaš Rotterdam elleikäärdist ijâstâlmin. Toho elleikäärdi ihekoortâ omâsteijeeh pyehtih almottiđ párnáidis. Párnááh maneh ehidist ovdil eehidpurâdem elleikáárdán, já sij láá valmâšeh čuávuváá peeivi eehidpeeivi ääigi. Muu maainâs lii vissásávt čuuvtij ahevub luuhâđ ko párnáá jieijâs muštâlus reeisust, mut muštâlâm liijká tom, maid jo vaanhim tiätá tággáár leeirâst.

Párnáid hävski lii telttaast uáđđim. Jieijâs telta ferttee jyehiđ motomij iärásijgijn. Táválávt teltta cegâttuvvoo olgos. Moonnâm keesi leirâ lâi porgemáánu aalgâst, já tien iijâ lâi kuittâg hyeneeb lukko: eidu ton ehidân pottii hirmos äijihuávtih. Nuuvtpa párnááh karttii cegâttiđ teltaidis siisâ, taan tove kirahvij kyessin. Siste uáđđimsekkâ lâi liegâs, já ton-uv tiet telttaast lâi lamaš paahâs. Já leeirâ ääigihân kihheen ij mudoigin maašâ uáđđiđ: párnááh lijjii nohádâm eskin kyevti maŋa iho. Iiđeedcuvnâm lâi lamaš jo kuuđâ ääigi, adai ijjâ lâi pááccám uánehâžžân. Peiviv párnááh lijjii kavâstâllâm njálgáht, motomeh nohádâm-uv. Já koccee vuorâsulmuuh omâttâllii tom, maht jo párnááh puohtii nuuvt maŋgii iijâ ääigi halijdiđ hiivsigân. Mut tiäđust-uv ijjâkocceem lâi lamaš sijjân tuše mielâsâš, já toin naalijn mudágávt lâi loválâš kocceeđ vala ucánjihhii.

Párnái eehidohjelmist lâi elleikáárdán puáttim maŋa ohtsâš grillam: ávustuulâ alne possum piärguh, määrfih já possum maissih lijjii lamaš njálgáh. Taan Zoo Camp-mukist, mii tääl lii pääihist, lâi uážžum juhâmuš. Já muki tiäđust-uv uážui väldiđ mušton pááikán.

Ehidist lâi lamaš meiddei ellei merhâi kuorrâm elleikäärdi kiämáduvvâst. Tot lâi lamaš hävski.

Tastmaŋa lâi lamaš telta cegâttem, já ovdil eehidposâdâttâm juávkku lâi vala kuáivum elleitipšoi iššeen kirahvij kähirijd já tuálvum taid kompostin. Pooškâi putteestmân lâi kuullâm tiijme verd äigi.

Iđedist vuod vuossâmužžân iiđeedpitá maŋa lâi kolgâm piemmâđ elleid. Kuumpij piemmâm lâi lamaš hormišumos: toh lijjii oinuustâm-uv. Kumppijd lâi kolgâm tuálvuđ piärgu, mii lâi čuopâdum smavvâ pittáid. Táválii luándust ij vissâ kihheen fileist piärgu tađe komálubbooht, pic kumppi jieš ferttee pivdeđ evvisijdis já suoskâđ taid pittáážin pastelis panijdiskijn. Já tiäđust-uv kirahvih já seeprah lijjii tarbâšâm evvis. Kirahvij kuhes čiäppát keežild syeinih, loostah já šadoh lijjii pieijum koorij siisâ, moh kolgii hiäŋgáđ ollâgâsâst ááimust. Kirahviorrááhhân pyehtih šoddâđ paijeel viiđâ meetter kukkosâžžân.

Pááikán vyelgim lâi nube tááhust hävski, mut nube tááhust juáháš lâi halijdiđ leđe elleikäärdist nube-uv iijâ. Mut toos lii máhđulâšvuotâ vala puáttee keesi-uv. Nuuvt et taan táálun oro forgâpalij varriimin vala kuálmád-uv Zoo Camp-muki.

Päničuopâdem

Tejâsekkâ koijâd, mii lii must valdum hormišumos kove já maggaar maainâs taas labdas. Jieš keejâm stuorrâ kunnijâtmáin, ko uáinám röntgenkove jieččân paanijn. Tot lii valdum muáddi miinut muu majemuu päničuopâdâs maŋa juovlâmáánu pelimuddoost 2015. Taan kove maŋa jiem taarbâš smiettâđ, mon hámásâš muu tähtiriggee ličij.

Pänikove čuopâdâs maŋa 15.12.2015

Muu pänimaainâs aalgij keessiv 2006, ko čokkájim luámustâlmin Äijihjäävrist já suoskim iiđeedpittán ruvâšleeibi. Maht te lâškin, ko fakkist käskistim monnii hirmâd korrâsân. Nierâpääneest kullui suámálâš jienâ. Tastmaŋa pääni oroi váhá ommâsin. Mottoom peeivi siste tot povčâgij.

Lijjim talle mudoi-uv monâmin maassâd Hollandin, nuuvt et tiilájim ääigi jieččân pänituáhtárân. Suu diagnoos lâi: "luoddânâm pääni" já et "motomin päne uđđâsisttuovŋâm išedičij". Já sun algâttij tipšo täst. Mun aštus kuldâlim päne, vissâ muáddi ive. Jyehi ihepele kontrollist muštâlim pänituáhtárân, et pääni oroi ärgin. Ovdâmerkkân miinii smavvâ tiŋgijd tego siemmân teikâ kyeletäävti kuoskâttâs povčâstij. Suu raavâ lâi ain siämmáš: čuávvuđ já vyerdiđ. Motomin tot väivi lappui jiešmeidlist ääigi mield. Jis ij viärráábin šodâččij, ij tarbâšiččii maiden toos porgâđ.

Nuuvt te iveh monnii, já peessim loppâihán 2013. Já nahan te mottoom iijâ koccájim  mielâttes päniveerkân. Iđedist soittim vuod pänituáhtársân, kote lâi eidu talle luámust. Ferttejim moonnâđ koccee pänituáhtár kuuvl ránnjásiijdân. Taat pänituávtir meridij lekkâđ päne já toohâđ ruotâstipšo. Tot piištij ääigis, já nuuvt te paaccim vuordâččiđ.

Mottoom oho keččin ruotâstipšoost tubdim, ko pääneest fakkist luovânij pittá. Mun aštus moonnim maassâd pänituáhtár kuuvl. Sun eeđâi, et ruotâstipšoost nubbe pänituáhtár lâi viehâ ennuv lekkâm päne, nuuvt et pyeremus ličij sáhháđ päne täsivin já pieijâđ toos kruuvnâ oolâ. Na nuuvthân sun tom toovâi.

Mottoom mánuppaje keččin pääni vuod kulluuškuođij. Pänituávtir ooinij röntgenkooveest, et pääni lâi val viärráb tiileest ko ovdil vuossâmuu ruotâstipšo. Nuuvt te sun vuolgâttij muu ruotâstiipšon Rotterdam pyeremuu klinikkan. Ruotâstipšo koolgâi porgâđ nube kerd.

Taan nube tove ruotâstipšoost kevttui ävkkin mikroskoop. Já taat tuávtir čuopâi uáli kuhháá, muáddi tiijme. Mun čokkájim njälmi áávus. Masa jo nohádim moddii. Mikroskoop čaaitij, et muu ránnjásiijdâ pänituávtir lâi tiävdám kulmâ ruottâs. Toho lijjii pááccám vala kyehti ruottâs, maid ij päljis čolmijn aiccâm. Toh láin kuohtuuh tääl siäjumin. Taat lâi-uv kustoo megapääni, maid uáli harvii ooinij. Taat ruotâstipšoo kuvvij muu päne pyerebeht eidu taan tiet. Já nuuvt vuod poođij pyereeb äigi muu njáálmán.

Mut maht lâškin, ko ive 2015 pelimuddoost vuod tubduuškuođij, et pääni ij lam oornigist. Tattum vuod kontrolääigi pänituáhtár kuuvl. Pääni lâi vuod kuddum. Ruotâstipšo lâi pyereest luhostum, nuuvt et váddu ij lam tobbeen. Sun vuolgâttij muu taan tove pyecceiviäsun käibikiiruurg kuuvl. Käibikiiruurg čuopâi muu päne ruottâs áávus. Čuopâdâs piištij suullân vaartâ. Tijmepele siste lijjim vuod olgon já juolgijdân alne.

Vuossâmuu čuopâdem maŋa pääni kuddui uđđâsist. Ožžum antibiootijd. Toh nuhhii, jeđe uđđâsist tubdim, et pääni ij lam oornigist. Juovlâmáánu pelimuddoost lâi nubbe siämmáálágán čuopâdâs. Taan ääigi lijjim uáinám jieččân kiiruurg jo neljii. Ijba tast mihheen, sun lâi maailm hiärváámus olmooš, nuuvt et tien tááhust puávtáččim puorijn mieláin čuopâttiđ veik puoh panijdân. Tot ij poovčâst kietâdâllâm ääigi ige tastmaŋagin.

Já eidu tääl lam uáinám jieččân pänituáhtár suullân 12 kerdid taan päne keežild, kyehti ruotâstipšoo neljii já vala käibikiiruurg neljii. Tääl pääni lii ain mahtnii liävuttem. Käibikiiruurg lii ettâm, et čuávuvâš tipšom lii päne kiškottem já implant pieijâm. Taat kozzâš oro kuittâg lemin ollâgub munjin. Ferttiiččij leđe oles ihepele pänettáá ovdilgo toos finniiččij rahtum päne sajan. Monâččij-uv tot äigi mon jotelávt?

Tääl te kuldâlâm já smietâm, et must vaarâ ličij pääni kiškottiđ, mut sirdám miärádâs já sirdám. Forgâ lii vuod ihekontrol äigi pänituáhtárist. Talle mun ááigum ráđádâllâđ. Jisba mun kuittâg-uv pastaččim tipteđ vala jieččân päne? Käibikiiruurg lii kale ennustâm, et taan päne eellimmuddo ij ližžii innig nuuvtkin kuhesáigásâš.

Mun páásám vyerdiđ.

Muotâpuurgâ maŋa -máálám

Tejâsekkâ koijâd, maggaar mááláámân mun lijkkuum. Munjin, kote jiem lah nuuvtkin taiduu ustev, lii vaigâd smiettâđ taam fáádá čalluu. Mut lam mun liijká ohtii iällám taaidâmuseost. Algâivveest 2015 must lâi váhá asto Oslost, já nuuvt te moonnim Nationalgalleriet-museon. Taan eelâšmist puátá mielân taaidâmáálár Harald Sohlberg (1869 - 1935) tavlu Etter snøstormen - Lillegaten, Røros 'Muotâpuurgâ maŋa - Lillegaten-káátu, Røros'. Tavlu lii máálájum oljoivnijgijn kággá oolâ. Taan taavlu taaidâr lii máálám ive 1903, já tot lâi sust tiilájum tavlu. Ton originaal lii vyerkkejum eidu Nationalgalleriet-museon. Tavlu uáinoo taan kooveest.

Harald Sohlberg: Etter snøstormen - Lillegaten Røros.

Sohlberg tavlu toovâi munjin stuorrâ vaiguttâs tondiet ko tot lâi uáli jo ivnáá, já alda kejâdijn muottuuh lijjii hirmâd tuođânálásiih. Detaljeh láá šievnáál uáinimist. Must lâi ubâ ääigi museost eledijnân taggaar tobdo, et mun kolgim tállân kuáivuškyettiđ muottuid táálui seeinijn já uvsâi oovdâst já kááijuđ ulmuid. Lâi tuođâi-uv vaigâd leđe taavlun kuoskâhánnáá. Já museost lijjii jyehi loonjâst maŋgâ vaavtâ vahtiimin tavlui torvolâšvuođâ...

Harald Sohklberg lii máálám ennuv taavluid. Sun rekinistoo uđđâromantiik máálájeijeid. Sun máálái ennuv Røros pirrâsijn, eromâšávt Røros kátumaisemijd, já tain ohtâ lii eidu taat tavlu. Suu mááláámijn uáinoo pyereest čuovâ já atmosfáár.

Taidâr eellimkeerdi puáhtá tárukielân kuuhâđ tääbbin: https://nbl.snl.no/Harald_Sohlberg.

Ij mihheen, maid pieijâđ pajalân!

Motomin eromâšávt nisoneh väidih pivtâsskääpi oovdâst, et ij lah mihheen, maid pieijâđ pajalân. Onne muu elimist taah säänih šoddii tuottân. Lijjim rahttâttâm kongressân vuálppoin já aaibâs uđđâ sukkápuvsâigijn. Motomin lii tárbu kárvudâttâđ pyerebeht. Mut maht te, jis áinoo máhđulâšvuotâ lii-uv kirdettiđ sukkápuuvsâid roskeliitán?

Mun lijjim muáddi peeivi tassaaš uástám aaibâs uđđâ sukkápuuvsâid, maid lijjim uigâdâm mätkilaavkân. Jiem lam váldám taid ubâ pakettistkin. Já nuuvt te luholâžžân valdim taid fáárun lavkkâsân paargon. Vazzim Ummeest kongressân já meridim kongressaajeest molsođ pihtâsijd väzzimmääđhi maŋa. Já ko tom toohim, huámmášim, et muu uđđâ sukkápuuvsah iä lamaškin aaibâs oornigist... Čižetpele jyelgi lâi kezzi já asettem, nuuvt et ton siisâ ij finnim oovtâgin jyelgi. Já uálgispele jyelgi vuod lâi nuuvt juollâd já assaa, já ton rááigán liččii šiettâm veik kulmâ jyelgi. Já uálgispele jyelgiräigi lâi vala suámálávt ráigánâm. Muu sukkápuuvsâin lâi kustoo valmâštemfeilâ. Nuuvt et must ij lam eres máhđulâšvuotâ ko leggistiđ eskin ostum sukkápuuvsâid meddâl. Talle ko lâi kolgâđ pieijâđ pyerebijd pihtâsijd pajalân, ij lamaškin oles pivtâskerdi fáárust.

Taan tove čokkájim pyereeb tilálâšvuođâst tuše faarkuh jyelgist, ko muidegin jiem puáhtám. Pihtâseh kuittâg lijjii pajalist veik iä eidu toh, maid aigum kárvudâttâđ. Nuuvt et lii-uv komment "must ij lah mihheen, maid pieijâđ pajalân" tuše taggaar komment, et iä talle lekken eidu olssis mielâsiih pihtâseh ooláádmuddoost?

Maid mun taan feeriimist lam oppâm? Aainâs-uv tom, et ain ko lam vyelgimin pyereeb tilálâšvuotân, koolgâm muuneeld já puorijn aigijn tärhistiđ puoh pihtâsijdân já anneeđ huolâ tast, et must láá čapo pihtâseh já vala puttáh-uv. Ij ližžii vuossâmuš kerdi, et jo käävpist ostum pihtâseh láá mottoom suujâst tuolvâm já turrâgâm.

Čyeti čälled -proojeekt Ume konfereensist

Onne, njuhčâmáánu lovváád peeivi, lam Ummeest Ruotâst sämikonfereensist. Lii ain suotâs kuullâđ tast, mii Säämi maailmist totkoo. Luptiim taan blogivuárust tom, maid anarâškielâ fáálá konfereensist.

Tromssa ollâopâttuv Giellatekno sahâvuáru kieđâvuš Čyeti čälled -proojeekt. Tego tij leppeđ-uv jo uáinám, mist lii lamaš nettikoijâdâllâm tast, maid ulmuuh halijdiččii čäälliđ. Puátuseh láá tääl valmâštum. Ulmuuh tuáivuh kielâlii iše tego e-sänikiirjijd, kielâtivvoom já tivvoomohjelmijd, iše čäällimprosessân já mainâsčälimân.

Tääl lii monâmin koijâdâllâm nubbe paje: Annika Pasanen jotá taan máánu ääigi pargosoojijn koijâdâlmin, magareh čäällimtáárbuh anarâškielâ sárnoo pargein láá. Kuálmád paje lii tastmaŋa taggaar, et ko taah puátuseh láá valmâšeh, savâstâlloo vala pargoadeleijei ovtdâsteijeigijn. Taan paje muoi Erika Sarivaarain pargeen.

Proojeekt lii meiddei hammiiškuáttám vuossâmuid versioid čäällimškovliittâsâst. Ulmuuh tarbâšeh čäällimistis sehe áámmátlii ete astoääigi iše. Astoääigi čäällim puáhtá pyereest pieijâđ Anarâškielâ siärván já orniđ tobbeen čäällimpáájáid já -riggeid. Áámmátlii škovlim vuod ferttee orniđ sierâ.

Taa lii liŋkkâ sahâvuárun, mast muštâluvvoo koijâdâllâm puátusijn já vuossâmuin visioin: Čyeti čälled_Ume_10032016.

Jieččân peeleest halijdâm lieggâsávt kijtteđ puoh taid pargoskipárijdân, kiäh láá maaŋgânáál ovdedâm  proojeekt. Halijdâm meiddei kijtteđ anarâškielân čälleid - tasthân puoh vuálgá, et ulmuin piso čäällimmohtâ.

Muálkkáás mälistem

Luptii päđe
cokkit levy
pase piärgu
já kuldâl
nelgikuorgâ vaigârdâs

Koškes kievkkânpäävir
peevdi alne
soodâst tuulân
cokkit smavvâ pekkânjuš
ollâ tullânjuolâ paijaanškuát

Tullâpuálu
päđe ponneest
päđe siste
luŋŋân káátun
uhked táálu

Puáluloovdâ
áávus šluvgum
kirdettuvvoo
päđe pijnen
tullâpaštuu sormen

Leehâ uuvsâ
juuvâ vorâs olgoááimu
tuubdâ
kuuloold puáttee suorgâttâs
poolâ tast
mii tuárgistut.

Sirde päđe
toorvon olgos
kuldâl
kuáros čoolij šnjorijdem
äälgi aalgâst puđâldem

Tuulâestuuh
toittáá kal
lâi pyelliđ táálu
ij pyevti älkken toohâđ
meendu muálkkáás mälistem.

Sämikielâlâš taaidâ

Mottoom škovlâpáárnáš čielgij munjin čalmeh kilden, et sust šadda stuorrâ olmožin kirječällee – sun čáálá ennuv sämikielân, nuuvt et lii luhâmuš. Mun tiäđust-uv lijjim iiloost. Jiem raskim muštâliđ sunjin rävisulmui maailmist. Tiäđust-uv kirjij vänivuođâ sun jieš-uv lâi jo uáinám.

Kulttuurruttârááju kirjáá Rahan kosketus (2015) mield taaidâ lii ain lamaš mottoomlágán ruttâdemkriisist. Lâiba ohtsâškodde kievhi teikâ riges, ain lii älkkeb keksiđ pyerebijd ruttâraaigijd. Taiduu tárbu lii kuittâg ain lamaš tommittáá koorâs, et kostnii ruttâ lii rugâstum. Ovtâskâs freelancerij tile lii hyeneeb: visesvuotâ taiduin elimáin lii maŋgii tuše oovtâ keika kukkosâš.

Mahtsun lii sämikielâlijn taiduin? Maht anarâškielâlijn taiduin? Sämmilâš taaidâ kárttá kištottâllâđ siämmáin išeruuđâin väldikodálávt. Tääsi lii olluv. Taiduu rähtimân kalga meiddei kavnuđ äigi. Anarâš taaidâ lii iänááš-uv rahtum rijjâtátulávt, pälhittáá. Om. kirjálâšvuotâ ij liččii kuássin šoddâm, jis iä liččii lamaš viššâlis čälleeh, kiäh čalâččeh jieijâs astoääigi, rähisvuođâst kielân já kulttuurân.  

Lam smiettâm iävtuttiđ ruttâráájoid, et anarâš taiduu várás kolgâččii leđe väridum muáddi išeruuđâ ihásávt. Juávkku lii kale ucce mut pehtil. Tággáár išeruttâ adeličij máhđulâšvuođâ aainâs-uv mottoom ááigán vuáijuđ tagaráid pargoid, moh riggodeh kulttuur, já siämmást finniiččij luhâmuš já šodâččii fiilmah. Tuáivu mield liččii talle meiddei kiddiistum occeeh. Maht oroččij?