Moonâ tiervân, avalávt

Čarviim tuu vyeimittes kieđâ

já koijâdâm lii-uv tust pyeri orrođ

tuu kietâ lii kolmâsub ko jieŋâ

jo kiddejum jäämmim čáárván

Uáinám maht tuu radde pajanâd tuš ucánjihhii

já váimu julkká maht sáttoo

talle ko tot mustá

já mun smietâm

mon kuhháásun vala

Tuu poksâmeh lihâdeh

mut säänih iä kulluu

tuu njälmi lii koškes

njuovčâ kyemeest kiddâ

maaŋgâkiärdásâžžân puttânâm

ij-uvgs tom lah ohtâgin lahtâdâm

ovttáingin midettes kuáškánjâššáin

Ko tuu poksâmeh maaŋgâi iirâtmij maŋa lekkâseh

joskis jienâ táttu lahtâdâs

smavvâ jiäŋŋum ananaspittáá puolâšist

puurrâđ ij innig taarbâš

eellim piämmu lii jo puurrum

Já jienâ šuáhká hitásávt

et mun jiem hyennin anaččii

et

jiermi ij

innig vaje

ige

iärut

mii lii tuotâ

já mii 

naverseemist

šuámbistem

eellim puáhtá 

leđe

siämmáá

ääigi kuohtuid

já jienâ huolât 

lam-uv mun

jo purâdâm

Mun kuldâlâm tuu vyeimi

jiemge mun tiäđustkin ibbeerd

et tunjin ij innig pyevti adeliđ tuu halijdem ananas

toin naalijn et jieš helvit ij luoštuu luovâs

ko tun vuoiŋah sääpi jieijâd kehârâddâmân

vuávsáh olgos jiävttáá eehid čäcikuáškánjâs-uv

já masa jo aavhah

Episod maŋa kuorsah jieijâd ertpeelijd raššeen

nohádah koskân sanijdâd

já vuoiŋah pannaal

já mun keejâm tuu hiäjus nahhaar

já ain smietâm

mon immâš kuhháásun vala

Já ko mun vyelgiškuáđám 

tun kuulah tom

mun čarviim vuod tuu kieđâ

muštâlâm et tun lah mijjân räähis

culijdâm tunjin "pääsi tiervân"

tun lehâstah čolmijdâd

tuu poksâmáid leevvân sorolâš moje

já kietâ paijaan sevimân

tego ain

tuu poksâmeh culijdeh "pääsi tiervân, avalávt"

Vyeimittes jienâ tuárgist já táttu 

"Mušte et jieh kode jieijâd

pargoin

lopedâhhân munjin"

Mun nuáiguttâm

já lopedâm

Ko mun nááđum olgos visteest

tun uáđáh vuod

tuu radde pajanâd epitäsivávt  

vuoiŋâm škuurijd

mun šyehkittâm

et tun jieh innig taarbâš juátkiđ

mut váimu jieš tiätá

mon kuhháá tot vala vaja

Sanij siste sierâdmin

Sanij siste sierâdmin



Silde soođhâi sino sorijgijn

Suábbi sáárnui suolgâi savzáin

Sappe suutâi saaibân säävnist

Sahe sáárgui sááhá suoivuu siisâ



Peeivi pehtilumos pennâ (párnáigijn puđâldum)



Pieggâ posoi puustuvijd puuvrán

Puásui puáskui porthái pellâst

Piehânjeh purrii pyereest peiviv

Poškâ poolâi poolisist piäldust

Pottáás pottâ puolij piäiváduvvâst

Kaavpugân

Pestim jieččân nuorâmuu (13)
vuossâmuu keerdi ohtuu kaavpugân
uánihâš savâstâllâm maŋa

Sun tieđij kale luodâ
maht jotteeđ
kost pääcciđ metrost
väzziđ puuvdân

Lijjim kale máttám taam vyerdiđ
mut ko vala iäpádâllim
sun eeđâi:
"Enni, liččih tääl realistlâš
Taat lii tuše Rotterdam
ij mihheen mielâttis miljonkaavpugijd."

Komovuotâmaainâs, jotkâ (lovvoost II, vyelilovvoost 6 ovdâskulij)

6. Maht peessâđ rakkeet kuuvl?

Auto njune lâi ružâgâm já kuohtuuh ovdâuuvsah lijjii punjâgâm. Vyeijee uksâ lekkâsij tuše ucánjáhháá, já sátulii peln ovdâuksâ ij lekkâsâm ollágin. Uálgispele ružže lâi viärráb ko čižeppele. Codex pulttâsij tyehipeeŋkâ oolâ já tobbeen läädist pyecceesapilâsâi oolâ já toin naalijn peesâi pyecceiauto monnjâuuvsâ kuuvl. Sun lehâstij tom. Eeči poođij suu maajeeld. Luhhoost suoi iävá mahten lam lammim jieijâs.

Já forgâ suoi kuohtuuh čuážžoin šiljoost. Eeči juuđij várugávt pirrâ pyecceiauto já huámášij puohlágán repčuumijd. Sun suorgânij já smietâi, moin naalijn taid koolgâi tivvoođ. Mut Codexist lâi toos šiev iävtuttâs. Sun almottij:
- Eeči, tiäđáh-uv! Mun lam eidu finnim ohtâvuođâ robotkietân! Tääl muoi pyehteen komovuottiättur peht olášuttiđ tábáhtuumijd jorgoppelij!
- Jáá, naa --, eeči algâttij, mut movtáskâm kandâ joođhij:
- Eeči, jis mun ohjelmistám tiätumaašin nuuvt et muoi macâtteen pyecceiauto tien nube šiiljon? Talle vala ton verd et tot šadda aaibâs ovddii tilásis?
- Na pargeen nuuvt, kandâ! Pargeen nuuvt! Tot lii šiev čuávdus kale.

Já siämmást ko suoi nááđoin kukkeláá, Codex rosâdij ain kietâtijmijnis.
- Te, tääl tot luhostui! Codex ilodij.
- Hirmâd pyeri, eeči movtáskij.

Codex ohjelmistem išedij! Pyecceiauto starttai jieijâs uđđâsist.

- Hei, vyerdlist! eeči huikkái.

Suu mielâst oroi unohâssân uáiniđ nuuvt cuovkkânâm auto. Sun kuáivui lumostis motomijd komovuotšlaantijd já piejâi taid stivrejeijee stoovli oolâ sajanmáksun. Já koolgâihân meiddei ucánjihhii lááigu mäksiđ auto luoihâtmist. Já ko sun lâi tom porgâm, sun lâi moinnii naalijn hiälputtum. Mut ijhân sun tiäđustkin puáhtám leđe vises tast, et tohhejii-uv siämmááh šlaantih máksun meiddei Enâmist. Ránnjágaalaaks várás ain koolgâi lonottiđ ruuđâ, já tot lâi mottoomnáál váiváá. Majemustáá stuorrâ lonottum summe lâi lamaš uđđâ rakkeet uástim ohtâvuođâst.

Já ko sun lâi pieijâm ruuđâid sajanmáksun, sun peškâlij pyecceiauto uuvsâ kiddâ. Codex teddilij kietâtijmásis, já nuuvt te auto kevâškuođij. Tot vuojij vistig tyebbiláá jeđe jurgâlâdâi. Siämmáánáál ko puáđidijn-uv, tot vuojij njuškon. Tot cancoi mottoom máđháá jeđe vuod orostij.
- Jáhá, taat ij aaibâs tievâslávt toimâmgin, Codex pahudij já piejâi tiätumašinis uđđâsist joton.

Já talle kale tábáhtuuškuođij. Pyecceiauto starttai jieijâs vala uđđâsist jeđe cancoškuođij luodâ mield pyecceiviäsu kulij. Tot moonâi hitásávt mut vissásávt. Forgâ tot lappui uáinusist.
- Na tääl tot moonâi, eeči šuáhkádij já lâi tutâvâš.
Suoi Codexáin kuuláin auto larmâdâs njuorgomin.
- Vuoi ij! eeči hirmástui já smietâi jo, monâččij-uv taan larmâdâs keečild miinii aašijd puástud. Mut nuuvt ij orroom taan tove kevâmin.

Viäsu nurkke kale paasij taggaar tilásis ko paasij - ton tivvoom lâi sierâ kolgâđ ohjelmistiđ. Tom Codex ij eidu taan tove lam šoddâm jurdâččiđ. Já nuuvtpa sun rosâškuođij nubbijn ohjelmistmáin, vâi puovtij nurhegis tivodiđ.

Mut nurhe tivomân ij lamaškin äigi. Paifakkist suoi kuuláin, et Eennâm huáđđooh puáđeškuottii šiiljon.

-Kogobeht tot poŋkkái? puárásub huáđđoo omâttâlâi.
- Tääbbin kostnii tot jienâ kullui, kiinii nuorâbijd västidij sunjin.

Mut puárásub Eennâm ässee ij orroom kulâmin ige reagistmin ko sun siämmást tuuđhâi jákejâdij pirrâsis nuuvt intensiivlávt.
- Professor Puáhinävli! nuorâb huáđđoo kočoi.
- Jáá, hmm--. Maid?

Já nuorâb huáđđoo kiärdui vástadâsâs.
- Jáá, te pyeri! Tyebbin vâi? Na tallehân mij moonnâp tohongis tutkâđ, professor meridij.

Eeči culijdij Codexân:
- Professor Puáhinävli! Tie sun lii! Susthân tot Eennâm tuáhtár sáárnui-uv! Tääl muoi láán aaibâs olmâ saajeest!

Codex culáiditij:
 Lii-uvsun tot professor kiinii vijses huáđdoid? Sun vissásávt kale tiätá, kost munnuu rakkeet lii! Manneen-uv koijâdiđ sust?

Eeči iäpádâlâi:
- Oroba vistig! Smietteen váhá!

Professor Puáhinävli moonâi eres huáđđoigijn táálu nurhe tutkâđ. Sun pallâguođij:
- Vuoihân stuárráámuuh meteoriiteh! Tääbbinhân lii masa jo räigi seeinist! Stuorrâ pittá seeinist lii luákkánâm!

Seinipitáh lijjii ain enâmist. Professor komárdui taid tutkâđ:
- Kávnoo-uvsun tääbbin kooskâst kostnii veik meteoriit? Vâi lii-uvsun tääbbin tábáhtum miinii eres luhottesvuođâid?

Siämmáá ääigi Codex lâi kiergânâm ohjelmistmist. Luákkánâm seini paifakkist ruápsááškuođij já kullui váhá suámálâš jienâ; aaibâs tego miinii ličij njurgom ollâ jienáin. Tastoo enâmist leijee seinipitáh kirdâččii sajasis, ohtâ nube maŋa. Professor keejâi uáppeidiskijn já illá uskuu čolmijdis.

- Vuoih! Išediđ! uáppeeh huhkádellii já koijâdii professorist, mii immâšijd tobbeen tábáhtui.

Professor lâi masa jo vises, et taat ferttij leđe miinii peinijáid, teikâ ucemustáá miinii suámálijd naharijd.
- Mun illáeleškuáđám, uáppeeh väidiškuottii vuáruttuvâi já jámálgâddii, kyeimi kyeimis maŋa.

Professor Puáhinävli ij nuuvtkin suorgânâm ruápsájeijee seeinist pic uáppeidis hyenes niärváin.
- Tij kustoo kolgâvetteđ hárjániđ vuáimálub tiettuutohâmân, sun palijdij jeđe vuolgij siisâ suáittiđ pyecceiviäsun.

Sun halijdij, et Tuáhtár Polaris puáđáččij keččâđ puoh suu jámálgâddâm uáppeid. Mut tego táválávt, professor Puáhinävli lâi läpittâm puhelimis. Sun vuolgij siisâ viežžâđ tom. Sun mulijdij ohtuumis:
- Tot kale vissâ lii pááccám laboratorio peevdi oolâ.

Já siämmáá ääigi nurhe tyehin Codexkyevtis eijijn oinijn čiččâm jámálgâddâm uápped já oovtâ siisâ láppojeijee professor.
- Jieh-uvgs tun puáhtám tain konstáin vyerdilistiđ? eeči culáiditij Codexân.
- Addâgâs, mut roobootkietâ tuáimá vala váhá jieijâs aigijn, Codex västidij.

Mut eeči ooinij tast siämmást meiddei máhdulâšvuođâ:
- Tääl! Tääl te muoi pesseen jotelávt rakkeet kuuvl! Puáđi, jotelávt!

Suoi kuovllistáin laasâst siisâ laboratorion. Rakkeet oinui tobbeen! Ige siste lamaš vala kihheen. Jieijâs tijmijn Codex lehâstij laboratorio laasâ. Rakkeet lâi tääl aaibâs sunnuu ooláádmuddoost!

Tiervâsvuottärhistem

Moonnâm ohhoost must lâi kesilenccu, mii tubdui peeljijn. Já tego nuuvt távjá, oovdâst lâi kirdemmätki. Mun moonnim tuáhtár kuuvl koijâdiđ, ličij-uv muu pelji kirdemoornigist. Tot lâi toppâlum já hurijdij suámálávt. Mihheen ij lah kirdemmääđhi ääigi nuuvt ilgâd ko povčâsteijee pelji. Tuáhtár tuuđhâi muu peeljijd já eeđâi, et pyeremus ličij sirdeđ määđhi suullân ohhoin, jis máhđulâš. Mut et mun jieš kolgim meridiđ, mon tehelâš muu mätki ličij. Mun meridim pääcciđ pááikán. Mudoi-uv muu nieidâst lâi iskosokko, mii puovtij sunjin tuárvi huolâ já streesâ, nuuvt et tien tááhust lâi šiev juurdâ pääcciđ pááikán.

Mut ovdilgo mun vuolgim tuáhtár kulen, sun eeđâi, et mun lijjim jo paijeel 50-ihásâš, ige munjin lam kuássin tohhum tiervâsvuottärhistem. Nuuvt et suu mielâst tot lâi avžuuttettee. Muu-uv mielâst juurdâ lâi pyeri. Nahan te sun čälistij munjin vuolgâttâs laboratorion. Mun kolgim elâččiđ vorrâiskosijn, já puátusij puáttim maŋa puáđáččim maassâd tiervâsvuottäärhistmân.  Mun moonnim tiiskâ kuuvl väridiđ ääigi.

Tastko vuástáväldimist lijjii vorrâiskosääigih väridemnáál eskin čuávuváá ookon, tiiskâ tyehin čokkájeijee vuástáväldimišedeijee avžui muu moonnâđ vorrâiskosáid pyecceiviäsu iskosväldimân, tastko toho ij tarbâšâm vyerdiđ. Puovtij tuše iđedist väzziđ siisâ. Já ääigi tiervâsvuottäärhistmân finniiččij jo tállân čuávuváá ookon. Taat puoh heivij pyereest muu äigitavluid-uv.

Muoi vuástáväldimišedeijein savâstâláim váhá, já sun pahudij, et pyecceiviäsu vorrâiskosáid mun tuše tarbâšiččim nubelágán vuolgâttâsluámáttuv. Mun tiäđust-uv šallišim tom, et tast šoodâi sunjin lasepargo. Já nuuvt sun tom vuolgâttâspááppár teevdij - mut váhá vaigâdávt. Sun eeđâi, et sun illá puovtij luuhâđ hirmâd smavvâ puustavijd pápárist já tiätumaašin šeermâst, mut et luhhoost iskosij noomah lijjii siämmáá saajeest kuohtuin luámáttuvâin. Nuuvt et luuhâđ ij jiešalnees tarbâšâmgin. Mun ávžojim sunjin tiätumaašinlaasâid, siämmáánáál ko muu pargoskippáár lâi avžum munjin mottoom ihe tassaaš. Já sun lopedij moonnâđ optikko kulen elâččiđ ko kiergâničij.

Čuávuváá peeivi mun eellim laboratoriost já paaccim vuordâččiđ puátusijd. Okko huurgij jotelávt lappâd, já nuuvt mun eidu oho keččin muu tuáhtárääigist oppeet tuolmim pyeráin vuástáväldimân jeđe čokánim vyerdiđ.

Ääigih lijjii taan tove muádlov minuttâd maŋanâm. Já ko viijmâg poođij muu vuáru, kiinii munjin omâs nisonijd čuorvij muu siisâ. Mun aštus moonnim. Taat nissoon viežâi munjin stuorrâ čäcilaasâ já tiällái fiijnáht njunelijnepaakâ valmâšin pevdinuuskán. Munnuu algâsavâstâllâm kuoskâi ton peeivi mielâttes pakkâ šooŋân. Olgon lâi  masa jo kulmâlov cekkid. Tastoo sun koijâdij, magareh huolah muu mielâ teddii já mondiet mun lijjim puáttám. Mun čielgiiškuottim, et lijjim puáttám tiervâsvuottäärhistmân. Sun hirmástui: ijhân sun tiättám tiervâsvuottäärhistmijn maiden! Ko muoi láin váháš áigáá nubijdân omâttâllâm, munjin čielgâi, et munhân čokkájim-uv njunáluvâi psykiatrijn. Ko lâi čielgâs, et mun jiem psykiatrisii iše taan tove tarbâšâm, sun mojonjalmijn iävtuttij, et pyehteen-uv muoi sárnuđ veik suu aašijn. Kale toh-uv tommittáá lijjii. Mun povvustim et aainâs-uv; kale mun lijjim pargostân hárjánâm väldiđ kuldâleijee rooli. Mut eres äšši lâi tiäđust-uv tot, mon pyereest mun mátáččim ulmuid išediđ vâi vuolgâttiččim-uv sii ain ovdâskulij. Loopâst sun koijâdij, vájáldittim-uv mun ennuv aašijd. Já kalehân mun maidnii lijjim vájáldittám. Eidu ovdebáá peeivi mun lijjim vájáldittám oovtâi šoddâmpeeivi äigitavluttem jieččân kalenderân. Tondiet mun karttim sirdeđ kirdemliipu-uv. Já maid mun jiem vala tiättám sunjin muštâliđ, lâi tot, maht mun juuttim suu vuástáväldim maŋa pááikán. Vääzin! Já eskin pääihist, 15 miinut väzzim maŋa, mun muštájim, et munhân aštus lijjim pyeráin joođoost. Ij ávttám ko jurgâlâddâđ já väzziđ maassâd.

Mut ovdilgo mun vuolgim pááikán psykiatri kulen, mun moonnim väridiđ uđđâ ääigi jieččân tiervâsvuottäärhistmân. Tiiskâ tyehin čokkái tot siämmáš nissoon ko ovdebáá-uv tove. Sun taan-uv tove vaaidij uáinus já tom, et ko psykiatri já tiervâsvuottipšoo noomah lijjii miäldáluvâi nommâlistoost. Sun vuod keejâi šeermân váhá vaigâdávt, ain-uv čalmelasâittáá. Tääl muu uđđâ äigi ličij eskin mánuppaje keččin. Tot kale lâi munjin olssân ávhálâš. Mun tiäđám, et tobbeen saahân šadda muu suolgâi pajanâm tiäddu. Tääl must lii ubâ mánuppaje äigi ruáinudmân. Toh kiiluh, moh tääl vyelgih mánuppaje ääigi, iä lah talle innig savâstâllâm vyelni tiervâsvuottäärhistmist. Já munhân uáinám talle, kiäin mun ton tovegis teeivâm, adai sattui-uv suu merkkim ruossâ taan tove olmâ sajan tiätumašinist.

Psykiatri kulen elâččem lâi kuittâg hävskis sattum muu piäiván. Mun finnejim lihâdem, já mist puohâin lâi hirmâd hävski. Mijjân čielgâi, et puohah täiđih kale vyerdiđ kesiluámu. Itten must lii pargo vala muádi tiijmán jeđe talle mun-uv ááigum algâttiđ jieččân luámu. Lii talle mottoom peivi asto čalâččiđ komovuotmainâs. Áinoo, maid mun taan muddoost páásám smiettâđ, lii tot et puátá-uv munjin reekkig psykiatri vuástáväldimist. Jis puátá, tom mun jiem kale ááigu nimmurdhánnáá mäksiđ.

Táálu pirâstittem

Jiävttáá kävppirievedem maŋa mun smietâškuottim, lam-uv mun kuássin uáinám poolis tuođâlii pargoost skelmâigijn. Lam, jiešalnees, mottoomnáál. Tot maainâs lii jiešalnees uáli suotâs, veik talle ij ollágin povvustittámgin.

Muu jurduuh maneh lovmat ihheed maassâdkulij ránnjákááđu ässei. Suu nommâ lâi John, suu suhânoomâ jiem innig mušte. Sun lii tääl jo varrim meddâl, hävskis olmooš sun kuittâg lâi. Sun lâi talle iäláttuvvâst leijee poolis. Tot lâi-uv taan mainâsist puoh koomisumos äšši.

Eidu talle ko mun oinim poolisijd pargoost, lâi mottoom argâiiđeed, já lijjim saatâšmin jieččân puárásumos nieidâ škoovlân muádi kááđu tuáhá. Ko muoi juuđijm John táálu puotâ, tobbeen lâi monâmin poolisij pirâstittem. Ohtâ poolis stivrij jotoluv já lappâdjotteid meddâl táálu kulen. Pooliskyevtis čuožžuu pisoh kieđâst  kuohtui pelij olgouuvsâ, ohtâ vahtij táálu tyehin. Váhá olgoláá lijjii vala eenâb pooliseh nuuvt et ubâ táálu lâi šievnáál pirâstittum.

Mun tiäđust-uv hirmástuvvim já koijâdim, mii immâšijd John táálust tábáhtui. Poolis ij ennustkin maiden čielgim, eeđâi tuše, et tot lâi tuođâlâš já varâlâš äšši. Muoi juuđijm tast lappâd já tolvum nieidii škoovlân. Ko poottim maassâd, puoh lâi tego eskin-uv, peic et pooliseh aiguu moonnâđ siisâ táálun. John ij jo-uv lekkâm uuvsâ teikâ ij lamaš pääihist. Mun pahudim, et sun lâi hävskis olmooš, vissásávt leehâi uuvsâ. Tien huápun meiddei John ránnjátáálu eemeed poođij ráđádâllâđ. Pooliseh aiguu cuovkkiđ uuvsâ. Ránnjáeemeed avžui, et uuvsâ ij tarbâšiččii cuovkkiđ, sust lâi John táálun čoovdâ, mut et sun vistig halijdičij suáittiđ Johnin já koijâdiđ, lâi-uv ok lyeštiđ poolisijd suu táálun. Na, tommittáá tiäđust-uv pooliseh-uv kiergânii vyerdiđ.

John västidij puhelimân ige iberdâm masten maiden. Sun lopedij puáttiđ tállân pááikán já halijdij leđe jieš fáárust táálus tutkâmist.

Nahân te John poođij uáli jotelávt. Pooliseh lijjii eenâb teikâ ucceeb várugááh. Vuossâmuš maid John koijâdij, lâi tiäđust-uv tot, maid immâšijd pooliseh lijjii suu táálust ucâmin. Te sun povdij poolisijd siisâ savâstâllâđ. John leehâi uuvsâs, saavâi tiervâpuáttim poolisáid. Eenâb mun jiem lappâdjotten tastoo fattimgin. Mut äšši väividškuođij muu nuuvt čuuvtij et moonnim maŋeláá siämmáá peeivi ääigi koijâdiđ.

John ruáhásij já nube tááhust murâštij. Pooliseh lijjii finnim tiäđu tast, et Rozenpad-kááđust aasâi almai, kiäst lâi hasisviljâlem pääihist. Adai taat šoddâdij narkotijkkâamnâsijd. John lâi tállân toos ettâm, et tääl kale pooliseh lijjii ucâmin puástukááđust. Sun aasâi Rozenoord-kááđust mut kale siämmáá numerist.

Ton ääigi tiätu lâi tiäđust-uv levânâm jo tommit, et Rozenpad-kááđu ässee lâi patârâm kuusnii, já tien táálun pooliseh tiäđust-uv monnii viehârâš siisâ. John lâi luholâš tast, et eidu talle ko pooliseh lijjii puáttám, sun ij lamaš pääihist. Sun lâi jieijâs sanij mield suorgâniđ jaamâs.

Pooliseh lijjii puáttám eelliđ suu kulen vala maŋeláá siämmáá peeivi. Sij lijjii maŋgii, maŋgii áánnum addâgâs. Sij lijjii puáhtám kukkáid já suklaid já meiddei faallâm monniilágán ruttâsume. Kukkáid já suklaid John lâi váldám mut ruuđâid sun ij tiäđustkin vyeligâš olmožin lam halijdâm. Kale sun iberdij tom, et motomin ääših sattii moonnâđ váhá puástud-uv.

Mottoom ääigi keččin Rozenpad-kááđu ässee lâi kavnum, táálu lâi kyerrejum já ässee čievžâstum tobbeen meddâl. Já John joođhij elimis, siämmáá ilolâžžân ko ovdil-uv. Motomin ko suu oinim, koijâdim, lâi-uv sun vala finnim vyerdihánnáá kuosijd. Ij sun innig lamaš.

Kävppirievedeijeeh

Motomin muu áámmát kááju puohlágán mailmâlii paast. Tääl mun lam eidu šeštum käävpi rieveedmist, pargoidân áánsust. Mudoi mun-uv liččim lamaš aaibâs njunáluvâi rievedeijeigijn. Ko taam čálám, puoh taat lii tábáhtum jieht.

Jieht lâi vástuppeiveehid, muu jieŋâskäppi meendu-uv kuárus. Nuuvtpa elâččim viiđâ maŋa aldakäävpist, mii lii vááijuv muádičyeđe meetter keččin muu pääihist. Tobbeen lii älkkee elâččiđ uástimin veik eenâb-uv juhâmušâid nuuvt et tävirijd puáhtá uigâđ uástusvovnâigijn pááikán jeđe tuálvuliđ voovnâid maassâd. Ij taarbâš auto kävppimáátkán. Nuuvt mun jieht-uv toohim. Uigim tävirijd pááikán, ruuččum taid já nutkim skáápán. Mottoom suujâ tiet jiem annaam siämmáálágán huápu voovnâi maassâdtuálvumáin ko táválávt. Meridim tuálvuđ taid eskin purâdem maŋa. Mun rähtiškuottim láttytääigi jeđe vala rahtim kyevtlágán saalaat jeđe poossim láátyid. Jieŋâskääpist lâi meiddei ovdebáá peeivi piirak, mon mun lieggiistim. Pakkâ peivi ko lii te purrâmuš ij taarbâškin eidu njäälmi puáldiđ. Kolmâ evviseh láá talle pyereh.

Purâdem maŋa mun muštim, et jiem lam kosostâm pihtâsijd kuškâđ, adai toh lijjii ain mašinist. Heŋgum pihtâsijd vistig. Jeđe lâi äigi tuálvuđ voovnâid, já mudoi-uv mälistem ääigi huámmášim, et munhân jiem kustoo lamaškin uástám ooliivoljo. Munhân jiem kuássin jođe uástuslistoigijn jiemge keevti kalender. Nuuvt et tääl te ferttiiččim moonnâđ maassâd káávpán. Lijjim jo joođoost toho, mut mottoom suujâ tiet kuovllistim vala puhelimân. Vááldám tom táválávt ain fáárun. Huámmášim, et muu pargoskippáár lâi iskâm suáittiđ maŋgii. Puhelin lâi lamaš eres saajeest ko mun jiemge mun tom tiäđustkin kuullâm. Naađđum tiätumaašin tuáhá, tastko sun maŋgii parga ehidist. Jis tun tarbâšij iše? Mun tiäđust-uv vuod ájániččim käävpist, nuuvt et meridim väldiđ sunjin tállân ohtâvuođâ. Ličij-uv skypeohtâvuotâ suin máhđulâš? Já näävt tiäđust-uv lâi-uv. Sun lâi čälimin ucâmuš. Paaccim suu išediđ, taan tove chat peht. Siämmást muu šleđgâpoostân iđestij oovtâ gradučällest viestâ. Sun-uv lâi iskâm fattiđ muu jieijâs tutkâm keežild já tarbâšij ravvuid. Ko oroi lemin väädis kavnâđ ohtsii ääigi virgeääigi, kuččum suu suáittiđ tállân, veik lâi-uv vástuppeiveehid. Siämmást smiettim olgon šiljoost vuordâččeijee uástusvoovnâid, mut nube tááhust kävppi lâi forgâ monâmin kiddâ, nuuvt et amahân te kiergâničij, jis mun tuálvuččim voovnâid tállân iđedist maassâd. Ij taid kuittâg kihheen tarbâšiččii talle ko kävppi ličij kiddâ. Jiemge mungin iho tarbâšâm maiden mälistemoljoid. Luhhoost taat áámmát ij tieđe maiden virgeaaigijn. Nuuvtpa uáppee siämmást sooitij munjin já muoi savâstâláin suu tutkâmušâst já ton loppâkeejist. Já pargoskippáár čalâččij ucâmušaašijn chat peht.

Siämmást kuldâlim olgon kullojeijee suámálijd jienâid. Helikopter iđestij mii táálu paajaabel já jurâškuođij riggee. Tot lappui forgâ, kirdelij máádás. Siämmást kulluuškuottii larmâdemvuájánij jienah, já toh-uv pottii suullân šiiljon. Mun liijká jotkim pargoidân.

Ko kiergânim, moonnim olgos já oinim ráánjá. Sun tieđij muštâliđ, et aldakävppi lâi eidu rievedum. Almaakyevtis! Suoi láin vaattâm ruuđâid kassaast jeđe patârâm hemelii sáttoin autoin, mii lâi vuárdám uksâpellâst. Pooliseh lijjii puáttám tállân já lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá patârem. Helikopter čuávui sunnuu patâremmääđhi ááimust. Mii aldakävppi lii aaibâs luoddâpellâst, nuuvt et toho piäsá autoin uksnjáálmán. Lämisulmuid sivnádâs, ko ij taarbâš väzziđ kuhes määđhi mut rievedeijeeh kustoo meiddei kevttih taam ävkkin. Mut jis váhágin kuávlu tobdá, tiätá, et aassâmkuávlu lii siijdâ roobdâst. Nuuvt et jis áigu jotelávt siijdâst olgos, tađe várás lii tuše ohtâ maađij, já tot tuálvu kaavpugân. Puoh eres sundeh tuálvuh kuávdážân monnii kuávlun, já tobbeen lii hiđes vyeijiđ. Nuuvtpa ij lah ollágin väädis kuvâttâllâđ, kuus kulij almaakyevtis láin patâremmäđhistis jorgettâm.

Páihálii median iiđij forgâ tiätu käävpi rieveedmist. Love poolisautod lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá maaŋgâidluuvijd kilomeetterijd. Taah láin vuáijám varâlávt já korrâ sáttoin moottorkiäinu alne, vuáijám eres autoi lappâd meiddei uálgispeln já kiäinu roobdâ. Viijmâg Hardinxveld peht (suullân 50 kilomeetterid tääbbin) sunnuu patârem lâi orostâm autovyeijee stivrimfeeilâ keežild. Patâremauto lâi jurâlâm káátu ool já orostâm toos. Tahheeh láin nuorâ almaakyevtis, 19-ihásâš almai Rotterdamist já 17-ihásâš nuorâ Capelle aan der Ijsselist. Uđđâs mield suoi láin valdum kiddâ já tolvum pyecceiviäsun täärhistmân.

Mun smietâm tiätumaašin tyehin ain maailm mano. Uástusvoovnah stiärgájeh ain šiljoost. Tuástá-uvsun káávpán moonnâđ taid macâttiđ? Amahân te? Mun äššigâssan peesâm kale kävppimohe maŋa jotelávt olgos, mut kassapargee čokkáá tobbeen kuhes puudâid, eidu uksâpellâst. Tälviv tiet pargosaje ij lah hirmâd liegâskin, tastko uuvsâst juuláá.  Já ko tiätá páihálii pargomentaliteet, kassapargeeh láá távjá nuorâ ulmuuh, kiäh láá kävppijâsân hälbis pargovyeimi, eidu škovlâidis lopâttâm teinih. Magareh traumah sijjân pääcih tággáár tábáhtume maŋa palvâlempargostis? Já maht mudoigin lii máhđulâš, et eidu taan kuávlust miinii tágárijd tábáhtuvá? Tääbbin kost lii ain nuuvt rávhálâš... Mut ulmuu mušto lii kustoo ármulâš já vájáldittee. Iähân tast lah maŋgâgin ive, ko siämmáš kävppi volliittui iho. Auto iiskâi vyeijiđ käävpi váldu-uuvsâst siisâ, suolluu áigumuššân rievediđ käävpi viäskárist stiärgájeijee paŋkkiautomaat. Tállân ton maŋa käävpi oovdân ittii assaas meetaalstuálpuh. Tääl toh láá luánduliih kävppiheervah, eenâb teikâ ucceeb puoh siisâ- já olgosjottei kiksen. Já mottoom iijâ, moonnâm keesi jiešalnees, siämmáá käävpist lâi meiddei lamaš ijjârievedem. Larmâdâs lâi huiheškuáttám, nuuvt et ohtâ pargein lâi pajanâm iho já vuálgám keččâđ, mii tobbeen lâi tábáhtuumin. Tallaah rievedeijeeh lijjii lamaš joođoost meiddei ruuđâi maajeeld, vaattâm kassahoolvi lehâstem. Mut tast lii tiäđust-uv äigilukkâ, nuuvt et tot ij kuássin lekkâs tállân pic mottoom kuhes torvoääigi kuullâm keččin. Tallaah rievedeijeeh láin karttâm tuuttâđ mottoom tubbáákloován mut liijká-uv láin čoonnâm pargeeriävo kiddâ ovdil paattârmis.

Tágárij feeriimij maŋa lam kale kijttevâš, et ulmuuh tyestih vala porgâđ kävppijâssân. Jiemge tääl eissigin smietâ puoh taid tuápánjuššeid, kiäh ain jyehi ive suáládeh käävpist veikâ maid, luhhoost kale joskâdávt já viehâvääldi kevtihánnáá. Muu ulmen liijká-uv lii lamaš uástiđ piäiválijd tarbâšijdân eidu taan käävpist, nuuvt et kävppi täst aldasijn pisoččij. Jiävttái tábáhtumij maŋa jiem lah innig nuuvtkin vises. Ličij-uv liijká-uv almolii torvolâšvuođâ tááhust pyereeb juurdâ finniđ riävvárijd kuusnii kukkeláá ko suullân jiejâs uksâpellâs?