Motomin muu áámmát kááju puohlágán mailmâlii paast. Tääl mun lam eidu šeštum käävpi rieveedmist, pargoidân áánsust. Mudoi mun-uv liččim lamaš aaibâs njunáluvâi rievedeijeigijn. Ko taam čálám, puoh taat lii tábáhtum jieht.
Jieht lâi vástuppeiveehid, muu jieŋâskäppi meendu-uv kuárus. Nuuvtpa elâččim viiđâ maŋa aldakäävpist, mii lii vááijuv muádičyeđe meetter keččin muu pääihist. Tobbeen lii älkkee elâččiđ uástimin veik eenâb-uv juhâmušâid nuuvt et tävirijd puáhtá uigâđ uástusvovnâigijn pááikán jeđe tuálvuliđ voovnâid maassâd. Ij taarbâš auto kävppimáátkán. Nuuvt mun jieht-uv toohim. Uigim tävirijd pááikán, ruuččum taid já nutkim skáápán. Mottoom suujâ tiet jiem annaam siämmáálágán huápu voovnâi maassâdtuálvumáin ko táválávt. Meridim tuálvuđ taid eskin purâdem maŋa. Mun rähtiškuottim láttytääigi jeđe vala rahtim kyevtlágán saalaat jeđe poossim láátyid. Jieŋâskääpist lâi meiddei ovdebáá peeivi piirak, mon mun lieggiistim. Pakkâ peivi ko lii te purrâmuš ij taarbâškin eidu njäälmi puáldiđ. Kolmâ evviseh láá talle pyereh.
Purâdem maŋa mun muštim, et jiem lam kosostâm pihtâsijd kuškâđ, adai toh lijjii ain mašinist. Heŋgum pihtâsijd vistig. Jeđe lâi äigi tuálvuđ voovnâid, já mudoi-uv mälistem ääigi huámmášim, et munhân jiem kustoo lamaškin uástám ooliivoljo. Munhân jiem kuássin jođe uástuslistoigijn jiemge keevti kalender. Nuuvt et tääl te ferttiiččim moonnâđ maassâd káávpán. Lijjim jo joođoost toho, mut mottoom suujâ tiet kuovllistim vala puhelimân. Vááldám tom táválávt ain fáárun. Huámmášim, et muu pargoskippáár lâi iskâm suáittiđ maŋgii. Puhelin lâi lamaš eres saajeest ko mun jiemge mun tom tiäđustkin kuullâm. Naađđum tiätumaašin tuáhá, tastko sun maŋgii parga ehidist. Jis tun tarbâšij iše? Mun tiäđust-uv vuod ájániččim käävpist, nuuvt et meridim väldiđ sunjin tállân ohtâvuođâ. Ličij-uv skypeohtâvuotâ suin máhđulâš? Já näävt tiäđust-uv lâi-uv. Sun lâi čälimin ucâmuš. Paaccim suu išediđ, taan tove chat peht. Siämmást muu šleđgâpoostân iđestij oovtâ gradučällest viestâ. Sun-uv lâi iskâm fattiđ muu jieijâs tutkâm keežild já tarbâšij ravvuid. Ko oroi lemin väädis kavnâđ ohtsii ääigi virgeääigi, kuččum suu suáittiđ tállân, veik lâi-uv vástuppeiveehid. Siämmást smiettim olgon šiljoost vuordâččeijee uástusvoovnâid, mut nube tááhust kävppi lâi forgâ monâmin kiddâ, nuuvt et amahân te kiergâničij, jis mun tuálvuččim voovnâid tállân iđedist maassâd. Ij taid kuittâg kihheen tarbâšiččii talle ko kävppi ličij kiddâ. Jiemge mungin iho tarbâšâm maiden mälistemoljoid. Luhhoost taat áámmát ij tieđe maiden virgeaaigijn. Nuuvtpa uáppee siämmást sooitij munjin já muoi savâstâláin suu tutkâmušâst já ton loppâkeejist. Já pargoskippáár čalâččij ucâmušaašijn chat peht.
Siämmást kuldâlim olgon kullojeijee suámálijd jienâid. Helikopter iđestij mii táálu paajaabel já jurâškuođij riggee. Tot lappui forgâ, kirdelij máádás. Siämmást kulluuškuottii larmâdemvuájánij jienah, já toh-uv pottii suullân šiiljon. Mun liijká jotkim pargoidân.
Ko kiergânim, moonnim olgos já oinim ráánjá. Sun tieđij muštâliđ, et aldakävppi lâi eidu rievedum. Almaakyevtis! Suoi láin vaattâm ruuđâid kassaast jeđe patârâm hemelii sáttoin autoin, mii lâi vuárdám uksâpellâst. Pooliseh lijjii puáttám tállân já lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá patârem. Helikopter čuávui sunnuu patâremmääđhi ááimust. Mii aldakävppi lii aaibâs luoddâpellâst, nuuvt et toho piäsá autoin uksnjáálmán. Lämisulmuid sivnádâs, ko ij taarbâš väzziđ kuhes määđhi mut rievedeijeeh kustoo meiddei kevttih taam ävkkin. Mut jis váhágin kuávlu tobdá, tiätá, et aassâmkuávlu lii siijdâ roobdâst. Nuuvt et jis áigu jotelávt siijdâst olgos, tađe várás lii tuše ohtâ maađij, já tot tuálvu kaavpugân. Puoh eres sundeh tuálvuh kuávdážân monnii kuávlun, já tobbeen lii hiđes vyeijiđ. Nuuvtpa ij lah ollágin väädis kuvâttâllâđ, kuus kulij almaakyevtis láin patâremmäđhistis jorgettâm.
Páihálii median iiđij forgâ tiätu käävpi rieveedmist. Love poolisautod lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá maaŋgâidluuvijd kilomeetterijd. Taah láin vuáijám varâlávt já korrâ sáttoin moottorkiäinu alne, vuáijám eres autoi lappâd meiddei uálgispeln já kiäinu roobdâ. Viijmâg Hardinxveld peht (suullân 50 kilomeetterid tääbbin) sunnuu patârem lâi orostâm autovyeijee stivrimfeeilâ keežild. Patâremauto lâi jurâlâm káátu ool já orostâm toos. Tahheeh láin nuorâ almaakyevtis, 19-ihásâš almai Rotterdamist já 17-ihásâš nuorâ Capelle aan der Ijsselist. Uđđâs mield suoi láin valdum kiddâ já tolvum pyecceiviäsun täärhistmân.
Mun smietâm tiätumaašin tyehin ain maailm mano. Uástusvoovnah stiärgájeh ain šiljoost. Tuástá-uvsun káávpán moonnâđ taid macâttiđ? Amahân te? Mun äššigâssan peesâm kale kävppimohe maŋa jotelávt olgos, mut kassapargee čokkáá tobbeen kuhes puudâid, eidu uksâpellâst. Tälviv tiet pargosaje ij lah hirmâd liegâskin, tastko uuvsâst juuláá. Já ko tiätá páihálii pargomentaliteet, kassapargeeh láá távjá nuorâ ulmuuh, kiäh láá kävppijâsân hälbis pargovyeimi, eidu škovlâidis lopâttâm teinih. Magareh traumah sijjân pääcih tággáár tábáhtume maŋa palvâlempargostis? Já maht mudoigin lii máhđulâš, et eidu taan kuávlust miinii tágárijd tábáhtuvá? Tääbbin kost lii ain nuuvt rávhálâš... Mut ulmuu mušto lii kustoo ármulâš já vájáldittee. Iähân tast lah maŋgâgin ive, ko siämmáš kävppi volliittui iho. Auto iiskâi vyeijiđ käävpi váldu-uuvsâst siisâ, suolluu áigumuššân rievediđ käävpi viäskárist stiärgájeijee paŋkkiautomaat. Tállân ton maŋa käävpi oovdân ittii assaas meetaalstuálpuh. Tääl toh láá luánduliih kävppiheervah, eenâb teikâ ucceeb puoh siisâ- já olgosjottei kiksen. Já mottoom iijâ, moonnâm keesi jiešalnees, siämmáá käävpist lâi meiddei lamaš ijjârievedem. Larmâdâs lâi huiheškuáttám, nuuvt et ohtâ pargein lâi pajanâm iho já vuálgám keččâđ, mii tobbeen lâi tábáhtuumin. Tallaah rievedeijeeh lijjii lamaš joođoost meiddei ruuđâi maajeeld, vaattâm kassahoolvi lehâstem. Mut tast lii tiäđust-uv äigilukkâ, nuuvt et tot ij kuássin lekkâs tállân pic mottoom kuhes torvoääigi kuullâm keččin. Tallaah rievedeijeeh láin karttâm tuuttâđ mottoom tubbáákloován mut liijká-uv láin čoonnâm pargeeriävo kiddâ ovdil paattârmis.
Tágárij feeriimij maŋa lam kale kijttevâš, et ulmuuh tyestih vala porgâđ kävppijâssân. Jiemge tääl eissigin smietâ puoh taid tuápánjuššeid, kiäh ain jyehi ive suáládeh käävpist veikâ maid, luhhoost kale joskâdávt já viehâvääldi kevtihánnáá. Muu ulmen liijká-uv lii lamaš uástiđ piäiválijd tarbâšijdân eidu taan käävpist, nuuvt et kävppi täst aldasijn pisoččij. Jiävttái tábáhtumij maŋa jiem lah innig nuuvtkin vises. Ličij-uv liijká-uv almolii torvolâšvuođâ tááhust pyereeb juurdâ finniđ riävvárijd kuusnii kukkeláá ko suullân jiejâs uksâpellâs?
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti