Kävppirievedeijeeh

Motomin muu áámmát kááju puohlágán mailmâlii paast. Tääl mun lam eidu šeštum käävpi rieveedmist, pargoidân áánsust. Mudoi mun-uv liččim lamaš aaibâs njunáluvâi rievedeijeigijn. Ko taam čálám, puoh taat lii tábáhtum jieht.

Jieht lâi vástuppeiveehid, muu jieŋâskäppi meendu-uv kuárus. Nuuvtpa elâččim viiđâ maŋa aldakäävpist, mii lii vááijuv muádičyeđe meetter keččin muu pääihist. Tobbeen lii älkkee elâččiđ uástimin veik eenâb-uv juhâmušâid nuuvt et tävirijd puáhtá uigâđ uástusvovnâigijn pááikán jeđe tuálvuliđ voovnâid maassâd. Ij taarbâš auto kävppimáátkán. Nuuvt mun jieht-uv toohim. Uigim tävirijd pááikán, ruuččum taid já nutkim skáápán. Mottoom suujâ tiet jiem annaam siämmáálágán huápu voovnâi maassâdtuálvumáin ko táválávt. Meridim tuálvuđ taid eskin purâdem maŋa. Mun rähtiškuottim láttytääigi jeđe vala rahtim kyevtlágán saalaat jeđe poossim láátyid. Jieŋâskääpist lâi meiddei ovdebáá peeivi piirak, mon mun lieggiistim. Pakkâ peivi ko lii te purrâmuš ij taarbâškin eidu njäälmi puáldiđ. Kolmâ evviseh láá talle pyereh.

Purâdem maŋa mun muštim, et jiem lam kosostâm pihtâsijd kuškâđ, adai toh lijjii ain mašinist. Heŋgum pihtâsijd vistig. Jeđe lâi äigi tuálvuđ voovnâid, já mudoi-uv mälistem ääigi huámmášim, et munhân jiem kustoo lamaškin uástám ooliivoljo. Munhân jiem kuássin jođe uástuslistoigijn jiemge keevti kalender. Nuuvt et tääl te ferttiiččim moonnâđ maassâd káávpán. Lijjim jo joođoost toho, mut mottoom suujâ tiet kuovllistim vala puhelimân. Vááldám tom táválávt ain fáárun. Huámmášim, et muu pargoskippáár lâi iskâm suáittiđ maŋgii. Puhelin lâi lamaš eres saajeest ko mun jiemge mun tom tiäđustkin kuullâm. Naađđum tiätumaašin tuáhá, tastko sun maŋgii parga ehidist. Jis tun tarbâšij iše? Mun tiäđust-uv vuod ájániččim käävpist, nuuvt et meridim väldiđ sunjin tállân ohtâvuođâ. Ličij-uv skypeohtâvuotâ suin máhđulâš? Já näävt tiäđust-uv lâi-uv. Sun lâi čälimin ucâmuš. Paaccim suu išediđ, taan tove chat peht. Siämmást muu šleđgâpoostân iđestij oovtâ gradučällest viestâ. Sun-uv lâi iskâm fattiđ muu jieijâs tutkâm keežild já tarbâšij ravvuid. Ko oroi lemin väädis kavnâđ ohtsii ääigi virgeääigi, kuččum suu suáittiđ tállân, veik lâi-uv vástuppeiveehid. Siämmást smiettim olgon šiljoost vuordâččeijee uástusvoovnâid, mut nube tááhust kävppi lâi forgâ monâmin kiddâ, nuuvt et amahân te kiergâničij, jis mun tuálvuččim voovnâid tállân iđedist maassâd. Ij taid kuittâg kihheen tarbâšiččii talle ko kävppi ličij kiddâ. Jiemge mungin iho tarbâšâm maiden mälistemoljoid. Luhhoost taat áámmát ij tieđe maiden virgeaaigijn. Nuuvtpa uáppee siämmást sooitij munjin já muoi savâstâláin suu tutkâmušâst já ton loppâkeejist. Já pargoskippáár čalâččij ucâmušaašijn chat peht.

Siämmást kuldâlim olgon kullojeijee suámálijd jienâid. Helikopter iđestij mii táálu paajaabel já jurâškuođij riggee. Tot lappui forgâ, kirdelij máádás. Siämmást kulluuškuottii larmâdemvuájánij jienah, já toh-uv pottii suullân šiiljon. Mun liijká jotkim pargoidân.

Ko kiergânim, moonnim olgos já oinim ráánjá. Sun tieđij muštâliđ, et aldakävppi lâi eidu rievedum. Almaakyevtis! Suoi láin vaattâm ruuđâid kassaast jeđe patârâm hemelii sáttoin autoin, mii lâi vuárdám uksâpellâst. Pooliseh lijjii puáttám tállân já lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá patârem. Helikopter čuávui sunnuu patâremmääđhi ááimust. Mii aldakävppi lii aaibâs luoddâpellâst, nuuvt et toho piäsá autoin uksnjáálmán. Lämisulmuid sivnádâs, ko ij taarbâš väzziđ kuhes määđhi mut rievedeijeeh kustoo meiddei kevttih taam ävkkin. Mut jis váhágin kuávlu tobdá, tiätá, et aassâmkuávlu lii siijdâ roobdâst. Nuuvt et jis áigu jotelávt siijdâst olgos, tađe várás lii tuše ohtâ maađij, já tot tuálvu kaavpugân. Puoh eres sundeh tuálvuh kuávdážân monnii kuávlun, já tobbeen lii hiđes vyeijiđ. Nuuvtpa ij lah ollágin väädis kuvâttâllâđ, kuus kulij almaakyevtis láin patâremmäđhistis jorgettâm.

Páihálii median iiđij forgâ tiätu käävpi rieveedmist. Love poolisautod lijjii čuávuškuáttám rievedeijeekuáhtá maaŋgâidluuvijd kilomeetterijd. Taah láin vuáijám varâlávt já korrâ sáttoin moottorkiäinu alne, vuáijám eres autoi lappâd meiddei uálgispeln já kiäinu roobdâ. Viijmâg Hardinxveld peht (suullân 50 kilomeetterid tääbbin) sunnuu patârem lâi orostâm autovyeijee stivrimfeeilâ keežild. Patâremauto lâi jurâlâm káátu ool já orostâm toos. Tahheeh láin nuorâ almaakyevtis, 19-ihásâš almai Rotterdamist já 17-ihásâš nuorâ Capelle aan der Ijsselist. Uđđâs mield suoi láin valdum kiddâ já tolvum pyecceiviäsun täärhistmân.

Mun smietâm tiätumaašin tyehin ain maailm mano. Uástusvoovnah stiärgájeh ain šiljoost. Tuástá-uvsun káávpán moonnâđ taid macâttiđ? Amahân te? Mun äššigâssan peesâm kale kävppimohe maŋa jotelávt olgos, mut kassapargee čokkáá tobbeen kuhes puudâid, eidu uksâpellâst. Tälviv tiet pargosaje ij lah hirmâd liegâskin, tastko uuvsâst juuláá.  Já ko tiätá páihálii pargomentaliteet, kassapargeeh láá távjá nuorâ ulmuuh, kiäh láá kävppijâsân hälbis pargovyeimi, eidu škovlâidis lopâttâm teinih. Magareh traumah sijjân pääcih tággáár tábáhtume maŋa palvâlempargostis? Já maht mudoigin lii máhđulâš, et eidu taan kuávlust miinii tágárijd tábáhtuvá? Tääbbin kost lii ain nuuvt rávhálâš... Mut ulmuu mušto lii kustoo ármulâš já vájáldittee. Iähân tast lah maŋgâgin ive, ko siämmáš kävppi volliittui iho. Auto iiskâi vyeijiđ käävpi váldu-uuvsâst siisâ, suolluu áigumuššân rievediđ käävpi viäskárist stiärgájeijee paŋkkiautomaat. Tállân ton maŋa käävpi oovdân ittii assaas meetaalstuálpuh. Tääl toh láá luánduliih kävppiheervah, eenâb teikâ ucceeb puoh siisâ- já olgosjottei kiksen. Já mottoom iijâ, moonnâm keesi jiešalnees, siämmáá käävpist lâi meiddei lamaš ijjârievedem. Larmâdâs lâi huiheškuáttám, nuuvt et ohtâ pargein lâi pajanâm iho já vuálgám keččâđ, mii tobbeen lâi tábáhtuumin. Tallaah rievedeijeeh lijjii lamaš joođoost meiddei ruuđâi maajeeld, vaattâm kassahoolvi lehâstem. Mut tast lii tiäđust-uv äigilukkâ, nuuvt et tot ij kuássin lekkâs tállân pic mottoom kuhes torvoääigi kuullâm keččin. Tallaah rievedeijeeh láin karttâm tuuttâđ mottoom tubbáákloován mut liijká-uv láin čoonnâm pargeeriävo kiddâ ovdil paattârmis.

Tágárij feeriimij maŋa lam kale kijttevâš, et ulmuuh tyestih vala porgâđ kävppijâssân. Jiemge tääl eissigin smietâ puoh taid tuápánjuššeid, kiäh ain jyehi ive suáládeh käävpist veikâ maid, luhhoost kale joskâdávt já viehâvääldi kevtihánnáá. Muu ulmen liijká-uv lii lamaš uástiđ piäiválijd tarbâšijdân eidu taan käävpist, nuuvt et kävppi täst aldasijn pisoččij. Jiävttái tábáhtumij maŋa jiem lah innig nuuvtkin vises. Ličij-uv liijká-uv almolii torvolâšvuođâ tááhust pyereeb juurdâ finniđ riävvárijd kuusnii kukkeláá ko suullân jiejâs uksâpellâs?

Supersáŋgár

Nettikove.

Ovdilgo tun anah astronaut supersáŋgárin
kuldâl ucánjihhii
talle tun tiäđáh astronautist motomijd aašijd
majemustáá ton maŋa tun uáináh astronaut olmožin
suullân siämmáá äpitteemmin ko eskinšoddâm umogâš

Komovuotâpiivtâs ij lah kuássin majemuu muoti miäldásâš
ištâmeh-uv luággájeh
masa jo idduin

Já tiäđáh-uv
mondiet toh ištâmeh nuuvt čuuvtij luággájeh
astronautsáŋgáreh láá lippârpoođah

Vuolgâ lii tommittáá jiäráskittee
já vyerdimäigi tommittáá kukke
nuuvt et ohtâgin sáŋgár ij peesâ eennâm aaseest pajas
toin naalijn et sust ij liččii kužžâ puvsâi siste

Já ko tun uáináh
moin naalijn komovuotân mađhâšeijee kalga rakettist čokkáđ
tun uáináh et čokkámsaje ij lah mihheen makkuutteijee mieigâmstoovlijd
pic skuáppu tegu umogái joođeetmân rahtum Maxi cosi
Adai astronaut jođettuvvoo komovuotân tego uccâ páárnáš kuás-uv autost

Já ain puárrán ko komovuotâsajattâhân piäsá kuhes määđhi maŋa
ko riššo já kolgee čääci iä lah
ubâ määđhi kalga poossâđ jieijâs uccâ umogái siholduvâigijn

Talle ko astronaut lii jottáám määđhis
já lii äigi maccâđ enâmân
treenaamist huolâhánnáá jieijâs jyelgih iä kyedi
sáŋgár ferttee kyeddiđ olgos jotteemkapselist
tego uccâ umogáá kote ij määti jieš väzziđ

Já ko juolgijdis ij mudoigin komovuođâst keevti
astronaut jyelgivuáđuh šaddeh timesin
tego eskinšoddâm umogáá jyelgivuáđuh




Astronaut André Kuipers muštâlem mield čaallum (22.6.2018)

Komovuotpurâdem

21.6.2018

Mun lieggiim máállás
mon mun illá muštám kozzâđ
mun jurdâččâm jo ittáá eehidpurâdem

Itten mun
manudâšjollâ
lam puávdejum komovuotpuurâdmân
já ton maŋa čuávvuđ astronaut toollâm komovuotluvâldâllâm
puoh kalga leđe tuođânálásâš

Maiden kulinarismijd mun jiem komovuotpuurâdmist kuvâttâl
monnii suujâst
eenâb-uv lii jiäráskittee uáiniđ
maggaar häämist muu kyeli vuojâd
finniim-uv mun njune oovdân táválii taldrik
vâi monniilágán eromâš komovuotheersku
veikâba astronautân uáivildum tuubikuolijd
moi tiäddu lii kulmii muuneeld viekkejum
muu jieččân tiädun šievnáál heiviittum
ege toh kyeleh koolgâ puurrâđ meendu čuuvtij rakkeet puáldámuškin

koškepiärguid mun koolgâm vájáldittiđ jo tondiet
et toh stuáruh veikâ magarin mielâtteemmin ááimuin

Maggaarnii njaalgâ njälmipitá mun kuittâg vuárdám
taggaar mii lii čuuvtij eenâb
ko tušij tiet kulinaristlávt fiijnes

Pihtâsijd uástimin

Ko lijjim viššâlávt porgâm muáddi oholoopâ, meridim, et elâččâm Rotterdam kuávdáást kaavpijn virgeääigi já vááldám vaahâg maassâd. Smavvâ uástusmohe já sovâttem maŋa čuožžum tuđâvâžžân täävvirtáálu kasa kulen mäksimin - uástusij juávhust muáddi uđđâ pusseer já haamit. Eidu ko mun lijjim áigumim mävsiškyettiđ, oinim kasa paaldâst poolis váruttâs: "Anneeđ jieijâd puursâ já mäksimkoortâid čalmeest!" Já mun lijjim tállân kocemin. Mut nube tááhust - mii eedijba must täst ličij lamaš? Mut ko mun eidu lijjim takkim uđđâ paŋkkikortâigijn já koodijgijn maaŋgâid ohoid, lijjim täärhib ko táválávt. Munhân vahtiiččim purssân tego kuáskim!

Siämmást mun tubdim maidnii suámálijd: kiinii kiškoškuođij muu, toppij must viehânáál kiddâ tuáváábeln! Sun hiäŋgááškuođij muu hamittist, kiškoškuođij tom vuáluskulij. Já mun hirmástâlân tubdim, maht muu haamit puáluh kiškom vyeimist lekkâsškuottii, ohtâ nube maŋa. Tast siämmást haamit koočâi juolgijd. Jis jiem eidu liččii uáinám poolis almottâs, liččim tiäđust-uv koskâldittám maksimtoimâttâs, tolliiškuáttám hamittân paijeen já huikkám tego olmâ nissoonolmooš, mut váruttâs uáinim tiet meridim, et suojâliččim purssân já korttân, veikâ vala haamit vyellin. Syeijejim koodi kieđáin já roppáin, jorgettim, čärvejim maanisávt jieččân puursâst nubbijn kieđáin. Kasa vyebdee huccâlij ulmuu tyebbiláá.

Nubbijn čolmijn oinim, maht muu tyehin kuovlâdij nissoon já ain hiäŋgái muu koččâm hamittist já vaaidij et haamit lâi meendu paijeen já et tom koolgâi njuolgiđ. Uigim suu jieččân roopâ vuoimijn tyebbiláá, vuoijum mäksimân já párgádim, et ij tot haamit innig tääiđi leđe meendugin ollâgâsâst, pic nubij kejij. Ko mun kiergânim mäksimist, mun pajedim hamittân, pieijim tast puáluid kiddâ já koijâdim kassarááiđust čuážžoin, kuus kulij tot nissoon moonâi. Sun lâi čápudâm. Korttâ já koodi must ain lijjii vuárhást, siämmáánáál purssâ-uv.

Puoh hirmástum ulmuid já eres-uv shoppajeijeid váruttâs sääni: anneeđ tuođâi-uv jieijâd koortâid já puursâ čalmeest! Elleđge mongin tiileest tipte maaggaargin tábáhtus taan maailmist hettiđ mäksimtábáhtume! Já muuneeld tággáár katastrofin puáhtá tiäđust-uv rahttâttâđ nuuvt, et piäjá puuvsâid juálgán kassarááiđust! Ij oinuu meendu čuuvtij mihheen, já puuvsâi vuálá lii mudoi-uv váddásub kuovlâdiđ. Teikâ tärhistiđ aainâs-uv jieijâd tile ko puátivetteđ sovâttemvisteest já tuhhiittiđ kassarááiđust tom, et mottoom mielâst idduid ulâtteijee haamit-uv sáttá leđe aaibâs meendu uáinojeijee. Nubbe koččâmuš lâš-uv talle tot, kalga-uv ettâđ nuubán muččâdávt meendu ollâgâsâst leijee hamittist vâi tiällááškyettiđ tom jieš jieijâs mielâst suullân hiäivulii sajan.

Lâi-uv must talle haamit peeljijn sovâttem maŋa vâi ij, tom mun jiem pááccám koijâdâllâđ. Nube tááhust maid te, jis nuuvt keevâi-uv? Jis lii hirmâd pakkâ šoŋŋâ, lii aaibâs siämmáá, jis kiinii jotá-uv uánihis puudâ veikâ liškepihtâsijdiskijn. Tohhân mudoi-uv láá täävvirtááluin fáállun veikâ mon ennuv. Luándulâš äšši ulmust anneeđ taid. Nuuvt et amahân te olmâ olmoošmalli-uv annoo täävvirtáálust, veikâ tuše uccpuvssij já njammaliijvâi čaittâlmân.

Peppi värree Kiirjâgämirân

Astrid Lindgren kirjeest "Peppi Kuhessukká"; Jurgâlus lii muu.

==

Kaavpug roobdâst lâi šiljo, mast puoh šoodâi vildááht. Ton šiljoost lâi puáris táálu, já tien táálust aasâi Peppi Kuhessukká. Sun lâi oovceihásâš já sun aasâi tobbeen aaibâs ohtuu, ejittáá já enittáá. Motomin tot lâi pyeri-uv, tastko talle ij lam kihheen, kote ličij ettâm sunjin et sun koolgâi uáđđáástâllâđ eidu talle ko sust lâi nuuvt suotâs. Ige kihheen páguttâm suu puurrâđ ruusukaalâid talle ko sun halijdij toffeid.

Ovdláhháá Peepist lâi eeči, kiäm sun rähistij ennuv. Já lâi sust enni-uv mut tot lâi nuuvt kuhháá tassaaš et tast sun ij muštám maiden. Suu enni lâi jáámmám talle ko sun lâi hirmâd ucce. Peppi čiärui tom nuuvt hirmâdávt et ij ohtâgin puáhtám orroođ suu kietkâm paaldâst. Peppi oskoi čuuvtij toos et suu enni lâi almeest já kuovlâi almerääigist já ooinij jieijâs nieidii. Peppi seevij távjá sunjin já pahudij: “Ele poolâ, kale mun piergiim!”

Ij sun eejiskin lam vájálduttâm. Suu eeči lâi taampâ kapteen, já Peppi lâi jottáám meerâ alne suin taampâst, tassaažân ko eeči lâi stoormâst koččâm meerân já lappum. Mut Peppi lâi aaibâs vises tast, et mottoom peeivi eeči puáđáččij vala maassâd. Sun ij oskom toos, et eeči ličij hevvânâm. Sun oskoi, et eeči lâi karttâm mottoom trooppisii suollui já et sust lâi šoddâm tobbeen suolluu ässei kunâgâs já et taat ubâ peeivi juuđij kolleruvnâ uáivist.

“Muu eeči lii kunâgâs”, Peppi ain čielgij čiävlááht. “Iä lah hirmâd maaŋgah párnááh, kiäin lii taggaar eeči, já talle ko eeči puáhtá huksiđ taampâ, sun puátá muu viežžâđ já must šadda prinses! Ij-uvgs lah-uv suotâs!”

Suu eeči lâi uástám tien puáris táálu kuhháá tassaaš. Eeči lâi smiettâm aassâđ tobbeen oovtâst Peppijn talle ko puárásmičij ige innig puávtáččii jotteeđ meerâid. Mut talle ko sunjin sattui tiet pärtti já sun paifakkist lappui, koolgâi Peppi asâškyettiđ Kiirjâgämirist - tiet lâi ton táálu nommâ. Tot aaibâs vuordij suu, kálvuidiskijn puohrâkkân.

Mottoom mučis kesieehid Peppi lâi ettâm pääsi tiervân matruusáid, kiäh porgii suu eeji taampâst. Matruuseh lijkkojii Peepin, já nuuvt Peppi-uv lijkkui matruusáid.

“Pääcciđ tiervân, veerdih”, sun eeđâi já cummâlistij puohâid káálun. “Elleđ poolâ, kale mun piergiim.”

Kyehti tiŋgii sun vaaldij fárusis taampâst. Sun vaaldij apina, mon nommâ lâi hiärrá Nilsson - tom sun lâi finnim ejistis - já meiddei stuorrâ mätkilaavhâ mii lâi tievâ kollelovemárkkásijn.

Matruuseh čuožžuu taampâ kaitháá kulen já keččii Peepin, kote vaazij olgoláá, kejâhánnáá tuáhásis, hiärrá Nilsson ärdee alne já mätkilavkkâ kietâkaavâst.

“Liiba eromâš páárnáš”, mottoom matruus pahudij já sihostij konnjâl čalmestis ko Peppi lappui uáinusist.

Sun lâi vuoigâdist. Peppi tuođâi-uv lâi eromâš páárnáš. Puoh komálumos lâi tot, et sun lâi nuuvt kievrâ. Ubâ maailmist ij lam ohtâgin taggaar pooliskin, kote ličij lamaš siämmáá kievrâ ko sun. Peppi puovtij luptiistiđ ubâ hiäppuš, jis sun peri halijdij. Suu jieijâs hiäppuš sun lâi uástám ovttáin kollelovemárkkásáin eidu ton peeivi ko sun lâi varrim Kiirjâgämirân. Tot hiävuš aasâi tääl olgoviäskárist. Mut talle ko Peppi halijdij ehidispeeivi juuhâđ teejâ, sun siirdij hiäppuš šiiljon.

Kiirjâgäämmir paaldâst lâi nubbe-uv táálu, mast lâi šiljo. Tien táálust assáin eeči já enni kuovttijn parnijnis - kandáin já nieidáin. Kandâ lâi Tyemes já nieidâ lâi Ánná. Suoi láin kuohtuuh hirmâd nánnáás já tottâleijee párnááh. Tyemes ij kuássin káskám kozâidis já poorgâi ain tego suu enni ravvij. Ánná ij kuássin váidám ige iskâm finniđ táátus čoođâ, já sust lâi ain fiijnáht šuállejum vuálppu pajalist, ige sun kuássin tuolvâdâm vuálpus. Tyemes já Ánná sierâdáin nánnááht koskânis šiljoost, mut suoi tuáivoin kale et liččii lamaš eres-uv párnááh kiäigijn sierâdiđ. Talle ko Peppi vala juuđij ejijnis meerâi alne, Tyemes já Ánná távjá eeđáin kuáimásis: “Liiba vaahâg, et kuássin ij kihheen puáđi aassâđ taas paaldân, taggaar kiäst liččii párnááh.”

Tien mučis kesipeeivi, ko Peppi vuossâmuu keerdi lavkkij Kiirjâgäämmir kozzâš paijeel, Tyemes já Ánná iävá lamaš pääihist. Suoi láin talle ááhus kulen kolliistâlmin oho verd. Já vuossâmuu peeivi ko suoi láin puáttám pááikán já kejâdáin ääiđi čoođâ, suoi iävá tiättám et toos paaldân lâi varrim nieidâ. Eidu talle ko Kiirjâgäämmir verájáš lekkâsij, suoi láin ráđádâlmin, maid suoi porgâččáin ton peeivi já smietâdáin, tábáhtuuččij-uv ton peeivi mihheen suottâsijd. Talle nieidâ poođij tobbeen olgos. Tot lâi suámálumos nieidâ, kiän Tyemes já Ánná kuássin láin uáinám. Tot lâi Peppi Kuhessukká, kote eidu lâi vyelgimin iiđeedväzzimmokkásis.

Tággáár sun lâi. Suu vuoptah lijjii porkkanivnásiih já tain lijjii kyehti čovgâ párgálduv, moh hárrájii maht sáttojii. Sust lâi potásnjune já sust lijjii čärmimuáđoh. Suu njune vyelni lâi viehâ stuorrâ njälmi já njäälmist šerisvielgis päneh. Suu vuálppu lâi hirmâd eromâš. Peppi lâi jieš kuárrum tom. Tot ličij kolgâm leđe aaibâs čuovjâd, mut sust ij lamaš tuárvi čuovjis käägis. Tondiet Peppi lâi kuárrum toos kuovgisruopsis pittáid. Sust lijjii jyelgist kuhes suháh. Nubbe sukká lâi čappâd, nubbe ruškâd. Já sust lijjii vala jyelgist čapis kammuuh, moh lijjii kyehti kerd suu juolgij kukkosiih. Taid kammuid suu eeči lâi uástám sunjin Maadâ-Amerikist, já kammuin lâi ennuv šoddâmvääri. Ige Peppi kuássin uážuččiigin nuubijd kammuid.

Mon Tyemes já Ánná enâmustáá imâštellii, lâi apina, mii čokuttâlâi omâs nieidii ärdee alne. Tot lâi uccâ apinaš, mast lijjii čuovjis puvssiih já fiskis pusseer já vielgis olgâhattâ.

Peppi väzzilij toin naalijn et nubbe jyelgi lâi vázáttuv alne já nubbe raavist. Tyemes já Ánná keejáin suu suámálii väzzim, nuuvt kuhás ko suoi oinijn. Mottoom ääigi keččin Peppi poođij maassâd. Tääl sun vaazij murdeetmáin. Ij sun tarbâšâm jorgettiđ pááikán monâdijnis. Sun orostij Tuámmás já Ááná äiđiuuvsâ kulen. Párnááh keččii kuáimásis. Tyemes koijâdij: “Mondiet tun váázáh murdeetmáin?”

“Na maid tot häittid?” Peppi eeđâi. “Mijhân aassâp rijjâ enâmist. Amahân te juáháš uážžu väzziđ eidu tego haalijd? Mudoi-uv Egyptist puohah väzzih tánávt ige ohtâgin ane tom immâšin.”

“Mast tun tom tiäđáh”? Tyemes koijâdij. Jiehhân tun vaarâ lah iällámgin Egyptist?

“Mun jiem lah iällám Egyptist vâi?! Mun lam iällám jyehi saajeest maailmist já mun lam uáinám suámálub-uv aašijd ko ulmuid murdeetmin väzidijnis. Indiast ulmuuh väzzih kieđâigijn!”

“Tun kielestah,” Tyemes eeđâi.

Peppi smietâi váhá.

“Naa, nuuvt mun kielestâm-uv”, sun eeđâi murâšlâžžân.

“Kielestem lii ficcii”, Ánná eeđâi, já viijmâg sun tuostâi lehâstiđ njäälmis.

“Naa, lii hirmâd ficcii kielestiđ”, Peppi eeđâi vala sorolubbon. “Mun tuše vájálditám tom motomin. Maht kalga taggaar uccâ nieidâš ain sárnuđ tuođâ, kiän enni lii eŋgâl já eeči mottoom suollust kunâgâssân hirmâd kukken já mun kote lam ubâ elimân jottáám meerâ alne? Já mudoi-uv Kongost Afrikist ohtâgin olmooš ij sáárnu tuođâ, Peppi eeđâi kirkis muáđuigijn. “Sij kielesteh tobbeen ubâ peeivi! Iiđeed-čiččâm rääjist tassaažân ko piäiváš luáštá. Nuuvt et jis mun vahâgist motomin kielestâm, talle tuoi kolgâvettee jurdâččiđ nuuvt, et tot puátá tast ko mun lam lamaš meendu kuhháá Kongost Afrikist. Mijhân pyehtip leđe skipáreh?”

“Tiädust-uv, Tyemes eeđâi. Fakkist sun tuubdâi, et onne ij liččiigin mihheen ahevis peeivijd.

“Puátivettee-uv tuoi muu kuuvl purâdiđ?” Peppi koijâdij.

“Joo, suotâs”, Tyemes eeđâi. “Puáđi, Ánná, muoi vyelgeen.”

“Naa”, Ánná eeđâi.

“Mut mun koolgâm vistig čäittiđ tunnuu hiärrá Nilssonân”, Peppi eeđâi. Já talle apina vyeligávt luptij haatâs.

Sij juttii Kiirjâgämirân mieskâm äiđiuuvsâst. Tastoo sij monnii čievrâpálgá mield sevtilmuorâi lappâd já pottii olgoviäskárân. Tobbeen hiävuš puurâi havârijd taldrikist.

“Mondiet tust lii hiävuš olgoviäskárist?” Tyemes koijâdij. Puoh hiäppušeh, maid sun tieđij, urruu taalist.

“Naa”, Peppi smietâi, “kievkkânist tot jurâččij juolgijn. Já orroomvisteest tot ij maašâ leđe.”

Tyemes já Ánná tiervâttáin hiäppuš já moonáin siisâ. Tobbeen lijjii kievkkân, orroomviste já uáđđimviste. Mut hirmâd čurgâd tobbeen ij lamaš. Tyemes já Ánná kejâdáin várugávt pirrâsis. Suoi pooláin tast, et suáluikunâgâs ličij mottoom nurheest vahtiimin. Suoi iävá lam eellimstis uáinám olmâ kunâgâs! Mut tobbeen ij oinum eeči. Ige ennigin.

Ánná koijâdij: “Aasah-uv tun tääbbin aaibâs ohtuu?”

“Jiem suigen”, Peppi västidij. “Hiärrá Nilsson já hiävuš-uv aassâv tääbbin.”

“Naa, mut mun uáivildâm: ij-uvgs tust lah tääbbin eeči teikâ enni?”

“Ij lah! västidij Peppi ilolávt.

“Mut kii tuu talle ehidist ain koččo seeŋgân?” Ánná koijâdij.

“Mun jieš”, Peppi eeđâi. Vistig mun eeđâm tom hirmâd nánnááht. Jis mun jiem talle moonâ seeŋgân, talle mun eeđâm korrâsávt. Já jis mun jiem valagin moonâ, talle mun rissiim jieččân, ibbeerdvettee-uv tuoi?”

Tyemes já Ánná iävá aaibâs iberdâm. Mut amahân te taggaar-uv tooimâi.

Ton ääigi sij lijjii puáttám kievkkânân, já talle Peppi čuorvij kulmii: ”Tääl mij passeep láátyid.”

Talle sun vaaldij kulmâ mane já leggistij taid ááimun. Ohtâ mane koočâi suu uáivi oolâ já cuovkkânij, já nuuvt te vielgâččâs kuulgâi suu čolmijd. Mut taid nuubijd kyehti mane sun fattij pyereest kiddâ paistpánnoin, kuus toh cuovkkânii.

“Mun lam ain kuullâm, et manevielgâččâs lii pyeri vuoptáid”, Peppi eeđâi já ruvvij čolmijdis. “Tuoi uáinivettee, et talle vuoptah šaddeh hirmâd pyereest. Brasiliast puohah joteh mane vuoptâin. Tondiet oovtâstkin ij lah tobbeen puálččiuáivi. Mut mottoom almai kale lâi nuuvt tuávkki et sun puurâi puoh moonijd ige ruvvim taid vuoptáid. Talle sun tiäđust-uv šoodâi puálččiuáivin. Já talle ko sun vaazij kááđu alne, toos pokkiidâttii nuuvt ennuv ulmuuh, et koolgâi táttuđ poolis išán.”

Siämmást ko Peppi sáárnui, sun lâi vuohâsávt nuurrâm manekoorijd meddâl paistpáánust. Tastoo sun toppij seeinist hiäŋgájeijee poossâmkuustâ já vispááškuođij toin láttytääigi nuuvt korrâsávt, et täigi stircoi pirrâ seeinij. Loppâtääigi, mii paasij náápán, sun leškiistij paistpáánun, mii lâi helá alne. Talle ko látty lâi mudágávt possum nube peln, Peppi leggistij tom pelimuudon káátu já jorgettij tom ááimust. Talle sun fattij tom kiddâ paistpánnoin já poosij tom vala nube-uv peln. Tastoo sun leggistij láátyid kievkkân čoođâ, peevdi alne leijee taldrik oolâ.

“Porree”, sun čuorvij, “porree ovdilgo toh čuáskuh!”

Tuámmás já Ááná mielâst toh lijjii-uv njaalgâ láátyh. Já ko láátyh lijjii purrum, suoi moonáin Peppijn orroomviistán. Tobbeen lâi tuše ohtâ vistekálvu. Tot lâi hirmâd stuorrâ skappi, mast lijjii ennuv loováh. Peppi liähui loováid já čaittâlij Tuámásân já Áánán, maid aarnijd sun lâi tohon vuorkkim. Tobbeen lijjii eromâš lodemaneh já mučis skáálžuh já keeđgih, hervâttum rasijááh, korâdis silbâspejâleh, ciimcahpäädih já veikâ magareh tiiŋgah, maid Peepikyevtis eijijn láin uástám ko suoi láin jottáám pirrâ maailm.

Peppi adelij kuábbáá-uv uđđâ ustevsis läähji. Tyemes finnij tiikaar, mast lâi kildee toppiittâh, já Ánná finnij rasijáá, mon lohheest lijjii kuovgisruopsis ripokuáđih, já sun finnij vala suormâs, mast lâi ruánáá keđgi.

“Jis tuoi tääl vyelgivettee pááikán”, Peppi eeđâi, “te talle tuoi pyehtivettee puáttiđ itten maassâd. já jis tuoi eppee vyelgi, talle tuoi eppee pyevti maassâdgin puáttiđ. Jà tot ličij kale stuorrâ vaahâg.”

 Ton mielâst Tyemes já Ánná-uv láin, já nuuvt suoi tastoo moonáin pááikán. Suoi juuđijn hiäppuš lappâd, mii lâi puurrâm puoh havârijdis já nuuvt suoi moonáin Kiirjâgäämmir äiđiuuvsâst olgos. Hiärrá Nilsson seevij sunnui oivijnis.  

Purâdemserenad

Akersgate 38, almoot seinikolbâ kááđu nube peln. Ton paaldâst uáinoo teatterkiällár.

Oslo. Taan kaavpugist jiem lekken maailm ááigán iällám. Lam ohtuu já čokánâm kähvivisteest vyerdiđ tevdum panini-liäibán, mon lam tiilám koskâpeivpurrâmuššân. Vyebdee lii ustevlávt lieggiimin tom munjin. Keejâm laasâst olgos já julestâm cokisputtâlist sukkârttes limsa. Lii nuuvt koško. Iiđeedpeeivi kirjerájupuddâ lii lamaš tommittáá kukke já intensiivlâš já juhâmuš lâi vájáldum fáárust. Lam lamaš "luuhâmhiävuš", tego kirjerááju neeti taažâkiel syelisääni "leseheste" lopádâlâi-uv.

Olgon arva. Lappâdjotteeh láá puohah nááđđum arvesuájás vuálá. Must ij sattuu leđe arvesyeji fáárust, nuuvt et lam ucánjihhii njuoskâm. Mut ijba tot maiden häittid. Kale mun piergiim. Já jis liččim-uv sukkârist, sudâččim tuše muádi kiilu verd. Jiem ollágin eenâb.

Fakkist čolmijdân oovdâst jorá ráttái alne pääccis kááđu rasta. Čuážžoo äijih. Ton maajeeld hárččuv tyejialmaakyevtis, iskâv fattiđ páccá kiddâ já čoonnâđ tast juolgijd. Suoi rosâdává ääigis jeđe viijmâg pargo luhostuvá. Lii mielâkiddiivâš uáiniđ, maht te kárgám pääccis váldoo kiddâ já älkkeht pajeduvvoo nosturáin kyermiauto sáátun.

Nube peevdist lasâpellâst čokkáá puárásub almai, kiäččá muin olgos, sun-uv hirmástâl páccá sáátu já suáská vuojâleeibis.
- Fiih, taan leeibist kale lii puáris pááppár smakkâ, sun pahudist munjin ko láán vistig tuárvi omâttâllâm suámálii lappâdjottee.
Sun lii puurrâm leibistis tuše lahe. Nubbe lakke lii ain suu taldrik alne.
- Na vuoi, mun pahudistâm maassâd ruotâkielân já iävtuttâm, et kolgâččij-uv sun väidiđ jieijâs uástusist.

Siämmást toos kaččâl falâdeijee já puáhtá muu panini. Tot lii mielâttes styeres. Tot lii-uv čuuvtij stuárráb ko magarin tot oroi tiiskâ tyehin tiiláádijn. Tot lii liegâs já porgeest, tast lii njaalgâ haajâ.
- Tiet kale oro lemin njäälgis, almai pahudist já kaivaa muu liäibán.
- Hmm, mun mulijdâm já västidâm, et mun lijkkuum lieggâ vuástán.
- Nuuvt mun-uv, sun juátká.

Muu mielâst leibi lii vissásávt kyevti ulmuu leibi. Jiemhân mun tom kuássin ohtuu vajaččii puurrâđ.
- Halijdah-uv tun pitá täst? Lahe? mun paifakkist koijâdâm almast.
- Mutâ tun jieš? almai smiättá.

Mun eeđâm, et jiem mun tom kuittâggin ohtuu tom vaje puurrâđ, nuuvt stuorrâ leeibi. Já eeđâm, et ij sun taarbâš tieid "puáris pápárijd" puurrâđ.

Mun toppiim nube peevdist pävirtaldrik já čuopâstistám leeibi kyehtin pittán. Faalâm uđđâ kuáimásân nube pele. Já nuuvt te muoi purâdeen já rettâdeen siämmáá leeibi, nubijdân aaibâs omâs ulmuuh.

Almai porá moskočolmij. Suu mielâst leibi lii njuuvt njäälgis. Mun lam siämmáá uáivilist suin. Já ko sun finnee njäälmis kuárusin, sun koijâd, lam-uv mun suomâruátálâš. Eeđâm et jiem lah mut sáárnum kale ruotâkielâ, ton verd ko jo argâelimist taarbâš. Muštâlâm, et lam sämmilâš já kielâtiettee já et lam kale toollâm oovtâ tieđâlii sahâvuáru ruotâkielân eidu Oslost. Hárjuttâllim Taažâ tieđâakatemiast eres tieđâulmui oovdâst ko jiemhân mun lam škoovlâst kuássin šoddâm toollâđ sahâvuáruid ruotâkielân. Kalgahân olmooš kostniigin älgiđ. Taaiđij-uv eidu talle leđe muu ovdebáš kerdi Oslost. Sun koijâd, maid pargoid mun poorgâm. Já mun muštâlâm, et muu spesialsyergin láá sämikielah, eromâšávt anarâškielâ. Já muoi sárnudeen mottoom ääigi kuulmâ tave-eennâm Sämitiigijn, toi pargoost já ohtsâšpargoost já kielâprojektijn.

Tastoo sun muštâlškuát jieijâs syergist. Sun lii jo iäláttâsâst. Sun lii suáittám maaŋgâidluuvijd iivijd Oslo filharmonisii orkesterist. Já sun luvâttâl njyebžilávt syemmilâš kapelmiäštárijd. Okko Kamu já Esa-Pekka Salonen, sunnuin sun lii porgâm oovtâst. Já sun muštâl, maggaar te lâi sunnuin suáittiđ. Rámmoo sunnuu tuođânálásâš áámmátlâžžân. Kamu kale lâi suu mielâst nággárub ko Salonen.

Savâstâllâm pistá ääigis, jeđe forgâ munnuu leibi lii nuuhâm. Sun lii nuuvt kijttevâš munjin tien leibipittáást et iätá paifakkist:
- Tun lah Suomâ pele olmooš. Mun tuubdâm uáli pyereest Jean Sibelius muusik, ovdâmerkkân Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusik já orkestersarja. Mun halijdâm kijtteđ tuu hitruus koskâpeivpurâdempuudâst.

- Mun láávlum tääl tunjin, jis suovah, sun pahudist. - Mun láávlum Jean Sibelius Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusikist serenad. Tot liävus muu stuorrâ kijtto šiev purrâmušâst já pyere savâstâllâmpuudâst.

Sun lávlu njuolgist vááimun. Sust lii mučis, kyeddee jienâ. Ulmuuh orosteh suu kuldâliđ.

Serenad ääigi já ton maŋa mun njielâm - eenâb-uv ko leeibi. Serenad lii tuođâi-uv muččâd. Mun kuáivum servet já sihom čolmijdân.

Ko sun jaska, eres purâdeijeeh nuubijn peevdijn tuáškuh kieđâidis. Mun kiijtám suu mučis lávlumist. Ferttiim tubdâstiđ, et jieš mun jiem nuuvtkin lah mihheen muusikulmuid.

Tastoo almai komárdâl, kijttá já čielgâsávt váivášuvá. Sun paijaan stovlistis, tuáppee suábis, askadist muu já iätá, et sun ferttee vyelgiđ. Almai kárvudât, tuáivut munjin hävskis peeivi já orroom Oslost já čiŋkko kiäinusis. Monâdijnis sun vala huráidit ton siämmáá serenad, mon sun eidu lii munjin lávlum. Mun páásám juuhâđ pakkâ teejâ já toppiim vala muáddi servet.

Mun keejâm, maht taat-uv almai vuáju arvesuájáás vuálá tego eres-uv väzzeeh, jorgeet čižeppel, kuáđá muu muštoidân siis. Pääccis lii serenad ääigi juátkám määđhis kyermiauto lava alne tyebbiláá, vissâ mottoom toori vahtân.

Mun jiem šoodâ koijâdiđ muu purâdemskippáár noomâgin, mut maidba mun noomáin porgâččimgin. Teikâ vissâ maidnii: taat lii kuittâg-uv vuosmuš seranad, mon kihheen kuássin lii munjin lávlum. Tast páácá hirmâd šiev mielâ já mučis mušto.

Kuáivum tiätumaašin lavhâstân já syele kuovllistâm filharmonlâš orkester nettisijđoid. Kavnâččim-uv mun tobbeen muu serenadlávloo? Amahân te sust-uv lâi nommâ?

Digipessijááh

Eellim lii stuorrâ digitaallâš killáámuš, eromâšávt näävt pessijái ääigi. Mun elâččim jieht kontrollist kiiruurg kulen já lam tääl smavvâ čuopâdâsâi rááiđust. Oovdâst lii peivikirurgia, adai iđedist pyecceiviäsun, suullân vaartâ pištee čuopâdâs já tastoo muádi tiijme siste čuopâdâsâst pááikán, adai šiev čuávdus. Mon suotâs et ääših näävt pyereest ornášuveh!

Ovdilgo mun vuolgim pááikán, munjin ettui, et finniiččim šleđgâpoostân digiluámáttuv, mii kuáská anestesian já et tom luámáttuv tiävdá viiđâ minuttist. Ij mihheen vädis hommáid, nuuvt et tot-uv mana jotelávt, ko peri macâttâm luámáttuv 48 tiijme siste. Talle jiem äjittiččii tipšo já talle ličij meiddei máhđulâš finniđ čuopâdâs toho, kuus tot pyeremusávt suápá - taan tááhust suullân vyesimáánu loopân teikâ kesimáánu aalgân; talle muu kirurgist ličij äigi já muu pargoäigitaavlu ij tarbâšiččii meendugin čuuvtij tondiet muiviđ. Mut pyecceiviäsust iä kuittâggin muštâlâm tom, et viiđâ miinut luámáttuvtevdim valmâštâlmáid olmooš kuulât jo pelnub tiijme. Jiemge mun valagin lah tiävdám jieš luámáttuv. Digitaallâšvuotâ oro-uv lemin maailmijd lekkee tijdâsääni taan ääigi. Nuuvt te tääl-uv lâi.

Tegu lopedui-uv, digiluámáttâh iđestij muu šleđgâpoostân jo siämmáá eehid ko lijjim elâččâm pyecceiviäsust. Šledgâpoostâ ohtâvuođâst lâi liŋkkâ, já tien liiŋkâst peesâi siisâ ko čälistij toos jieijâs DigiD-tubdâlduv. Mut must lâi jo vuosmuš čuolmâ: ijhân must lam maggaargin DigiD-tubdâldâh! Já jis ličij-uv lamaš, liččim tom vissâ áigáá jo vájálduttâm. Mut nube tááhust ijhân must lam mihheen eeđijd: musthân lâi tiätumaašin, mon mun vala mattim kevttiđ. Já luhhoost mun jiem lah huápulii čuopâdâsângin monâmin. Nuuvt et munhân čuávuškuottim liiŋkâ, tiilááškuottim olssân DigiD-tubdâlduv.

Já tubdâlduvâi tiilám lâi-uv älkkee: muádi puálu colkkâlmáin poođij tiätu, et muu digitubdâluvah lijjii tiilájum. Mut ko luvâškuottim ovdâskulij, jiem lamaškin innig nuuvt moovtâ: aktivistemkoodi vuolgâttuuččii 3 - 4 pargopeeivi siste poostâ peht, torvolâšvuotvátámâšâi keežild! Ton puátimânhân monâččij vááijuv okko! Tot lâi munjin aaibâs meendu kuhes äigi: munhân kolgim macâttiđ tipšoluámáttuv 48 tiijme siste ton puátimist, amas luámáttâh lukkâduđ!

Mun aštus čälistim šleđgâpoostâ toho, kost tubdâldâh tiilájui. Čaallim, et mun jiem taan tááhust pyevti vyerdiđ ohoi kuullâm tondiet ko pyecceiviäsu luámáttuv koolgâi macâttiđ 48 tiijme siste. Finnejim automaatlii vástádâs, mast luuvâi fijnâ koodi, mon kolgim pyereest vuorkkiđ, tastko tast lâi muu ääši kieđâvuššâmkoodi. Muu áášán maccuuččii muádi, kuulmâ pargopeeivi kulâdijn. Mun vuod pallâguottim. Ijhân oovtâ koodi finnim puáhtám leđe näävt mokkáá!

Mun tuáppejim puhelin já soittim it-torjui já čielgejim jieččân ääši. Mut tobbeen mun kuullim tom, maid mun jiem halijdâm kuullâđ: koodiääših láá hitáseh, toh maneh jieijâs aigijn ige proosees pyevti mahten huáputtiđ. Mun kolgâččim suáittiđ jieččân tuáhtárân já táttuđ luámáttuv mottoom eres häämist. Mun pahudim, et mun kale eres palvâlusâid jieččân kirurgist vuárdáččim ko syelisanij mieđeetmijd. Ij komme, et čuopâdâsrááiđuh kukkoh taan ääigi nuuvt čuuvtij. Já ko jieččân kiiruurg majemuu keerdi palijdij, et pyecceiviäsu šiäštá meiddei tipšoin. Tääl kirurgeh kalgeh parâluvâi čuoppâđ. Tuávhis oivijn ko juurdâš, te ij-uv liččii ekonomisub tipteđ kirurgijd čuoppâđ já liijká pálkkááttiđ kirurgisâš pyecceitipšoid čuopâdâssáid iššeen? Kyehti kiiruurg čuoppâv eenâb pyecceid ko ohtâ, mast nubbe čuáppá já nubbe kiäččá paaldâst já keigee tyellittälli mottoom nuávlu nuubán.

Na, nuuvthân mun te soittim vala jieččân kirurgân já vaidim čuuvtij jieččân vääivi: tom et must iä lam syelisäänih suu adelem luámáttuvâi tevdimân. Sun ovtâstitij muu kiäsnii, kote ustevlávt lopedij toimâttiđ munjin luámáttuv eresnáál, poostâ peht. Mun kale ettim, et puávtáččim luuhâđ tom sleđgâhäämist-uv, já šleđgâpostáin tot puáđáččij munjin jotelávt. Mut ij - luámáttuv sleđgâháámán finnim ij lam tääbbin máhdulâš. Taam versio koolgâi poostâ peht toimâttiđ. Mut tot puáđáččij munjin itten, já ton maŋahân mun pastaččim tom jotelávt toimâttiđ pyecceiviäsun.

Mun lam vuod vijsom. Tääl mun tiäđám aainâs-uv oovtâ suujâ toos, mondiet tipšorááiđuh vaneh. Já jieččân mun lam tääl ravvim tuárvi já tääl ravviim iärásijd-uv: mušteđ pyereh ulmuuh uuccâđ puorijn aigijn olssâd DidiD / DigiB / DigiD teikâ mon peri tubdâlduv, mii taha digitaallii eellim čuuvtij älkkeebin, veikâ visesvuođâ tiet. Ijhân tom olmooš kuássin tieđe, mon koodi sun kuás-uv taarbâš. Ige kihheen tom olssis ige nuubángin haalijd, et ubâ eellim páácá mottoom koodi aktivistem tuáhá já tiervâsvuottipšo tondietkis čuuvtij ááiján.

Tuáivuttâm šiev pessijáid puohháid já tiervâsvuođâ - koodijgijn teikâ koodijttáá!