Purâdemserenad

Akersgate 38, almoot seinikolbâ kááđu nube peln. Ton paaldâst uáinoo teatterkiällár.

Oslo. Taan kaavpugist jiem lekken maailm ááigán iällám. Lam ohtuu já čokánâm kähvivisteest vyerdiđ tevdum panini-liäibán, mon lam tiilám koskâpeivpurrâmuššân. Vyebdee lii ustevlávt lieggiimin tom munjin. Keejâm laasâst olgos já julestâm cokisputtâlist sukkârttes limsa. Lii nuuvt koško. Iiđeedpeeivi kirjerájupuddâ lii lamaš tommittáá kukke já intensiivlâš já juhâmuš lâi vájáldum fáárust. Lam lamaš "luuhâmhiävuš", tego kirjerááju neeti taažâkiel syelisääni "leseheste" lopádâlâi-uv.

Olgon arva. Lappâdjotteeh láá puohah nááđđum arvesuájás vuálá. Must ij sattuu leđe arvesyeji fáárust, nuuvt et lam ucánjihhii njuoskâm. Mut ijba tot maiden häittid. Kale mun piergiim. Já jis liččim-uv sukkârist, sudâččim tuše muádi kiilu verd. Jiem ollágin eenâb.

Fakkist čolmijdân oovdâst jorá ráttái alne pääccis kááđu rasta. Čuážžoo äijih. Ton maajeeld hárččuv tyejialmaakyevtis, iskâv fattiđ páccá kiddâ já čoonnâđ tast juolgijd. Suoi rosâdává ääigis jeđe viijmâg pargo luhostuvá. Lii mielâkiddiivâš uáiniđ, maht te kárgám pääccis váldoo kiddâ já älkkeht pajeduvvoo nosturáin kyermiauto sáátun.

Nube peevdist lasâpellâst čokkáá puárásub almai, kiäččá muin olgos, sun-uv hirmástâl páccá sáátu já suáská vuojâleeibis.
- Fiih, taan leeibist kale lii puáris pááppár smakkâ, sun pahudist munjin ko láán vistig tuárvi omâttâllâm suámálii lappâdjottee.
Sun lii puurrâm leibistis tuše lahe. Nubbe lakke lii ain suu taldrik alne.
- Na vuoi, mun pahudistâm maassâd ruotâkielân já iävtuttâm, et kolgâččij-uv sun väidiđ jieijâs uástusist.

Siämmást toos kaččâl falâdeijee já puáhtá muu panini. Tot lii mielâttes styeres. Tot lii-uv čuuvtij stuárráb ko magarin tot oroi tiiskâ tyehin tiiláádijn. Tot lii liegâs já porgeest, tast lii njaalgâ haajâ.
- Tiet kale oro lemin njäälgis, almai pahudist já kaivaa muu liäibán.
- Hmm, mun mulijdâm já västidâm, et mun lijkkuum lieggâ vuástán.
- Nuuvt mun-uv, sun juátká.

Muu mielâst leibi lii vissásávt kyevti ulmuu leibi. Jiemhân mun tom kuássin ohtuu vajaččii puurrâđ.
- Halijdah-uv tun pitá täst? Lahe? mun paifakkist koijâdâm almast.
- Mutâ tun jieš? almai smiättá.

Mun eeđâm, et jiem mun tom kuittâggin ohtuu tom vaje puurrâđ, nuuvt stuorrâ leeibi. Já eeđâm, et ij sun taarbâš tieid "puáris pápárijd" puurrâđ.

Mun toppiim nube peevdist pävirtaldrik já čuopâstistám leeibi kyehtin pittán. Faalâm uđđâ kuáimásân nube pele. Já nuuvt te muoi purâdeen já rettâdeen siämmáá leeibi, nubijdân aaibâs omâs ulmuuh.

Almai porá moskočolmij. Suu mielâst leibi lii njuuvt njäälgis. Mun lam siämmáá uáivilist suin. Já ko sun finnee njäälmis kuárusin, sun koijâd, lam-uv mun suomâruátálâš. Eeđâm et jiem lah mut sáárnum kale ruotâkielâ, ton verd ko jo argâelimist taarbâš. Muštâlâm, et lam sämmilâš já kielâtiettee já et lam kale toollâm oovtâ tieđâlii sahâvuáru ruotâkielân eidu Oslost. Hárjuttâllim Taažâ tieđâakatemiast eres tieđâulmui oovdâst ko jiemhân mun lam škoovlâst kuássin šoddâm toollâđ sahâvuáruid ruotâkielân. Kalgahân olmooš kostniigin älgiđ. Taaiđij-uv eidu talle leđe muu ovdebáš kerdi Oslost. Sun koijâd, maid pargoid mun poorgâm. Já mun muštâlâm, et muu spesialsyergin láá sämikielah, eromâšávt anarâškielâ. Já muoi sárnudeen mottoom ääigi kuulmâ tave-eennâm Sämitiigijn, toi pargoost já ohtsâšpargoost já kielâprojektijn.

Tastoo sun muštâlškuát jieijâs syergist. Sun lii jo iäláttâsâst. Sun lii suáittám maaŋgâidluuvijd iivijd Oslo filharmonisii orkesterist. Já sun luvâttâl njyebžilávt syemmilâš kapelmiäštárijd. Okko Kamu já Esa-Pekka Salonen, sunnuin sun lii porgâm oovtâst. Já sun muštâl, maggaar te lâi sunnuin suáittiđ. Rámmoo sunnuu tuođânálásâš áámmátlâžžân. Kamu kale lâi suu mielâst nággárub ko Salonen.

Savâstâllâm pistá ääigis, jeđe forgâ munnuu leibi lii nuuhâm. Sun lii nuuvt kijttevâš munjin tien leibipittáást et iätá paifakkist:
- Tun lah Suomâ pele olmooš. Mun tuubdâm uáli pyereest Jean Sibelius muusik, ovdâmerkkân Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusik já orkestersarja. Mun halijdâm kijtteđ tuu hitruus koskâpeivpurâdempuudâst.

- Mun láávlum tääl tunjin, jis suovah, sun pahudist. - Mun láávlum Jean Sibelius Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusikist serenad. Tot liävus muu stuorrâ kijtto šiev purrâmušâst já pyere savâstâllâmpuudâst.

Sun lávlu njuolgist vááimun. Sust lii mučis, kyeddee jienâ. Ulmuuh orosteh suu kuldâliđ.

Serenad ääigi já ton maŋa mun njielâm - eenâb-uv ko leeibi. Serenad lii tuođâi-uv muččâd. Mun kuáivum servet já sihom čolmijdân.

Ko sun jaska, eres purâdeijeeh nuubijn peevdijn tuáškuh kieđâidis. Mun kiijtám suu mučis lávlumist. Ferttiim tubdâstiđ, et jieš mun jiem nuuvtkin lah mihheen muusikulmuid.

Tastoo almai komárdâl, kijttá já čielgâsávt váivášuvá. Sun paijaan stovlistis, tuáppee suábis, askadist muu já iätá, et sun ferttee vyelgiđ. Almai kárvudât, tuáivut munjin hävskis peeivi já orroom Oslost já čiŋkko kiäinusis. Monâdijnis sun vala huráidit ton siämmáá serenad, mon sun eidu lii munjin lávlum. Mun páásám juuhâđ pakkâ teejâ já toppiim vala muáddi servet.

Mun keejâm, maht taat-uv almai vuáju arvesuájáás vuálá tego eres-uv väzzeeh, jorgeet čižeppel, kuáđá muu muštoidân siis. Pääccis lii serenad ääigi juátkám määđhis kyermiauto lava alne tyebbiláá, vissâ mottoom toori vahtân.

Mun jiem šoodâ koijâdiđ muu purâdemskippáár noomâgin, mut maidba mun noomáin porgâččimgin. Teikâ vissâ maidnii: taat lii kuittâg-uv vuosmuš seranad, mon kihheen kuássin lii munjin lávlum. Tast páácá hirmâd šiev mielâ já mučis mušto.

Kuáivum tiätumaašin lavhâstân já syele kuovllistâm filharmonlâš orkester nettisijđoid. Kavnâččim-uv mun tobbeen muu serenadlávloo? Amahân te sust-uv lâi nommâ?