Peppi värree Kiirjâgämirân

Astrid Lindgren kirjeest "Peppi Kuhessukká"; Jurgâlus lii muu.

==

Kaavpug roobdâst lâi šiljo, mast puoh šoodâi vildááht. Ton šiljoost lâi puáris táálu, já tien táálust aasâi Peppi Kuhessukká. Sun lâi oovceihásâš já sun aasâi tobbeen aaibâs ohtuu, ejittáá já enittáá. Motomin tot lâi pyeri-uv, tastko talle ij lam kihheen, kote ličij ettâm sunjin et sun koolgâi uáđđáástâllâđ eidu talle ko sust lâi nuuvt suotâs. Ige kihheen páguttâm suu puurrâđ ruusukaalâid talle ko sun halijdij toffeid.

Ovdláhháá Peepist lâi eeči, kiäm sun rähistij ennuv. Já lâi sust enni-uv mut tot lâi nuuvt kuhháá tassaaš et tast sun ij muštám maiden. Suu enni lâi jáámmám talle ko sun lâi hirmâd ucce. Peppi čiärui tom nuuvt hirmâdávt et ij ohtâgin puáhtám orroođ suu kietkâm paaldâst. Peppi oskoi čuuvtij toos et suu enni lâi almeest já kuovlâi almerääigist já ooinij jieijâs nieidii. Peppi seevij távjá sunjin já pahudij: “Ele poolâ, kale mun piergiim!”

Ij sun eejiskin lam vájálduttâm. Suu eeči lâi taampâ kapteen, já Peppi lâi jottáám meerâ alne suin taampâst, tassaažân ko eeči lâi stoormâst koččâm meerân já lappum. Mut Peppi lâi aaibâs vises tast, et mottoom peeivi eeči puáđáččij vala maassâd. Sun ij oskom toos, et eeči ličij hevvânâm. Sun oskoi, et eeči lâi karttâm mottoom trooppisii suollui já et sust lâi šoddâm tobbeen suolluu ässei kunâgâs já et taat ubâ peeivi juuđij kolleruvnâ uáivist.

“Muu eeči lii kunâgâs”, Peppi ain čielgij čiävlááht. “Iä lah hirmâd maaŋgah párnááh, kiäin lii taggaar eeči, já talle ko eeči puáhtá huksiđ taampâ, sun puátá muu viežžâđ já must šadda prinses! Ij-uvgs lah-uv suotâs!”

Suu eeči lâi uástám tien puáris táálu kuhháá tassaaš. Eeči lâi smiettâm aassâđ tobbeen oovtâst Peppijn talle ko puárásmičij ige innig puávtáččii jotteeđ meerâid. Mut talle ko sunjin sattui tiet pärtti já sun paifakkist lappui, koolgâi Peppi asâškyettiđ Kiirjâgämirist - tiet lâi ton táálu nommâ. Tot aaibâs vuordij suu, kálvuidiskijn puohrâkkân.

Mottoom mučis kesieehid Peppi lâi ettâm pääsi tiervân matruusáid, kiäh porgii suu eeji taampâst. Matruuseh lijkkojii Peepin, já nuuvt Peppi-uv lijkkui matruusáid.

“Pääcciđ tiervân, veerdih”, sun eeđâi já cummâlistij puohâid káálun. “Elleđ poolâ, kale mun piergiim.”

Kyehti tiŋgii sun vaaldij fárusis taampâst. Sun vaaldij apina, mon nommâ lâi hiärrá Nilsson - tom sun lâi finnim ejistis - já meiddei stuorrâ mätkilaavhâ mii lâi tievâ kollelovemárkkásijn.

Matruuseh čuožžuu taampâ kaitháá kulen já keččii Peepin, kote vaazij olgoláá, kejâhánnáá tuáhásis, hiärrá Nilsson ärdee alne já mätkilavkkâ kietâkaavâst.

“Liiba eromâš páárnáš”, mottoom matruus pahudij já sihostij konnjâl čalmestis ko Peppi lappui uáinusist.

Sun lâi vuoigâdist. Peppi tuođâi-uv lâi eromâš páárnáš. Puoh komálumos lâi tot, et sun lâi nuuvt kievrâ. Ubâ maailmist ij lam ohtâgin taggaar pooliskin, kote ličij lamaš siämmáá kievrâ ko sun. Peppi puovtij luptiistiđ ubâ hiäppuš, jis sun peri halijdij. Suu jieijâs hiäppuš sun lâi uástám ovttáin kollelovemárkkásáin eidu ton peeivi ko sun lâi varrim Kiirjâgämirân. Tot hiävuš aasâi tääl olgoviäskárist. Mut talle ko Peppi halijdij ehidispeeivi juuhâđ teejâ, sun siirdij hiäppuš šiiljon.

Kiirjâgäämmir paaldâst lâi nubbe-uv táálu, mast lâi šiljo. Tien táálust assáin eeči já enni kuovttijn parnijnis - kandáin já nieidáin. Kandâ lâi Tyemes já nieidâ lâi Ánná. Suoi láin kuohtuuh hirmâd nánnáás já tottâleijee párnááh. Tyemes ij kuássin káskám kozâidis já poorgâi ain tego suu enni ravvij. Ánná ij kuássin váidám ige iskâm finniđ táátus čoođâ, já sust lâi ain fiijnáht šuállejum vuálppu pajalist, ige sun kuássin tuolvâdâm vuálpus. Tyemes já Ánná sierâdáin nánnááht koskânis šiljoost, mut suoi tuáivoin kale et liččii lamaš eres-uv párnááh kiäigijn sierâdiđ. Talle ko Peppi vala juuđij ejijnis meerâi alne, Tyemes já Ánná távjá eeđáin kuáimásis: “Liiba vaahâg, et kuássin ij kihheen puáđi aassâđ taas paaldân, taggaar kiäst liččii párnááh.”

Tien mučis kesipeeivi, ko Peppi vuossâmuu keerdi lavkkij Kiirjâgäämmir kozzâš paijeel, Tyemes já Ánná iävá lamaš pääihist. Suoi láin talle ááhus kulen kolliistâlmin oho verd. Já vuossâmuu peeivi ko suoi láin puáttám pááikán já kejâdáin ääiđi čoođâ, suoi iävá tiättám et toos paaldân lâi varrim nieidâ. Eidu talle ko Kiirjâgäämmir verájáš lekkâsij, suoi láin ráđádâlmin, maid suoi porgâččáin ton peeivi já smietâdáin, tábáhtuuččij-uv ton peeivi mihheen suottâsijd. Talle nieidâ poođij tobbeen olgos. Tot lâi suámálumos nieidâ, kiän Tyemes já Ánná kuássin láin uáinám. Tot lâi Peppi Kuhessukká, kote eidu lâi vyelgimin iiđeedväzzimmokkásis.

Tággáár sun lâi. Suu vuoptah lijjii porkkanivnásiih já tain lijjii kyehti čovgâ párgálduv, moh hárrájii maht sáttojii. Sust lâi potásnjune já sust lijjii čärmimuáđoh. Suu njune vyelni lâi viehâ stuorrâ njälmi já njäälmist šerisvielgis päneh. Suu vuálppu lâi hirmâd eromâš. Peppi lâi jieš kuárrum tom. Tot ličij kolgâm leđe aaibâs čuovjâd, mut sust ij lamaš tuárvi čuovjis käägis. Tondiet Peppi lâi kuárrum toos kuovgisruopsis pittáid. Sust lijjii jyelgist kuhes suháh. Nubbe sukká lâi čappâd, nubbe ruškâd. Já sust lijjii vala jyelgist čapis kammuuh, moh lijjii kyehti kerd suu juolgij kukkosiih. Taid kammuid suu eeči lâi uástám sunjin Maadâ-Amerikist, já kammuin lâi ennuv šoddâmvääri. Ige Peppi kuássin uážuččiigin nuubijd kammuid.

Mon Tyemes já Ánná enâmustáá imâštellii, lâi apina, mii čokuttâlâi omâs nieidii ärdee alne. Tot lâi uccâ apinaš, mast lijjii čuovjis puvssiih já fiskis pusseer já vielgis olgâhattâ.

Peppi väzzilij toin naalijn et nubbe jyelgi lâi vázáttuv alne já nubbe raavist. Tyemes já Ánná keejáin suu suámálii väzzim, nuuvt kuhás ko suoi oinijn. Mottoom ääigi keččin Peppi poođij maassâd. Tääl sun vaazij murdeetmáin. Ij sun tarbâšâm jorgettiđ pááikán monâdijnis. Sun orostij Tuámmás já Ááná äiđiuuvsâ kulen. Párnááh keččii kuáimásis. Tyemes koijâdij: “Mondiet tun váázáh murdeetmáin?”

“Na maid tot häittid?” Peppi eeđâi. “Mijhân aassâp rijjâ enâmist. Amahân te juáháš uážžu väzziđ eidu tego haalijd? Mudoi-uv Egyptist puohah väzzih tánávt ige ohtâgin ane tom immâšin.”

“Mast tun tom tiäđáh”? Tyemes koijâdij. Jiehhân tun vaarâ lah iällámgin Egyptist?

“Mun jiem lah iällám Egyptist vâi?! Mun lam iällám jyehi saajeest maailmist já mun lam uáinám suámálub-uv aašijd ko ulmuid murdeetmin väzidijnis. Indiast ulmuuh väzzih kieđâigijn!”

“Tun kielestah,” Tyemes eeđâi.

Peppi smietâi váhá.

“Naa, nuuvt mun kielestâm-uv”, sun eeđâi murâšlâžžân.

“Kielestem lii ficcii”, Ánná eeđâi, já viijmâg sun tuostâi lehâstiđ njäälmis.

“Naa, lii hirmâd ficcii kielestiđ”, Peppi eeđâi vala sorolubbon. “Mun tuše vájálditám tom motomin. Maht kalga taggaar uccâ nieidâš ain sárnuđ tuođâ, kiän enni lii eŋgâl já eeči mottoom suollust kunâgâssân hirmâd kukken já mun kote lam ubâ elimân jottáám meerâ alne? Já mudoi-uv Kongost Afrikist ohtâgin olmooš ij sáárnu tuođâ, Peppi eeđâi kirkis muáđuigijn. “Sij kielesteh tobbeen ubâ peeivi! Iiđeed-čiččâm rääjist tassaažân ko piäiváš luáštá. Nuuvt et jis mun vahâgist motomin kielestâm, talle tuoi kolgâvettee jurdâččiđ nuuvt, et tot puátá tast ko mun lam lamaš meendu kuhháá Kongost Afrikist. Mijhân pyehtip leđe skipáreh?”

“Tiädust-uv, Tyemes eeđâi. Fakkist sun tuubdâi, et onne ij liččiigin mihheen ahevis peeivijd.

“Puátivettee-uv tuoi muu kuuvl purâdiđ?” Peppi koijâdij.

“Joo, suotâs”, Tyemes eeđâi. “Puáđi, Ánná, muoi vyelgeen.”

“Naa”, Ánná eeđâi.

“Mut mun koolgâm vistig čäittiđ tunnuu hiärrá Nilssonân”, Peppi eeđâi. Já talle apina vyeligávt luptij haatâs.

Sij juttii Kiirjâgämirân mieskâm äiđiuuvsâst. Tastoo sij monnii čievrâpálgá mield sevtilmuorâi lappâd já pottii olgoviäskárân. Tobbeen hiävuš puurâi havârijd taldrikist.

“Mondiet tust lii hiävuš olgoviäskárist?” Tyemes koijâdij. Puoh hiäppušeh, maid sun tieđij, urruu taalist.

“Naa”, Peppi smietâi, “kievkkânist tot jurâččij juolgijn. Já orroomvisteest tot ij maašâ leđe.”

Tyemes já Ánná tiervâttáin hiäppuš já moonáin siisâ. Tobbeen lijjii kievkkân, orroomviste já uáđđimviste. Mut hirmâd čurgâd tobbeen ij lamaš. Tyemes já Ánná kejâdáin várugávt pirrâsis. Suoi pooláin tast, et suáluikunâgâs ličij mottoom nurheest vahtiimin. Suoi iävá lam eellimstis uáinám olmâ kunâgâs! Mut tobbeen ij oinum eeči. Ige ennigin.

Ánná koijâdij: “Aasah-uv tun tääbbin aaibâs ohtuu?”

“Jiem suigen”, Peppi västidij. “Hiärrá Nilsson já hiävuš-uv aassâv tääbbin.”

“Naa, mut mun uáivildâm: ij-uvgs tust lah tääbbin eeči teikâ enni?”

“Ij lah! västidij Peppi ilolávt.

“Mut kii tuu talle ehidist ain koččo seeŋgân?” Ánná koijâdij.

“Mun jieš”, Peppi eeđâi. Vistig mun eeđâm tom hirmâd nánnááht. Jis mun jiem talle moonâ seeŋgân, talle mun eeđâm korrâsávt. Já jis mun jiem valagin moonâ, talle mun rissiim jieččân, ibbeerdvettee-uv tuoi?”

Tyemes já Ánná iävá aaibâs iberdâm. Mut amahân te taggaar-uv tooimâi.

Ton ääigi sij lijjii puáttám kievkkânân, já talle Peppi čuorvij kulmii: ”Tääl mij passeep láátyid.”

Talle sun vaaldij kulmâ mane já leggistij taid ááimun. Ohtâ mane koočâi suu uáivi oolâ já cuovkkânij, já nuuvt te vielgâččâs kuulgâi suu čolmijd. Mut taid nuubijd kyehti mane sun fattij pyereest kiddâ paistpánnoin, kuus toh cuovkkânii.

“Mun lam ain kuullâm, et manevielgâččâs lii pyeri vuoptáid”, Peppi eeđâi já ruvvij čolmijdis. “Tuoi uáinivettee, et talle vuoptah šaddeh hirmâd pyereest. Brasiliast puohah joteh mane vuoptâin. Tondiet oovtâstkin ij lah tobbeen puálččiuáivi. Mut mottoom almai kale lâi nuuvt tuávkki et sun puurâi puoh moonijd ige ruvvim taid vuoptáid. Talle sun tiäđust-uv šoodâi puálččiuáivin. Já talle ko sun vaazij kááđu alne, toos pokkiidâttii nuuvt ennuv ulmuuh, et koolgâi táttuđ poolis išán.”

Siämmást ko Peppi sáárnui, sun lâi vuohâsávt nuurrâm manekoorijd meddâl paistpáánust. Tastoo sun toppij seeinist hiäŋgájeijee poossâmkuustâ já vispááškuođij toin láttytääigi nuuvt korrâsávt, et täigi stircoi pirrâ seeinij. Loppâtääigi, mii paasij náápán, sun leškiistij paistpáánun, mii lâi helá alne. Talle ko látty lâi mudágávt possum nube peln, Peppi leggistij tom pelimuudon káátu já jorgettij tom ááimust. Talle sun fattij tom kiddâ paistpánnoin já poosij tom vala nube-uv peln. Tastoo sun leggistij láátyid kievkkân čoođâ, peevdi alne leijee taldrik oolâ.

“Porree”, sun čuorvij, “porree ovdilgo toh čuáskuh!”

Tuámmás já Ááná mielâst toh lijjii-uv njaalgâ láátyh. Já ko láátyh lijjii purrum, suoi moonáin Peppijn orroomviistán. Tobbeen lâi tuše ohtâ vistekálvu. Tot lâi hirmâd stuorrâ skappi, mast lijjii ennuv loováh. Peppi liähui loováid já čaittâlij Tuámásân já Áánán, maid aarnijd sun lâi tohon vuorkkim. Tobbeen lijjii eromâš lodemaneh já mučis skáálžuh já keeđgih, hervâttum rasijááh, korâdis silbâspejâleh, ciimcahpäädih já veikâ magareh tiiŋgah, maid Peepikyevtis eijijn láin uástám ko suoi láin jottáám pirrâ maailm.

Peppi adelij kuábbáá-uv uđđâ ustevsis läähji. Tyemes finnij tiikaar, mast lâi kildee toppiittâh, já Ánná finnij rasijáá, mon lohheest lijjii kuovgisruopsis ripokuáđih, já sun finnij vala suormâs, mast lâi ruánáá keđgi.

“Jis tuoi tääl vyelgivettee pááikán”, Peppi eeđâi, “te talle tuoi pyehtivettee puáttiđ itten maassâd. já jis tuoi eppee vyelgi, talle tuoi eppee pyevti maassâdgin puáttiđ. Jà tot ličij kale stuorrâ vaahâg.”

 Ton mielâst Tyemes já Ánná-uv láin, já nuuvt suoi tastoo moonáin pááikán. Suoi juuđijn hiäppuš lappâd, mii lâi puurrâm puoh havârijdis já nuuvt suoi moonáin Kiirjâgäämmir äiđiuuvsâst olgos. Hiärrá Nilsson seevij sunnui oivijnis.  

Purâdemserenad

Akersgate 38, almoot seinikolbâ kááđu nube peln. Ton paaldâst uáinoo teatterkiällár.

Oslo. Taan kaavpugist jiem lekken maailm ááigán iällám. Lam ohtuu já čokánâm kähvivisteest vyerdiđ tevdum panini-liäibán, mon lam tiilám koskâpeivpurrâmuššân. Vyebdee lii ustevlávt lieggiimin tom munjin. Keejâm laasâst olgos já julestâm cokisputtâlist sukkârttes limsa. Lii nuuvt koško. Iiđeedpeeivi kirjerájupuddâ lii lamaš tommittáá kukke já intensiivlâš já juhâmuš lâi vájáldum fáárust. Lam lamaš "luuhâmhiävuš", tego kirjerááju neeti taažâkiel syelisääni "leseheste" lopádâlâi-uv.

Olgon arva. Lappâdjotteeh láá puohah nááđđum arvesuájás vuálá. Must ij sattuu leđe arvesyeji fáárust, nuuvt et lam ucánjihhii njuoskâm. Mut ijba tot maiden häittid. Kale mun piergiim. Já jis liččim-uv sukkârist, sudâččim tuše muádi kiilu verd. Jiem ollágin eenâb.

Fakkist čolmijdân oovdâst jorá ráttái alne pääccis kááđu rasta. Čuážžoo äijih. Ton maajeeld hárččuv tyejialmaakyevtis, iskâv fattiđ páccá kiddâ já čoonnâđ tast juolgijd. Suoi rosâdává ääigis jeđe viijmâg pargo luhostuvá. Lii mielâkiddiivâš uáiniđ, maht te kárgám pääccis váldoo kiddâ já älkkeht pajeduvvoo nosturáin kyermiauto sáátun.

Nube peevdist lasâpellâst čokkáá puárásub almai, kiäččá muin olgos, sun-uv hirmástâl páccá sáátu já suáská vuojâleeibis.
- Fiih, taan leeibist kale lii puáris pááppár smakkâ, sun pahudist munjin ko láán vistig tuárvi omâttâllâm suámálii lappâdjottee.
Sun lii puurrâm leibistis tuše lahe. Nubbe lakke lii ain suu taldrik alne.
- Na vuoi, mun pahudistâm maassâd ruotâkielân já iävtuttâm, et kolgâččij-uv sun väidiđ jieijâs uástusist.

Siämmást toos kaččâl falâdeijee já puáhtá muu panini. Tot lii mielâttes styeres. Tot lii-uv čuuvtij stuárráb ko magarin tot oroi tiiskâ tyehin tiiláádijn. Tot lii liegâs já porgeest, tast lii njaalgâ haajâ.
- Tiet kale oro lemin njäälgis, almai pahudist já kaivaa muu liäibán.
- Hmm, mun mulijdâm já västidâm, et mun lijkkuum lieggâ vuástán.
- Nuuvt mun-uv, sun juátká.

Muu mielâst leibi lii vissásávt kyevti ulmuu leibi. Jiemhân mun tom kuássin ohtuu vajaččii puurrâđ.
- Halijdah-uv tun pitá täst? Lahe? mun paifakkist koijâdâm almast.
- Mutâ tun jieš? almai smiättá.

Mun eeđâm, et jiem mun tom kuittâggin ohtuu tom vaje puurrâđ, nuuvt stuorrâ leeibi. Já eeđâm, et ij sun taarbâš tieid "puáris pápárijd" puurrâđ.

Mun toppiim nube peevdist pävirtaldrik já čuopâstistám leeibi kyehtin pittán. Faalâm uđđâ kuáimásân nube pele. Já nuuvt te muoi purâdeen já rettâdeen siämmáá leeibi, nubijdân aaibâs omâs ulmuuh.

Almai porá moskočolmij. Suu mielâst leibi lii njuuvt njäälgis. Mun lam siämmáá uáivilist suin. Já ko sun finnee njäälmis kuárusin, sun koijâd, lam-uv mun suomâruátálâš. Eeđâm et jiem lah mut sáárnum kale ruotâkielâ, ton verd ko jo argâelimist taarbâš. Muštâlâm, et lam sämmilâš já kielâtiettee já et lam kale toollâm oovtâ tieđâlii sahâvuáru ruotâkielân eidu Oslost. Hárjuttâllim Taažâ tieđâakatemiast eres tieđâulmui oovdâst ko jiemhân mun lam škoovlâst kuássin šoddâm toollâđ sahâvuáruid ruotâkielân. Kalgahân olmooš kostniigin älgiđ. Taaiđij-uv eidu talle leđe muu ovdebáš kerdi Oslost. Sun koijâd, maid pargoid mun poorgâm. Já mun muštâlâm, et muu spesialsyergin láá sämikielah, eromâšávt anarâškielâ. Já muoi sárnudeen mottoom ääigi kuulmâ tave-eennâm Sämitiigijn, toi pargoost já ohtsâšpargoost já kielâprojektijn.

Tastoo sun muštâlškuát jieijâs syergist. Sun lii jo iäláttâsâst. Sun lii suáittám maaŋgâidluuvijd iivijd Oslo filharmonisii orkesterist. Já sun luvâttâl njyebžilávt syemmilâš kapelmiäštárijd. Okko Kamu já Esa-Pekka Salonen, sunnuin sun lii porgâm oovtâst. Já sun muštâl, maggaar te lâi sunnuin suáittiđ. Rámmoo sunnuu tuođânálásâš áámmátlâžžân. Kamu kale lâi suu mielâst nággárub ko Salonen.

Savâstâllâm pistá ääigis, jeđe forgâ munnuu leibi lii nuuhâm. Sun lii nuuvt kijttevâš munjin tien leibipittáást et iätá paifakkist:
- Tun lah Suomâ pele olmooš. Mun tuubdâm uáli pyereest Jean Sibelius muusik, ovdâmerkkân Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusik já orkestersarja. Mun halijdâm kijtteđ tuu hitruus koskâpeivpurâdempuudâst.

- Mun láávlum tääl tunjin, jis suovah, sun pahudist. - Mun láávlum Jean Sibelius Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusikist serenad. Tot liävus muu stuorrâ kijtto šiev purrâmušâst já pyere savâstâllâmpuudâst.

Sun lávlu njuolgist vááimun. Sust lii mučis, kyeddee jienâ. Ulmuuh orosteh suu kuldâliđ.

Serenad ääigi já ton maŋa mun njielâm - eenâb-uv ko leeibi. Serenad lii tuođâi-uv muččâd. Mun kuáivum servet já sihom čolmijdân.

Ko sun jaska, eres purâdeijeeh nuubijn peevdijn tuáškuh kieđâidis. Mun kiijtám suu mučis lávlumist. Ferttiim tubdâstiđ, et jieš mun jiem nuuvtkin lah mihheen muusikulmuid.

Tastoo almai komárdâl, kijttá já čielgâsávt váivášuvá. Sun paijaan stovlistis, tuáppee suábis, askadist muu já iätá, et sun ferttee vyelgiđ. Almai kárvudât, tuáivut munjin hävskis peeivi já orroom Oslost já čiŋkko kiäinusis. Monâdijnis sun vala huráidit ton siämmáá serenad, mon sun eidu lii munjin lávlum. Mun páásám juuhâđ pakkâ teejâ já toppiim vala muáddi servet.

Mun keejâm, maht taat-uv almai vuáju arvesuájáás vuálá tego eres-uv väzzeeh, jorgeet čižeppel, kuáđá muu muštoidân siis. Pääccis lii serenad ääigi juátkám määđhis kyermiauto lava alne tyebbiláá, vissâ mottoom toori vahtân.

Mun jiem šoodâ koijâdiđ muu purâdemskippáár noomâgin, mut maidba mun noomáin porgâččimgin. Teikâ vissâ maidnii: taat lii kuittâg-uv vuosmuš seranad, mon kihheen kuássin lii munjin lávlum. Tast páácá hirmâd šiev mielâ já mučis mušto.

Kuáivum tiätumaašin lavhâstân já syele kuovllistâm filharmonlâš orkester nettisijđoid. Kavnâččim-uv mun tobbeen muu serenadlávloo? Amahân te sust-uv lâi nommâ?

Digipessijááh

Eellim lii stuorrâ digitaallâš killáámuš, eromâšávt näävt pessijái ääigi. Mun elâččim jieht kontrollist kiiruurg kulen já lam tääl smavvâ čuopâdâsâi rááiđust. Oovdâst lii peivikirurgia, adai iđedist pyecceiviäsun, suullân vaartâ pištee čuopâdâs já tastoo muádi tiijme siste čuopâdâsâst pááikán, adai šiev čuávdus. Mon suotâs et ääših näävt pyereest ornášuveh!

Ovdilgo mun vuolgim pááikán, munjin ettui, et finniiččim šleđgâpoostân digiluámáttuv, mii kuáská anestesian já et tom luámáttuv tiävdá viiđâ minuttist. Ij mihheen vädis hommáid, nuuvt et tot-uv mana jotelávt, ko peri macâttâm luámáttuv 48 tiijme siste. Talle jiem äjittiččii tipšo já talle ličij meiddei máhđulâš finniđ čuopâdâs toho, kuus tot pyeremusávt suápá - taan tááhust suullân vyesimáánu loopân teikâ kesimáánu aalgân; talle muu kirurgist ličij äigi já muu pargoäigitaavlu ij tarbâšiččii meendugin čuuvtij tondiet muiviđ. Mut pyecceiviäsust iä kuittâggin muštâlâm tom, et viiđâ miinut luámáttuvtevdim valmâštâlmáid olmooš kuulât jo pelnub tiijme. Jiemge mun valagin lah tiävdám jieš luámáttuv. Digitaallâšvuotâ oro-uv lemin maailmijd lekkee tijdâsääni taan ääigi. Nuuvt te tääl-uv lâi.

Tegu lopedui-uv, digiluámáttâh iđestij muu šleđgâpoostân jo siämmáá eehid ko lijjim elâččâm pyecceiviäsust. Šledgâpoostâ ohtâvuođâst lâi liŋkkâ, já tien liiŋkâst peesâi siisâ ko čälistij toos jieijâs DigiD-tubdâlduv. Mut must lâi jo vuosmuš čuolmâ: ijhân must lam maggaargin DigiD-tubdâldâh! Já jis ličij-uv lamaš, liččim tom vissâ áigáá jo vájálduttâm. Mut nube tááhust ijhân must lam mihheen eeđijd: musthân lâi tiätumaašin, mon mun vala mattim kevttiđ. Já luhhoost mun jiem lah huápulii čuopâdâsângin monâmin. Nuuvt et munhân čuávuškuottim liiŋkâ, tiilááškuottim olssân DigiD-tubdâlduv.

Já tubdâlduvâi tiilám lâi-uv älkkee: muádi puálu colkkâlmáin poođij tiätu, et muu digitubdâluvah lijjii tiilájum. Mut ko luvâškuottim ovdâskulij, jiem lamaškin innig nuuvt moovtâ: aktivistemkoodi vuolgâttuuččii 3 - 4 pargopeeivi siste poostâ peht, torvolâšvuotvátámâšâi keežild! Ton puátimânhân monâččij vááijuv okko! Tot lâi munjin aaibâs meendu kuhes äigi: munhân kolgim macâttiđ tipšoluámáttuv 48 tiijme siste ton puátimist, amas luámáttâh lukkâduđ!

Mun aštus čälistim šleđgâpoostâ toho, kost tubdâldâh tiilájui. Čaallim, et mun jiem taan tááhust pyevti vyerdiđ ohoi kuullâm tondiet ko pyecceiviäsu luámáttuv koolgâi macâttiđ 48 tiijme siste. Finnejim automaatlii vástádâs, mast luuvâi fijnâ koodi, mon kolgim pyereest vuorkkiđ, tastko tast lâi muu ääši kieđâvuššâmkoodi. Muu áášán maccuuččii muádi, kuulmâ pargopeeivi kulâdijn. Mun vuod pallâguottim. Ijhân oovtâ koodi finnim puáhtám leđe näävt mokkáá!

Mun tuáppejim puhelin já soittim it-torjui já čielgejim jieččân ääši. Mut tobbeen mun kuullim tom, maid mun jiem halijdâm kuullâđ: koodiääših láá hitáseh, toh maneh jieijâs aigijn ige proosees pyevti mahten huáputtiđ. Mun kolgâččim suáittiđ jieččân tuáhtárân já táttuđ luámáttuv mottoom eres häämist. Mun pahudim, et mun kale eres palvâlusâid jieččân kirurgist vuárdáččim ko syelisanij mieđeetmijd. Ij komme, et čuopâdâsrááiđuh kukkoh taan ääigi nuuvt čuuvtij. Já ko jieččân kiiruurg majemuu keerdi palijdij, et pyecceiviäsu šiäštá meiddei tipšoin. Tääl kirurgeh kalgeh parâluvâi čuoppâđ. Tuávhis oivijn ko juurdâš, te ij-uv liččii ekonomisub tipteđ kirurgijd čuoppâđ já liijká pálkkááttiđ kirurgisâš pyecceitipšoid čuopâdâssáid iššeen? Kyehti kiiruurg čuoppâv eenâb pyecceid ko ohtâ, mast nubbe čuáppá já nubbe kiäččá paaldâst já keigee tyellittälli mottoom nuávlu nuubán.

Na, nuuvthân mun te soittim vala jieččân kirurgân já vaidim čuuvtij jieččân vääivi: tom et must iä lam syelisäänih suu adelem luámáttuvâi tevdimân. Sun ovtâstitij muu kiäsnii, kote ustevlávt lopedij toimâttiđ munjin luámáttuv eresnáál, poostâ peht. Mun kale ettim, et puávtáččim luuhâđ tom sleđgâhäämist-uv, já šleđgâpostáin tot puáđáččij munjin jotelávt. Mut ij - luámáttuv sleđgâháámán finnim ij lam tääbbin máhdulâš. Taam versio koolgâi poostâ peht toimâttiđ. Mut tot puáđáččij munjin itten, já ton maŋahân mun pastaččim tom jotelávt toimâttiđ pyecceiviäsun.

Mun lam vuod vijsom. Tääl mun tiäđám aainâs-uv oovtâ suujâ toos, mondiet tipšorááiđuh vaneh. Já jieččân mun lam tääl ravvim tuárvi já tääl ravviim iärásijd-uv: mušteđ pyereh ulmuuh uuccâđ puorijn aigijn olssâd DidiD / DigiB / DigiD teikâ mon peri tubdâlduv, mii taha digitaallii eellim čuuvtij älkkeebin, veikâ visesvuođâ tiet. Ijhân tom olmooš kuássin tieđe, mon koodi sun kuás-uv taarbâš. Ige kihheen tom olssis ige nuubángin haalijd, et ubâ eellim páácá mottoom koodi aktivistem tuáhá já tiervâsvuottipšo tondietkis čuuvtij ááiján.

Tuáivuttâm šiev pessijáid puohháid já tiervâsvuođâ - koodijgijn teikâ koodijttáá!

Lostâjyehhen

Muu nieidâ teevdij 13 já halijdij algâttiđ vuossâmuu tiennâsis. Sun vaaldij olssis lostâjyehimkuávlu, kost sun juáhá loostâid ohtii ohhoost, jyehi majebaargâ. Luhhoost sun finnij eidu mii päikkikááđuid, nuuvt et kuhás ij taarbâš vyelgiđ paargon. Mut tot lii-uv viehâ hommá. Kuulmâ tiijme hommá, veik oro, et ijhân kuulmâčyeđe loostâ jyehimist nuuvt kuhháá pyevti ájániđ. Mut kustoo kale ááiján. Já jis keejâd pirrâsis tärhibeht tego mun keejâm, talle kale sáttá ájániđ suullân ubâ peeivi. Já mun lam peessâm jieččân nieidâ išediđ, toimâđ išelostâjyehhen. Näävt lam finnim suin eenâb ohtsii ääigi.

Lostâjyehhen mun lam tubdâm jieččân tuođâi-uv tehelâš olmožin. Lam puáhtám ulmuid jyehi pááikán juáhhojeijee loostâ, mast láá teheliih tiäđuh - páiháliih "uđđâseh", teikâ pyerebeht-uv eeđân eromâš tábáhtumeh. Ovdâmerkkân vuossâmuu jyehimkeerdi lokkesiijđo váldu-uđâsin luuvâi, et eennâm uáiviminister lâi iällám purâmin lahcâjieŋâ taan siijdâst já et sun lijkkoo eennâmmyerjilahcâjieŋân enâmustáá. Tääl te mun tom-uv tiäđám. Já tääl te tun-uv tom tiäđáh. Tehelâš tiätu, ko lii nuuvt tehelâš almai. Já mun uážum leđe eidu tot olmooš, kote čuovvit ulmuid tágárij tiäđuigijn. Mun tiäđust-uv puávtáččim lasettiđ taas jieččân pirrâsist  motomijd eres-uv pooliitlávt merhâšittee tábáhtusâid  - tego tom, maht oovdiš piäluštâsminister läävee čokkáđ čunoikaasâst sierâdmin uccâ autoigijn teikâ čiehčâmin jyelgipáálu mii parkkisaajeest. Mun tuubdâm suu tondiet ko suu kandâ áásá perruinis kááđu nube peln. Já sun muštâlij ohtii-uv čunoikaasâ kulen, et párnáid koolgâi piäluštiđ vaijaas naaburist, kote ij laarmâ já jienâ killám. Já tot lâi aaibâs tuotâ. Luhhoost taat olmooš lii jo perruinis čápudâm. Taan naabur párnááh pottii ain olgos talle ko iäráseh sierâdii siste, adai talle ko lâi čuáskis teikâ rášuarve teikâ stormâ. Sust lijjii čuuvtij pyerebeh noormih já áárvuh ko iärásijn. Já puávtám muštâliđ tast-uv, ko mun poottim taan siijdân jiemge oovtâgin ulmuu tubdâm. Mun moonnim spellâđ tolgepáálu já finnejim jieččân spellâmskipárin tallaa sosiaalašij minister. Muštám pyereest, et suu pusseersuájáást lâi räigi. Puáhtá-uv tehelâš olmooš innig tehelubbon šoddâđ? Muu mielâst ij.

Mut te maassâd muu lostâjyehimân. Mun kiddejim vuosmustáá huámášume ulmui postâluŋkkáid. Motomijd lii älkkee lehâstiđ já tuše uigâđ loostâ tast siisâ. Motomeh vuod láá nuuvt čovgâdeh, et masa jo kolgâččij leđe kaŋgâ fáárust postâluŋká lekkâmân. Nubbe čuolmâ lii-uv finniđ loostâ siisâ kiškuuhánnáá. Oovtâ postâluŋká mun lam jo cuovkkim-uv: tot paasij kietân. Suullân miinut kevttim toos, et finnejim postâluŋká mahtniigin maassâd sajasis. Motomijn tááluin vuod ij lah luŋkká ollágin. Kalga vistig huámášiđ tom,  et luŋká ij finnii ollágin áávus já et tot tuođâi-uv lii sruuvájum kiddâ. Já mottoom uksârääigist vuod šliämáád nuuvt vuáimálâš hajâčääsi opsâ, et toos masa jo jáámáálg, jis ij ane huápu já paattâr.

Čuávuvâš čuolmân lostâjyehhest láá ovdâšiljoh, moin lii monniilágán unohis äiđiuksâ. Mottoom-uv táálust mun kevttim ennuv ääigi eidu tággáár uuvsâ lekkâmân. Já ko viijmâg luhostuvvim, tot sattui leđe táálu, mon ässee ij halijdâmgin nuuvtá juohhum loostâid. Nuuvt et oinim tušij tiet ubâ lekkâmvääivi, mii tiäđust-uv taha näävt tehelii loostâ jyehhee pargo čuuvtij hitásubbon.

Já must lii tääl moddii lamaš fastâ káátu, kuus lam tuálvum tehelijd uđđâsijd. Tot lii-uv váhá vädissiähá káátu, mon ässeeh iä monnii suujâst oro sovâdâtmin. Vistig-uv ubâ káátu kiemârd nuuvt suámálávt et vuossâmuu tove mun vájálduttim oovtâ rááiđu ollásávt ko jiem huámmášâm tom. Muu nieidâ čielgij munjin, et toho meiddei koolgâi juohhuđ lostâ. Lamhân mun jottáám tien táálu lappâd suullân muáddilov ihheed, mut jiem lah kuássin šoddâm tom olmânáál huámmášiđ. Já toos et jiem lah tom uási huámmášâm, sáttá kale leđe suijâ-uv: rijdáskâm ulmuuh. Mottoom-uv táálust lii uuksân kosostum tekstâ: "Ele kuássin luovât muu poostâid teikâ pakettijd numerân 82! Jis mun jiem lah pääihist, suáiti numerân xxx." Na nuuvt. Mun luhhoost jiem tarbâšâm luovâttiđ loostâid eres sajan. Já nube uuvsâstkis luuvâi: "Váárut luovâspennuu! Tot kääskist älkkeht. Jis teeivah pennuin, kááškát čuávjád oolâ enâmân já čuárvu iše. Jis jieijâd navcâigijn iiskah pajaniđ, tuáivuttâm tunjin toos ennuv luho." Já vala lii suámálâš táálu, mast lohá: "Mun jiem haalijd sárnuđ oskoost. Jiemge mun uásti maiden jiemge adde ruttâkerjidmáid maiden. Já munjin ij taarbâš skeŋkkiđgin maiden. Lam uáli jo uucán tutâvâš, vyeligâš olmooš."

Já motomin lostâjyehhee tiäivá mudoi suámálâš ulmuigijn, páácá sárnuđ. Ohtii-uv kiinii omâs nisonijd koijâdij, finniiččij-uv sun-uv oovtâ loostâ. Já ko sun finnij loostâ, sun paasij sárnudiđ piano stemmiimist, loostâi luhâmist, jieijâs äigiájánâsâin, šladdârijn. Já paifakkist sun eeđâi, et sun ferttij toommâđ tastko sust lâi nuuvt huáppu.

Maid mun talle lostâjyehhen olssân tuáivum? Mun tuáivum motomijd luholijd väzzimkilomeetterijd, vorâs ááimu já meiddei šiev šooŋâ. Taan räi mun lam finnim taid puoh. Já ááigum kale jyehi ohhoost ucánjihhii väzziđ. Ruuđâ mun jiem tast finnii mut finniim kale olssân išedem já oovtâstporgâm ilo já tuáivu mield váhá pyereeb sävrivuođâ-uv. Nuuvt et jis mun jiem västid puhelimân, talle tun tiäđáh, et mun máhđulávt lam jyehimin čuuvtij tehelijd tiäđuid. Já mii loostân ij čalluu, mun puávtám čäälliđ tain teehi jieččân blogin váhá pyerebeht. Já jis jiem jođáččii jieččân pargo keežild näävt ennuv, mun máhdulávt sátáččim porgâđ luholâš lostâjyehhen teikâ muu stuorrâ naver ličij vyeijiđ kaavpugbuusi, jođettiđ tehelijd táválijd ulmuid saajeest nuubán. Nuuvt et taat-uv ohtsâškodde jorá já et ulmuuh finnejeh puoh tehelijd tiäđuid, moh jo sii elimân ilo já luho pyehtih. Kuás te tággáár loostâš ličij sämikielân finnimnáál? Kepis čalluuh, olmâ ääšist.

Kii sárnuččij?

Mun iberdâm joskâdvuođâ
mun kuulâm ton huikkâs
Munjin já meiddei tunjin
munnui
joskâdvuotâ lii áinoo piergiittâllâmkonstâ
ko iärásij korrâ säänih koddeh
já toi sanij paaldâst muu säänih
já tuu säänih
munnuu joskis säänih
iä vaaigut
toh kásáneh čáácán

Eresnáál lii uccâ aalmugáin
Joskâdvuotâ ij tipšo haavijd

Kiinii kolgâččij sárnuđ
mutâ kii

Muu päälgis

Ulmuuh láá ulmuuh
já mun lam tego mun lam
Jyehi tááhust
mun čuávum tom pálgá
mii lii muu jieččân päälgis

Nishida Kitarō, jurg. muu.

Kielâ já identiteet

Kielâ lii ohtâ tain elementijn, mon oolâ olmooš huksee jieijâs identiteet. Mottoom iiđeed muu čolmijd sattui liŋkkâ, mon colkkâlim já kuldâlim ulmui ohtâvuođâ kielân:

http://sanosesaameksi.yle.fi/dokumentit/

Ko kuldâlim puoh taid uáinuid, jyehi ulmuu maainâs kuoskâttij muu persovnlávt. Mun še monâškuottim čoođâ jieččân kielâ- já identiteetpálgá. Halijdim smiettâđ tom, kii mungis lam. Já tääl mun uáinám pyerebeht, kii mun lam - já eromâšávt tom, kogobeht muu jieččân identiteet lii raše. Mun halijdâm čäälliđ tain rašes soojijn, eidu tondiet et čäällim tálhudičij muu já meiddei tondiet et iäráseh-uv uáináččii, et identiteetist pyehtih já uážžuh leđe rašes sajeh. Já tom, et rašes aašijn uážžu sárnuđ. Já almolávt-uv puáhtá smiettâđ tom, maht já maid olmooš puáhtá porgâđ. Halijdiččim kuullâđ iärásij-uv mainâsijd.

Vuosmuu dokumentist sárnu Jouni Aikio, "Haikonen", kote muštâl kielâs hilgomist - tast, moin naalijn škovlâ já asâttâhäigi kuddii sämikielâ ulmui siste. Suu maainâs addel muáđoid párnáá já nuorâ ulmuu hirmos kielâtrauman, taggaar tragedian, mast ulmust váldoo meddâl tivrâs äšši, suu kielâ, já ton mield sajan puátá tuolmum identiteet. Taat trauma ištá maŋgâsist nuuvt nanosist, et olmooš ij innig haalijdgin sárnuđ sämikielâ. Lii nuuvt sorolâš uáiniđ, et Joovnâ uássin šadda leđe sämmilâš aktiivlávt vájáldittum kieláin. Já lii sorolâš kuullâđ, moin naalijn sunjin uápisolmooš lii karttâm hävdidiđ kielâs.

Must alnaan-uv lii kielâtrauma mut ij tien hámásâžžân ko Joovnâst. Mun tuubdâm jieččân kielâtrauma pyeremusávt Erja Morottaja mainâs peht. Erja lii pááccám kielâttáá já iälá kaavpugsämmilâžžân Helsigist. Suu párnááh uáppih pajekielâ kielâpiervâlist. Tego Erja muštâl-uv, 1960-lovo eenih já eejih iä halijdâm innig sirdeđ jieijâs kielâtrauma párnáidis. Sij tohhii jieijâs mielâst šiev palvâlus párnáidis ko sarnuu sijjân tuše suomâkielâ. Taan kielâlii myenster mield mun-uv lam rávásmâm. Muu vaanhimkyevtis sárnoin munjin suomâkielâ, tego talle "koolgâi-uv". Taat lâi talle "pyereeb" kiäinu, moin naalijn olmooš piergij elimist já finnij šiev čuovviittâs. Mut muu lukko lâi liijká kyevtkielâgvuotâ pääihist.

Muu jieččân sämikielâlii identiteet vuáđu huksejui muu čiččâm vuosmuu eellimive ääigi Pärttihist. Veikâ muu vaanhimeh iävá munjin sárnumgin sämikielâ, tot lâi liijká-uv mii nubben päikkikiellân já mun kuullim tom ubâ ääigi. Tasthân siämmást maidnii oopâi. Enni ain tyellittälli maainâš tast, et mun lijjim mottoom peeivi uccâ nieidâžin koijâdâm sämikielân: "Kii lii liäškum čääsi lättei?" Ákku já äijih aasáin miigijn siämmáá šiljoost muu vuossâmui neelji ive ääigi. Suhâpuolvâi kooskâst sárnumkiellân lâi sämikielâ, eereeb muin suomâstui. Mut tego lohhee jo tiätá-uv, muu stuárráámus pärnivuođâ tragedia lâi tot, ko eeči já äijih hevvânáin čohčuv 1971, talle ko mun lijjim neelji-ihásâš. Ton maŋa tállân ákku varrij muu já eeni kuuvl siämmáá tupán. Taat kale siäiluttij mii perrust siämmáá kielâtile, mii piištij vala suullân vittâ ive - tassaažân ko enni ferttij jurdâččiđ muu elettem já čuovviittem já vuolgij paargon, já nuuvt muoi ennijn varrijm Pärttihist meddâl. Veik muoi ennijn varrijm vistig Ucjuuhân já ton maŋa Njuárgámân, moh meiddei láá sämikuávlust, tot lâi liijká-uv váhá tego kaavpugân varrim. Mun šoddim jieččân sämikielâttáá. Mun karttim pajekiel eenikiel tiijmán, mii lâi munjin viereskielâ. Tággáár persovnlii aldaas huolhij monâttemtragedian, mon tiäđustkin talle jiem uáinámgin maggaargin tragedian, potkânij muu kielâlâš ohtâvuotâ sämikielân love ihán. Varrim maŋa jiem máttám innig, jiemge halijdâmgin mättiđ, já ákku-uv kuuloold suomâstškuođij muin ain - juurdij vissâ, et jiem innig máttám sämikielâ.

Muu kielâlâš trauma, mii ij tiäđustkin tagarin tubdum, jotkui. Enni naajâi uđđâsist 1970-lovo loopâst, já nuuvt te muoi varrijm Kuuhmon. Tobbeen suomâkielâ-uv lâi aaibâs eresmuđusâš ko Säämist. Mun jiem tomgin kuássin oppâm. Tien tiileest mun irâttim sárnuđ suomâkielâ tego tv:st-uv kuullim. Jieččân sämituáváást mun uurrum joskâ. Ležžeem-uv jieškin tom olmânáál iberdâm. Sarnum almolii suomâkielâ, nuuvt et muu jieččân sárnumist munjin uápis vokalijkoskâsiih maajeeb staavvâl -h:h iä kullum. Ige munjin kihheen kuássin puáhtám ettâđ, et liččim mahtniigin "jänkhältä tullut". Já tego táválávt, munjin ij innig kihheen sárnum sämikielâ. Tot tuše paasij, ige sämmilâšvuođâst kihheen sárnum maiden. Tyellittälli puhelimest ákku sáárnui munjin sämikielâ, já mun taiđim västidiđ sunjin suomâkielân. Munjin šoodâi uccâviiljâš juovlâmáánust 1979, ige sun kuullâm sämikielâ ige vistig tiättámgin sämiruottâsijnis. Suu kontakt sämikielân poođij uáli mannjeed - ton maŋa ko ákku puáccái, varrij Kuuhmon eeni kuuvl 1990-lovo aalgâst já toin naalijn puovtij toho meiddei kielâ. Ton ääigi kielâtile-uv lâi jo váhá eresmuđusâš. Mun luuhim Oulust pajekielâ já oonnim ton peht sämikielâ áárvust. Já vuod ákku já enni koskânis sárnoin sämikielâ - tego ovdil-uv. Tien peht muu viljâ-uv ucánjáhháá oopâi sämikielâ, veik sun ij tom aktiivlávt sáárnugin. Tom maid sun máttá, sun sárnu šiev nuottáin.

Muu kielâtrauma puáhtá kárvuttiđ tagarij pihtâsij siisâ, et vistig-uv mun paaccim mastnii vááijuv ko muu vaanhimeh já ákku já äijih suomâstii munjin. Já ton maŋa ko eellimtile čuuvtij muttui, kielâ ij puáttámgin muu elimist fáárun. Enni já eeči já ákku já äijih kale tárguttii munjin pyere, kale mun tom iberdâm. Mut liijká-uv. Jiem mun lah oppâm siämmáá riges sämikielâ mii sist lii teikâ lâi. Taan juávhust tuše muu enni lii ain elimin, já suin mun kale tääl ain sáárnum sämikielâ. Muu uápui já škovlim maŋa kielâ molsom sämikielân lâi maailm luándulumos äšši. Tääl sun-uv kiävttá sämikielâ puoh ulmuigijn, kiäigijn sun puáhtá. Meiddei tot kuhes koskâ, et jiem sárnum sämikielâ, lii vaiguttâm munjin. Veikâ mun mattim sämikielâ, ton sárnum lâi kaggâd já hiđes. Kolgim smiettâđ nuuvt ennuv, nuuvt et vuoiŋâšeh váivášuvvii. Lâi väädis sárnuđ ko iälustim taggaar pirrâsist, kost säniráájugin ij pijsám. Ko mun juuttim "jotoluvvâst", tietkin sääni ij talle lamaš. Iäge lamaš "jotolâhčuovahkin". Jieš mun karttim rähtiđ saanijd tego "jotolâhmerkkâ". Muštám ain, maht mun nuorâ uáppen kolgim jurgâliđ mottoom teevstâ sämikielân, mast sierânâsvuájáán vuojij meendu kubdâ jotteemniävu oovdâst, já mon hirmos tekstâ tot talle lâigin. Ko kielâ ij peesâ kevttiđ puoh ohtâvuođâin, tot páácá, ige tot talle vieres pirrâsist tooimâ.

Mut muu jieččân kielâtrauma jotkui ain. Mun naaijim hollandláin, já munnuu päikkikiellân lijjii kuhháá suomâkielâ já hollandkielâ, aalgâst eŋgâlâskielâ. Taas vala labdas muu persovnlâš kielâtrauma sämikielâ lohhen-uv. Jiemhân mun talle peessâm Oulust luuhâđ anarâškielâ. Pajekielâ mun jiem valagin tubdâm jieččân kiellân, já nuuvt te mun mulsum oppâamnâsân-uv. Ennihân muu avžui vyelgiđ tien pálgá oolâ et luvâččim sämikielâ. Mun valmâštuvvim ollâopâttuvâst suomâkielâ maisterin - uássin jieččân identiteetkriisi tiet ko jiem halijdâm pajekielâ maisterin. Já eidu talle jyehi suomâkielâ lohhee naaveer lâi peessâđ olgoeennâmlehtorin. Jieččân pelikyeimi peht taat naaveer oroi olášuumin, mut jiem tiäđustkin tiättám tom, et suomâkieláin ij Koskâ-Eurooppast táátu finniđ pargo - mut tot lii-uv talle nubbe maainâs.

Pargostân valmâš maisterin mun kolgim lekkâđ pálgáid sämikielân. Kii te mun toos liččim lamaš, jiešoppâm čyerbi. Huksejim kuittâg oppâohjelmijd ehidijdân äigiájánâssân já nievdim tast, et mottoom peeivi kiinii taid koijâdičij já tarbâšičij. Talle äigi ij lam vala aldagin toos laddâm.

Talle ko munnuu nieidâ šoodâi, mun sarnum sunjin aalgâst suomâkielâ. Mut mahtnii muu škovliittâs já nággárvuotâ iä adelâm piärán. Talle lâi kielâpiervâl eidu lekkâm uvsâidis (1997), já nuuvt te mun-uv mulsum kielâ. Toos sujâlâš sáttá kale leđe Vuoli Ilmar, kote munjin sooitij, tuáivuttij luho já koijâdij, mon kielâ mun jieččân umogâžân sarnum. Suu jienâst kuulâi et sun lâi pettum ko muštâlim et sarnum suomâkielâ. Veik sämikielâ sárnum lâi munjin aalgâst väädis, porgim tom kuittâg systemaalávt, já nuuvt te muu nieidâš kulâškuođij tom must viiđâ mánuppaje puárisin. Mun lijjim talle jieččân-uv mielâst maailm jolâmus olmooš ko nievt uccâ kielâ sarnum. Mut nuuvt muu nieidâ oopâi sämikielâ já meiddei suomâkielâ mottoom verd, já tiäđust-uv hollandkielâ lii sunjin váldukielâ. Tast siämmást sehe päikkitile et pargotile peht muu sämikiel táiđu puárránškuođij. Muu kuohtuuh párnááh lává šoddâm toin naalijn, et lam valjim kolliimijdân Säämist vâi suoi kuullâv sämikielâ. Sunnui kielâpiervâleh láá "ain" lamaš já tot lii maailm luándulumos äšši já luándulâš kielâoppâmsaje. Eskin uáli mannjeed suoi lává kuullâm tast, mon härvinâš kielâ suoi sárnuv.

Muu kielâtrauma juátkoo ain, tääl-uv ennin. Mun aasâm sämikuávlu ulguubeln, kost ohtâvuotâ eres sämikielâ sárnoid ij lah ollágin, eereeb talle ko maađhâš Sáámán perruin. Jiešalnees mun jiem tuubdâ taggaar tile, et liččim puáhtám jieččân párnáid šoddâdiđ sämikulttuur siste. Mun lam kale pastam máttááttiđ njálmálii kielâtááiđu mut huámmášâm kale, et sämikielâ lii sunnui tuše päikkikielâ. Já juáháš puáhtá kuvâttâllâđ, mii pääihist tábáhtuvá - táváliih piäiváliih ruutiinääših. Mun jiem määti kuárruđ teikâ jiem lah kiddâ ärbivuáválii sämikulttuurist. Uccâ párnáigijn enni tiäđust-uv lii eenâb mut teiniavveest puátih skipáreh, já sämikielâlii vaanhim rooli šadda ucebin já ucebin. Já muu kielâtrauma šadda ain viärráábin ton keežild, et jiem lah puáhtám meddâlorodijnân pieijâđ jieččân párnáid kielâpiervâlân tiipšon, kielâlii toorvon. Hollandlâš peivitipšoo lii annaam sunnust huolâ talle ko jieš lam jottáám Säämist já iskâm anneeđ huolâ sämikielâ puátteevuođâst. Taat lii lamaš tego lovdust pitá čuoppâm já siämmáá pitá kuárrum siämmáá lovduu nube kiäčán. Mun jiem lah finnim jieččân párnáid sämikielâlii škovlâmáttááttâsân. Lam kale ain kuullâm tast et "mane jieh jieš oopât sunnuu luuhâđ já čäälliđ". Škovlâ váátá párnáin-uv ennuv, jiemge mun lah ostâm jiemge vaijaamgin pijnediđ sunnuu lase pargopitáigijn škoovlâ maŋa. Muu puárásumos nieidâ kale mottoom ääigi finnij Aanaar kieldâst sämikiel máttááttâs. Mut tot lâi viehâ uánihávt. Tast kuittâg lieggâ kijttoseh suu máttáátteijei. Já lam mun väniääigi čalâččâm sunnui párnáikiirjijd anarâškielân. Tiet lii lamaš muu rooli. Já tääl ko puárásub nieidâ lii jo nuorâ vuorâsolmooš já nubbe lii teiniavveest, mun uáinám, et ovdilgo mun lam olmânáál kiergânâm huksiđ jieččân kielâlii identiteet tuárvi nanosin vaanhimin, tot äigi lii-uv jo monâmin lappâd. Lam-uv mun talle luhostum? Mun jiem tieđe, mut lam porgâm puoh tom, maid mun lam ohtuunân áppádâm. Tiäđust-uv tääl maŋeláá lii pyeri jurdâččiđ et magarin te eellim lâi šoddâđ, jis liččim-uv jottáám eenâb Säämi kuávlu kulij nuorâ olmožin? Talle ko tot äigi lâi, anarâškielân ij lamaš vala maggaargin noonâ saje Säämist. Pargo lijjim finniđ pajekielân, jis tomgin. Já lijjim-uv tom ubâ halijdiđgin, mun jurdám et jiem. Nuuvt et puoh taam mun lam ferttim iberdiđ tien tiätuääigi perspektiivist, veik jiem lah kuássin tom tuhhiittâmgin. Tot lii lamaš muu jieččân kielâtraumai äigi, äigi šoddâđ totken jieččân pargo peht tohokulij, et sämikielâ tile puárrán.

Dokumentist Heli Huovinen sárnu eidu toin naalijn tego mun jieš halijdâm uáiniđ sämikielâ tile: lii suotâs já älkkee rähtiđ telkkar, teatter já veikâ maid tondiet ko máttá nuuvt eromâš kielâ. Puoh nahareh šaddeh tuottân sämikielân. Sun muštâl tast, mon rašes tiileest kielâ lâi vala lovmat ihheed tassaaš, ko radiongin ij táttum finniđ sajasii. Ige puáhtám jurdâččiđ nuuvt et kielâtáiđu ij riäkkáá, pic lii lam pággu tuše väldiđ háástu vuástá já porgâškyettiđ. Taat lii lamaš meiddei muu jieččân uáinu. Ij muugin kielâtáiđu lah riäkkám ollâopâttâhkielâ huksiimân, mut iärásij iššijn tot lii liijká luhostum. Heli sárnu tast, et taan ääigi láá ennuv nuorâ kielâsárnooh ja meiddei pargoahasiih kielâsárnooh. Taat lii toohâm pyere: kielâ ij tubduu innig lusis nuáđđin. Puoh puáhtá porgâđ, ige innig taarbâš jurdâččiđ tien uáinust et ličij "korrâ ovdâsvástádâs" porgâđ maidnii.

Heli uáiná tom, mon mun-uv anam tehelâžžân anarâškielâ vijđánmist: kyevtsundásii kyevtkielâgvuođâ. Sämmiliih máttááttâlleh enâmis váldukielâ tondiet ko tot lii págulâš ohtsâškoddeest piergim tááhust. Ij-sämmiliih máttááttâlleh sämikielâ tondiet et tot iššeed páihálâš ulmuigijn piergiimist já mudoi-uv tast, et sij váldojeh fáárun iäge šoodâ kolonialistin, kii nistá ulmuin kielâ já kulttuur. Heli iätá: "Lii pyeri juurdâ tot, et syemmiliih-uv uáppih sämikielâ; já puoh iäráseh-uv uážuččii oppâđ sämikielâ." Já jis haalijd aassâđ sämikuávlust, lii älkkeb, et ibbeerd páihálii kielâ já siämmást meiddei identiteet já puohlágán Säämi kulttuur. Taat uáinu puáhtá kielân eenâb kevttimohtâvuođâid ko láá eenâb sárnooh. Heli iätá: "Anarâškielâ kielâsiärvusist láá ennuv ulmuuh, kiäh láá puáttám ulguubeln já kiäh iä lah sämmiliih mut sij láá valdum fáárun tondiet ko jyehi sárnoo lii nuuvt tehelâš. Ij pyevti valjiiskyettiđ, kii uážžu já puáhtá sárnuđ kielâ. Ij kihheen oomâst kielâ." Dokumentijn Inkeri Lokki uáinu lii siämmáámuđusâš. Sun pelikyeimi lii sämmilâš. Kielâtáiđuttáá Inkeri tuubdâi jieijâs ulguupiälásâžžân. Ige sun čielgâsávtkin haalijd leđe tot olmooš, kote nistá ulmuin kielâ já páággut sii kevttiđ váldukielâ.

Tauno Ljetoff lii váldám nuorttâkielâ eskin vuorâsolmožin maassâd. Kielâ meerhâš ennuv sunjin. Sun tobdá kale jieijâs kielâlijd raajijd mut váldá ruokkâdávt háástuid vuástá. Já tánávt sämikielâ ovdán-uv.

Mun lam ton uáivilist, et tovláá kielâtrauma ij koolgâ innig sirdeđ ovdâskulij kielâpirrâsân. Jis näävt kiävá, talle siämmást tappa ton uuvsâ, et ij addegin sämikielân vyeimi levâniđ uđđâ kevttimohtâvuođáid. Sämikielâ sárnumsiärvus lii aaibâs meendu kärži toos, et tuše etnisii juávhu siste puávtáččij vyerdiđ puoh suorgij äššitobdeid sämikuávlun. Já vala stuárráb hástu lii tot, et moin naalijn sämikielâid finniiččij kulluđ Suomâ rajij siste sämikuávlu ulguubeln. Tobbeenhân toh sämmiliih eidu tääl ääsih!

Mun tuáivum olssân ennuv sárnum- já pargoskipárijd, kiäh puohah jieijâs äššitubdâmuššáin já máttoin kevttih kielâ já tuálvuh tom ovdâskulij. Toos ij onnuu maggaargin identiteetpassâ - adai tot, lii-uv sun sämmilâš oovtâ vâi kyevti vâi maaŋgâ puolvâ tyehin vâi máhđulávt kiinii eres. Munjin rijttáá tot, et sun tuálvu kielâ já kulttuur ovdâskulij tego sun jieš pyerrin tobdá já maht sun máttá. Kielâ iälá täst já eidu tääl, tego mun lam jieččân eellim ääigi huámmášâm. Tot lii täst onne mut ittáš tile sáttá-uv leđe aaibâs nubbe. Olmooš taarbâš kielâtiäđulâšvuođâ (su. kielitietoisuus), adai tiäđu tast, moin naalijn eidu sun pasta sirdeđ kielâ já kulttuur jieijâs elimist. Taam kalga algâttiđ jo párnáiravviittuvvâst, juátkiđ tom škovlâpárnái rávásmitmist já mudoi-uv faallâđ ulmuid kielâlii torjuu já identiteettorjuu. Tondiet ko sämmilâš identiteet lii hirmâd raše. Oovtmottoom tom tääl puácá.

Kielâtraumai tipšom ij puáđi kuássin luhostuđ uuvsâi kiddâ terppâmáin, ulmuid olgooštmáin. Muu sämmilâš identiteet kielâ já kulttuur tááhust lává rašeh, nuuvt et jis tast haalijd finniđ trauma, tast taggaar vissásávt finnee. Tast, et mun jiem lah pääihist peessâm uážžuđ nuuvt noonâ kielâtááiđu. Tast, et mun lam rávásmâm sämikuávlu já sämikulttuur ulguupeln, ige munjin lah pááccám mihheen páihálijd eellimkiäinuid, eereeb mottoommuđusâš kielâmáttu. Jiemge mun määti mááccuhijdgin kuárruđ. Anarâšah láá kuálástâm ennuv. Uccen mun karttim kale čokkáđ kárbást kuálástemmuuhijn mut muštám ain, mon čuuvtij mun tast poollim. Tot trauma, ko moonât eejis já äijihis kuálástemmohheest, ij kuássin oro vyelgimin, veik tot ij eellim mahten innig haaldâškin. Tast mun jiem luhhoost mušte innig maiden. Já mudoi-uv mušto eejist já äijihist olmožin lii ollásávt lappum. Lii tuše tiätu tast, et suoi motomin lává lamaš. Enni lii meiddei mustâlâm aaigin, kuás sun ečiruhijnis kaartâi suuvân jotteeđ kuhás kuálástiđ já kuás piegâškuođij nuuvt et pááikán ij peessâm; suollust čokkáádijn evviseh nuhhii. Talle lâi kievhivuotâ: kyeličääsih iä lam aaibâs aldasijn. Taat vuod toovât sunjin taggaar uđhe, et sun vyerkkee purrâmuš "paas peeivij várás" eenâb-uv ko ličij tárbu.

Vitlov ihheed tassaaš tallaš kriisi-iše pargoi tááhust teikâ ulmui jäämmim ohtâvuođâst lâi tot, et ulmuuh povvustii nube kievhivuotân teikâ mottoom hyelkki poođij kolliistâllâđ já sivnádâllâđ čuuvtij nubástum tile, mii suu čoolmijn oroi surgâdin. Taah láá ääših, moin ij lah uážžum sárnuđ pic toollâđ njäälmis kiddâ, amas tile šoddâđ ulmui čoolmijn vala viärráábin já eenâb povvâstitten. Tááláš kriisi-iše vuod lii tot, et monâdijn já puáđidijn kiinii puátá skurbâđ kiddâ pone räi ulmui etnisii tuáváá já sii kielâlii identiteet - teerpâst visesvuođâ tiet stemppâl káálun "tuhhiittum" teikâ "hilgum". Muu rašes identiteet ij valagin killáá meendu kieŋâlis skurbâm. Lii pyereeb, et jiem tipte oovtâgin tom mahten árvuštâllâđ. Muu eellimtile lii šoddâm tagarin ko lii, já toos láá vaiguttâm nuuvt hirmâd maaŋgah ääših, ulguubeln puáttee ääših já ovtâskâs ulmuu uáinust stuorrâ eellimnubástusah.

Toh ulmuuh, kiäh mättih kielâ mut iä tom sáárnu, pastaččii ain kyeddiđ kielâ. Kolgâččij-uv taan suárgán kiinii vyelgiđ škovliđ jieijâs já finniđ táid-uv kielâlijd tobdoluuhâid áávus já meddâl? Kii taat olmooš talle ličij - taggaar, kote sämmilij historjá puotâ tiäđáččij tile já váldáččij tom tuođâst? Joovnâ kielâlii trauma tobdeh nuuvt maaŋgâs Säämist: taat suu maainâs puávtáččij leđe maainâs sii jieijâs elimist. Já jyehi suhâpuolvân oro šoddâmin jieijâslágán kielâtrauma. Must lii čielgâsávt 1960- já 1970-lovvoost soddâm ulmui kielâtrauma. Já lii-uv muu jieččân párnái kielâtrauma talle tot, et suoi lává šoddâm sämikuávlu ulguubeln iäváge lah finnim sämikielâlii čuovviittâs? Et suoi iävá määti čäälliđ teikâ luuhâđ sämikielân iäváge lah oppâm škovlâmaailmân huksejum uđđâ terminologia? Tuálvuv-uv suoi talle tágáráin táiđoin jieijâs sämikielâ ovdâskulij? Nabai sunnuu párnááh tastoo motomin? Pääcih-uv sij vuod kielâttáá?

Já tagarijn-uv ulmuin láá kielâtraumah, kiäh lijjii halijdiđ peessâđ siisâ mut iä lah pessâm - mottoom suujâ tiet.

Liččii-uv taan maailmist tagareh tuáhtáreh, kiäh mátáččii ulmui kielâ- já kulttuurtraumaid tálhudiđ - teikâ etnostreesi?  Adeliđ ulmui vuod tobdo, et jieijâs kielâ já kulttuur lává ohtâ árvugumos aašijn, moh sust láá já mii meiddei addel ulmui kove tast, kii jieškote-uv lii? Puávtáččij-uv terapia adeliđ áárvu eidu tien tááiđun, mon tääsist kielâtáiđu lii - eidu toin naalijn tego Tauno Ljetoff sárnu dokumeentist nuorttâkielâ rašes tiileest. Kielâ lii ohtâ tain elemeentijn, mon oolâ olmooš uážžu huksiđ meiddei jieijâs identiteet já eellim. Siämmáánáál ko skeematerapiain  liäkkojeh puohmuđusiih tobdoluuhah, ij-uv tágáráin terapiain tálhudiččii kielâlijd já kulttuurlijd tobdoluuhâid-uv? Vâi liččii-uv eres-uv máhđulâšvuođah? Tobdolukkâhân lii pärnivuođâst teikâ nuorâvuođâst oppum tääpi reagistiđ, tubdâđ, jurdâččiđ, lattiđ tiätunáál. Já tággáár tobdolukkâ ko aktivistoo, tot piäjá ulmuu toimâđ eidu toin naalijn, maht pärnivuođâst sunjin lii máttááttum. Tobdoluuhah piejih ulmuu automaatlávt velttiđ tábáhtusâid, adeliđ piärán já volliittid tagarijn soojijn, kuás puátih unohis tobdoh. Ohtâ taggaar tobdo lii sämikielâ sárnum tondiet ko tot lii "kieldum". Taah luuhah hettejeh vuorâsolmožin nuuvt čuuvtij et toh pieijih ulmuu toimâđ jieijâs prinsiipij vuástá. Mun lam finnim jieččân kielâlii já identiteetân kyeskee tobdoluuhâ áávus nuuvt et čálám tast já nube tááhust jiem tipte oovtâgin tom árvuštâllâđ. Munjin pyeremus lii pissoođ identiteetregisterij ulguubeln já porgâđ mudoi sämikielâi pyerrin nuuvt ennuv ko jieččân táiđuigijn áppádâm. Täst stuárráámus kriisi lii tot, et mun lam oonnum "sämmilâšvuođâ hilgon" já "Sämitige vuástásâžžân".

Munjin kielâ já kulttuur lává eidu täst, tääl já onne. Tiäđám taid aašijd, moigijn mun jiem lah luhostum já tiäđám meiddei tom, mondiet jiem. Olmooš ferttee pasteđ adeliđ olssis áármu tagarijn soojijn já iberdiđ, et tiätu rááján ääših luhostuveh já tiätu rääjist toh láá muálkkáábeh. Maailm ij pyevti meendu jotelávt valmâšin huksiđ - ij sämikielâi tááhustkin. Jieččân peeleest tuáivum, et taat čaalâ lehâččij eres-uv ulmui kielâlijd já kulttuurlijd tobdoluuhâid aainâs-uv mottoom verd já piejâččij sii aktiivlávt smiettâđ, maid eidu sij, kieláin teikâ kielâttáá, pastaččii sämikielâ já kulttuur oovdân porgâđ. Já moin naalijn sii tobdoluuhâ finniiččij áávus. Taat lii totken já ennin já almolávt-uv olmožin muu kieŋâlumos tuoivâ. Ep-uv mij puávtáččii čäälliđ jieččân noonâ já rašes soojijn sämmilâš identiteetist teikâ sämikielâlii teikâ sämikulttuurlii identiteetist? Ko tom jieš jiänusân iätá, talle iäráseh iä taarbâš tom tađe eenâb ulguubeln muiviđ. Jieškote-uv kale tiätá, kii sun lii já kost sun puátá.

Muu persovnlávt sárnuttâl uáli ennuv Tommy Tabermann-rohe tihtâ, mii heivee uáli pyereest taan tilán:


Hiäjumuu sajestâd
räähti vala hiäjub, vala
eenâb áávus já páljásub,
nuuvt áávus já pääljis
tego tuše vievsâmuuh
tyestih leđe
Hiäjumuu saajaad
räähti nuuvt kieŋŋâlin já raššeen,
nuuvt olluvin já nanosin,
nuuvt háváduvven
et tom ij innig pyevti vyeittiđ
Hiäjumuu sajestâd
toovâ čiävláávuođâd fáádá
tipte ruokkâdvuođâd kulgâđ
ton čoođâ puoh hiäjun
mii pala čäittiđ jieijâs
já šoddâđ vievsâs vyeimin.