Kielâ já identiteet

Kielâ lii ohtâ tain elementijn, mon oolâ olmooš huksee jieijâs identiteet. Mottoom iiđeed muu čolmijd sattui liŋkkâ, mon colkkâlim já kuldâlim ulmui ohtâvuođâ kielân:

http://sanosesaameksi.yle.fi/dokumentit/

Ko kuldâlim puoh taid uáinuid, jyehi ulmuu maainâs kuoskâttij muu persovnlávt. Mun še monâškuottim čoođâ jieččân kielâ- já identiteetpálgá. Halijdim smiettâđ tom, kii mungis lam. Já tääl mun uáinám pyerebeht, kii mun lam - já eromâšávt tom, kogobeht muu jieččân identiteet lii raše. Mun halijdâm čäälliđ tain rašes soojijn, eidu tondiet et čäällim tálhudičij muu já meiddei tondiet et iäráseh-uv uáináččii, et identiteetist pyehtih já uážžuh leđe rašes sajeh. Já tom, et rašes aašijn uážžu sárnuđ. Já almolávt-uv puáhtá smiettâđ tom, maht já maid olmooš puáhtá porgâđ. Halijdiččim kuullâđ iärásij-uv mainâsijd.

Vuosmuu dokumentist sárnu Jouni Aikio, "Haikonen", kote muštâl kielâs hilgomist - tast, moin naalijn škovlâ já asâttâhäigi kuddii sämikielâ ulmui siste. Suu maainâs addel muáđoid párnáá já nuorâ ulmuu hirmos kielâtrauman, taggaar tragedian, mast ulmust váldoo meddâl tivrâs äšši, suu kielâ, já ton mield sajan puátá tuolmum identiteet. Taat trauma ištá maŋgâsist nuuvt nanosist, et olmooš ij innig haalijdgin sárnuđ sämikielâ. Lii nuuvt sorolâš uáiniđ, et Joovnâ uássin šadda leđe sämmilâš aktiivlávt vájáldittum kieláin. Já lii sorolâš kuullâđ, moin naalijn sunjin uápisolmooš lii karttâm hävdidiđ kielâs.

Must alnaan-uv lii kielâtrauma mut ij tien hámásâžžân ko Joovnâst. Mun tuubdâm jieččân kielâtrauma pyeremusávt Erja Morottaja mainâs peht. Erja lii pááccám kielâttáá já iälá kaavpugsämmilâžžân Helsigist. Suu párnááh uáppih pajekielâ kielâpiervâlist. Tego Erja muštâl-uv, 1960-lovo eenih já eejih iä halijdâm innig sirdeđ jieijâs kielâtrauma párnáidis. Sij tohhii jieijâs mielâst šiev palvâlus párnáidis ko sarnuu sijjân tuše suomâkielâ. Taan kielâlii myenster mield mun-uv lam rávásmâm. Muu vaanhimkyevtis sárnoin munjin suomâkielâ, tego talle "koolgâi-uv". Taat lâi talle "pyereeb" kiäinu, moin naalijn olmooš piergij elimist já finnij šiev čuovviittâs. Mut muu lukko lâi liijká kyevtkielâgvuotâ pääihist.

Muu jieččân sämikielâlii identiteet vuáđu huksejui muu čiččâm vuosmuu eellimive ääigi Pärttihist. Veikâ muu vaanhimeh iävá munjin sárnumgin sämikielâ, tot lâi liijká-uv mii nubben päikkikiellân já mun kuullim tom ubâ ääigi. Tasthân siämmást maidnii oopâi. Enni ain tyellittälli maainâš tast, et mun lijjim mottoom peeivi uccâ nieidâžin koijâdâm sämikielân: "Kii lii liäškum čääsi lättei?" Ákku já äijih aasáin miigijn siämmáá šiljoost muu vuossâmui neelji ive ääigi. Suhâpuolvâi kooskâst sárnumkiellân lâi sämikielâ, eereeb muin suomâstui. Mut tego lohhee jo tiätá-uv, muu stuárráámus pärnivuođâ tragedia lâi tot, ko eeči já äijih hevvânáin čohčuv 1971, talle ko mun lijjim neelji-ihásâš. Ton maŋa tállân ákku varrij muu já eeni kuuvl siämmáá tupán. Taat kale siäiluttij mii perrust siämmáá kielâtile, mii piištij vala suullân vittâ ive - tassaažân ko enni ferttij jurdâččiđ muu elettem já čuovviittem já vuolgij paargon, já nuuvt muoi ennijn varrijm Pärttihist meddâl. Veik muoi ennijn varrijm vistig Ucjuuhân já ton maŋa Njuárgámân, moh meiddei láá sämikuávlust, tot lâi liijká-uv váhá tego kaavpugân varrim. Mun šoddim jieččân sämikielâttáá. Mun karttim pajekiel eenikiel tiijmán, mii lâi munjin viereskielâ. Tággáár persovnlii aldaas huolhij monâttemtragedian, mon tiäđustkin talle jiem uáinámgin maggaargin tragedian, potkânij muu kielâlâš ohtâvuotâ sämikielân love ihán. Varrim maŋa jiem máttám innig, jiemge halijdâmgin mättiđ, já ákku-uv kuuloold suomâstškuođij muin ain - juurdij vissâ, et jiem innig máttám sämikielâ.

Muu kielâlâš trauma, mii ij tiäđustkin tagarin tubdum, jotkui. Enni naajâi uđđâsist 1970-lovo loopâst, já nuuvt te muoi varrijm Kuuhmon. Tobbeen suomâkielâ-uv lâi aaibâs eresmuđusâš ko Säämist. Mun jiem tomgin kuássin oppâm. Tien tiileest mun irâttim sárnuđ suomâkielâ tego tv:st-uv kuullim. Jieččân sämituáváást mun uurrum joskâ. Ležžeem-uv jieškin tom olmânáál iberdâm. Sarnum almolii suomâkielâ, nuuvt et muu jieččân sárnumist munjin uápis vokalijkoskâsiih maajeeb staavvâl -h:h iä kullum. Ige munjin kihheen kuássin puáhtám ettâđ, et liččim mahtniigin "jänkhältä tullut". Já tego táválávt, munjin ij innig kihheen sárnum sämikielâ. Tot tuše paasij, ige sämmilâšvuođâst kihheen sárnum maiden. Tyellittälli puhelimest ákku sáárnui munjin sämikielâ, já mun taiđim västidiđ sunjin suomâkielân. Munjin šoodâi uccâviiljâš juovlâmáánust 1979, ige sun kuullâm sämikielâ ige vistig tiättámgin sämiruottâsijnis. Suu kontakt sämikielân poođij uáli mannjeed - ton maŋa ko ákku puáccái, varrij Kuuhmon eeni kuuvl 1990-lovo aalgâst já toin naalijn puovtij toho meiddei kielâ. Ton ääigi kielâtile-uv lâi jo váhá eresmuđusâš. Mun luuhim Oulust pajekielâ já oonnim ton peht sämikielâ áárvust. Já vuod ákku já enni koskânis sárnoin sämikielâ - tego ovdil-uv. Tien peht muu viljâ-uv ucánjáhháá oopâi sämikielâ, veik sun ij tom aktiivlávt sáárnugin. Tom maid sun máttá, sun sárnu šiev nuottáin.

Muu kielâtrauma puáhtá kárvuttiđ tagarij pihtâsij siisâ, et vistig-uv mun paaccim mastnii vááijuv ko muu vaanhimeh já ákku já äijih suomâstii munjin. Já ton maŋa ko eellimtile čuuvtij muttui, kielâ ij puáttámgin muu elimist fáárun. Enni já eeči já ákku já äijih kale tárguttii munjin pyere, kale mun tom iberdâm. Mut liijká-uv. Jiem mun lah oppâm siämmáá riges sämikielâ mii sist lii teikâ lâi. Taan juávhust tuše muu enni lii ain elimin, já suin mun kale tääl ain sáárnum sämikielâ. Muu uápui já škovlim maŋa kielâ molsom sämikielân lâi maailm luándulumos äšši. Tääl sun-uv kiävttá sämikielâ puoh ulmuigijn, kiäigijn sun puáhtá. Meiddei tot kuhes koskâ, et jiem sárnum sämikielâ, lii vaiguttâm munjin. Veikâ mun mattim sämikielâ, ton sárnum lâi kaggâd já hiđes. Kolgim smiettâđ nuuvt ennuv, nuuvt et vuoiŋâšeh váivášuvvii. Lâi väädis sárnuđ ko iälustim taggaar pirrâsist, kost säniráájugin ij pijsám. Ko mun juuttim "jotoluvvâst", tietkin sääni ij talle lamaš. Iäge lamaš "jotolâhčuovahkin". Jieš mun karttim rähtiđ saanijd tego "jotolâhmerkkâ". Muštám ain, maht mun nuorâ uáppen kolgim jurgâliđ mottoom teevstâ sämikielân, mast sierânâsvuájáán vuojij meendu kubdâ jotteemniävu oovdâst, já mon hirmos tekstâ tot talle lâigin. Ko kielâ ij peesâ kevttiđ puoh ohtâvuođâin, tot páácá, ige tot talle vieres pirrâsist tooimâ.

Mut muu jieččân kielâtrauma jotkui ain. Mun naaijim hollandláin, já munnuu päikkikiellân lijjii kuhháá suomâkielâ já hollandkielâ, aalgâst eŋgâlâskielâ. Taas vala labdas muu persovnlâš kielâtrauma sämikielâ lohhen-uv. Jiemhân mun talle peessâm Oulust luuhâđ anarâškielâ. Pajekielâ mun jiem valagin tubdâm jieččân kiellân, já nuuvt te mun mulsum oppâamnâsân-uv. Ennihân muu avžui vyelgiđ tien pálgá oolâ et luvâččim sämikielâ. Mun valmâštuvvim ollâopâttuvâst suomâkielâ maisterin - uássin jieččân identiteetkriisi tiet ko jiem halijdâm pajekielâ maisterin. Já eidu talle jyehi suomâkielâ lohhee naaveer lâi peessâđ olgoeennâmlehtorin. Jieččân pelikyeimi peht taat naaveer oroi olášuumin, mut jiem tiäđustkin tiättám tom, et suomâkieláin ij Koskâ-Eurooppast táátu finniđ pargo - mut tot lii-uv talle nubbe maainâs.

Pargostân valmâš maisterin mun kolgim lekkâđ pálgáid sämikielân. Kii te mun toos liččim lamaš, jiešoppâm čyerbi. Huksejim kuittâg oppâohjelmijd ehidijdân äigiájánâssân já nievdim tast, et mottoom peeivi kiinii taid koijâdičij já tarbâšičij. Talle äigi ij lam vala aldagin toos laddâm.

Talle ko munnuu nieidâ šoodâi, mun sarnum sunjin aalgâst suomâkielâ. Mut mahtnii muu škovliittâs já nággárvuotâ iä adelâm piärán. Talle lâi kielâpiervâl eidu lekkâm uvsâidis (1997), já nuuvt te mun-uv mulsum kielâ. Toos sujâlâš sáttá kale leđe Vuoli Ilmar, kote munjin sooitij, tuáivuttij luho já koijâdij, mon kielâ mun jieččân umogâžân sarnum. Suu jienâst kuulâi et sun lâi pettum ko muštâlim et sarnum suomâkielâ. Veik sämikielâ sárnum lâi munjin aalgâst väädis, porgim tom kuittâg systemaalávt, já nuuvt te muu nieidâš kulâškuođij tom must viiđâ mánuppaje puárisin. Mun lijjim talle jieččân-uv mielâst maailm jolâmus olmooš ko nievt uccâ kielâ sarnum. Mut nuuvt muu nieidâ oopâi sämikielâ já meiddei suomâkielâ mottoom verd, já tiäđust-uv hollandkielâ lii sunjin váldukielâ. Tast siämmást sehe päikkitile et pargotile peht muu sämikiel táiđu puárránškuođij. Muu kuohtuuh párnááh lává šoddâm toin naalijn, et lam valjim kolliimijdân Säämist vâi suoi kuullâv sämikielâ. Sunnui kielâpiervâleh láá "ain" lamaš já tot lii maailm luándulumos äšši já luándulâš kielâoppâmsaje. Eskin uáli mannjeed suoi lává kuullâm tast, mon härvinâš kielâ suoi sárnuv.

Muu kielâtrauma juátkoo ain, tääl-uv ennin. Mun aasâm sämikuávlu ulguubeln, kost ohtâvuotâ eres sämikielâ sárnoid ij lah ollágin, eereeb talle ko maađhâš Sáámán perruin. Jiešalnees mun jiem tuubdâ taggaar tile, et liččim puáhtám jieččân párnáid šoddâdiđ sämikulttuur siste. Mun lam kale pastam máttááttiđ njálmálii kielâtááiđu mut huámmášâm kale, et sämikielâ lii sunnui tuše päikkikielâ. Já juáháš puáhtá kuvâttâllâđ, mii pääihist tábáhtuvá - táváliih piäiváliih ruutiinääših. Mun jiem määti kuárruđ teikâ jiem lah kiddâ ärbivuáválii sämikulttuurist. Uccâ párnáigijn enni tiäđust-uv lii eenâb mut teiniavveest puátih skipáreh, já sämikielâlii vaanhim rooli šadda ucebin já ucebin. Já muu kielâtrauma šadda ain viärráábin ton keežild, et jiem lah puáhtám meddâlorodijnân pieijâđ jieččân párnáid kielâpiervâlân tiipšon, kielâlii toorvon. Hollandlâš peivitipšoo lii annaam sunnust huolâ talle ko jieš lam jottáám Säämist já iskâm anneeđ huolâ sämikielâ puátteevuođâst. Taat lii lamaš tego lovdust pitá čuoppâm já siämmáá pitá kuárrum siämmáá lovduu nube kiäčán. Mun jiem lah finnim jieččân párnáid sämikielâlii škovlâmáttááttâsân. Lam kale ain kuullâm tast et "mane jieh jieš oopât sunnuu luuhâđ já čäälliđ". Škovlâ váátá párnáin-uv ennuv, jiemge mun lah ostâm jiemge vaijaamgin pijnediđ sunnuu lase pargopitáigijn škoovlâ maŋa. Muu puárásumos nieidâ kale mottoom ääigi finnij Aanaar kieldâst sämikiel máttááttâs. Mut tot lâi viehâ uánihávt. Tast kuittâg lieggâ kijttoseh suu máttáátteijei. Já lam mun väniääigi čalâččâm sunnui párnáikiirjijd anarâškielân. Tiet lii lamaš muu rooli. Já tääl ko puárásub nieidâ lii jo nuorâ vuorâsolmooš já nubbe lii teiniavveest, mun uáinám, et ovdilgo mun lam olmânáál kiergânâm huksiđ jieččân kielâlii identiteet tuárvi nanosin vaanhimin, tot äigi lii-uv jo monâmin lappâd. Lam-uv mun talle luhostum? Mun jiem tieđe, mut lam porgâm puoh tom, maid mun lam ohtuunân áppádâm. Tiäđust-uv tääl maŋeláá lii pyeri jurdâččiđ et magarin te eellim lâi šoddâđ, jis liččim-uv jottáám eenâb Säämi kuávlu kulij nuorâ olmožin? Talle ko tot äigi lâi, anarâškielân ij lamaš vala maggaargin noonâ saje Säämist. Pargo lijjim finniđ pajekielân, jis tomgin. Já lijjim-uv tom ubâ halijdiđgin, mun jurdám et jiem. Nuuvt et puoh taam mun lam ferttim iberdiđ tien tiätuääigi perspektiivist, veik jiem lah kuássin tom tuhhiittâmgin. Tot lii lamaš muu jieččân kielâtraumai äigi, äigi šoddâđ totken jieččân pargo peht tohokulij, et sämikielâ tile puárrán.

Dokumentist Heli Huovinen sárnu eidu toin naalijn tego mun jieš halijdâm uáiniđ sämikielâ tile: lii suotâs já älkkee rähtiđ telkkar, teatter já veikâ maid tondiet ko máttá nuuvt eromâš kielâ. Puoh nahareh šaddeh tuottân sämikielân. Sun muštâl tast, mon rašes tiileest kielâ lâi vala lovmat ihheed tassaaš, ko radiongin ij táttum finniđ sajasii. Ige puáhtám jurdâččiđ nuuvt et kielâtáiđu ij riäkkáá, pic lii lam pággu tuše väldiđ háástu vuástá já porgâškyettiđ. Taat lii lamaš meiddei muu jieččân uáinu. Ij muugin kielâtáiđu lah riäkkám ollâopâttâhkielâ huksiimân, mut iärásij iššijn tot lii liijká luhostum. Heli sárnu tast, et taan ääigi láá ennuv nuorâ kielâsárnooh ja meiddei pargoahasiih kielâsárnooh. Taat lii toohâm pyere: kielâ ij tubduu innig lusis nuáđđin. Puoh puáhtá porgâđ, ige innig taarbâš jurdâččiđ tien uáinust et ličij "korrâ ovdâsvástádâs" porgâđ maidnii.

Heli uáiná tom, mon mun-uv anam tehelâžžân anarâškielâ vijđánmist: kyevtsundásii kyevtkielâgvuođâ. Sämmiliih máttááttâlleh enâmis váldukielâ tondiet ko tot lii págulâš ohtsâškoddeest piergim tááhust. Ij-sämmiliih máttááttâlleh sämikielâ tondiet et tot iššeed páihálâš ulmuigijn piergiimist já mudoi-uv tast, et sij váldojeh fáárun iäge šoodâ kolonialistin, kii nistá ulmuin kielâ já kulttuur. Heli iätá: "Lii pyeri juurdâ tot, et syemmiliih-uv uáppih sämikielâ; já puoh iäráseh-uv uážuččii oppâđ sämikielâ." Já jis haalijd aassâđ sämikuávlust, lii älkkeb, et ibbeerd páihálii kielâ já siämmást meiddei identiteet já puohlágán Säämi kulttuur. Taat uáinu puáhtá kielân eenâb kevttimohtâvuođâid ko láá eenâb sárnooh. Heli iätá: "Anarâškielâ kielâsiärvusist láá ennuv ulmuuh, kiäh láá puáttám ulguubeln já kiäh iä lah sämmiliih mut sij láá valdum fáárun tondiet ko jyehi sárnoo lii nuuvt tehelâš. Ij pyevti valjiiskyettiđ, kii uážžu já puáhtá sárnuđ kielâ. Ij kihheen oomâst kielâ." Dokumentijn Inkeri Lokki uáinu lii siämmáámuđusâš. Sun pelikyeimi lii sämmilâš. Kielâtáiđuttáá Inkeri tuubdâi jieijâs ulguupiälásâžžân. Ige sun čielgâsávtkin haalijd leđe tot olmooš, kote nistá ulmuin kielâ já páággut sii kevttiđ váldukielâ.

Tauno Ljetoff lii váldám nuorttâkielâ eskin vuorâsolmožin maassâd. Kielâ meerhâš ennuv sunjin. Sun tobdá kale jieijâs kielâlijd raajijd mut váldá ruokkâdávt háástuid vuástá. Já tánávt sämikielâ ovdán-uv.

Mun lam ton uáivilist, et tovláá kielâtrauma ij koolgâ innig sirdeđ ovdâskulij kielâpirrâsân. Jis näävt kiävá, talle siämmást tappa ton uuvsâ, et ij addegin sämikielân vyeimi levâniđ uđđâ kevttimohtâvuođáid. Sämikielâ sárnumsiärvus lii aaibâs meendu kärži toos, et tuše etnisii juávhu siste puávtáččij vyerdiđ puoh suorgij äššitobdeid sämikuávlun. Já vala stuárráb hástu lii tot, et moin naalijn sämikielâid finniiččij kulluđ Suomâ rajij siste sämikuávlu ulguubeln. Tobbeenhân toh sämmiliih eidu tääl ääsih!

Mun tuáivum olssân ennuv sárnum- já pargoskipárijd, kiäh puohah jieijâs äššitubdâmuššáin já máttoin kevttih kielâ já tuálvuh tom ovdâskulij. Toos ij onnuu maggaargin identiteetpassâ - adai tot, lii-uv sun sämmilâš oovtâ vâi kyevti vâi maaŋgâ puolvâ tyehin vâi máhđulávt kiinii eres. Munjin rijttáá tot, et sun tuálvu kielâ já kulttuur ovdâskulij tego sun jieš pyerrin tobdá já maht sun máttá. Kielâ iälá täst já eidu tääl, tego mun lam jieččân eellim ääigi huámmášâm. Tot lii täst onne mut ittáš tile sáttá-uv leđe aaibâs nubbe. Olmooš taarbâš kielâtiäđulâšvuođâ (su. kielitietoisuus), adai tiäđu tast, moin naalijn eidu sun pasta sirdeđ kielâ já kulttuur jieijâs elimist. Taam kalga algâttiđ jo párnáiravviittuvvâst, juátkiđ tom škovlâpárnái rávásmitmist já mudoi-uv faallâđ ulmuid kielâlii torjuu já identiteettorjuu. Tondiet ko sämmilâš identiteet lii hirmâd raše. Oovtmottoom tom tääl puácá.

Kielâtraumai tipšom ij puáđi kuássin luhostuđ uuvsâi kiddâ terppâmáin, ulmuid olgooštmáin. Muu sämmilâš identiteet kielâ já kulttuur tááhust lává rašeh, nuuvt et jis tast haalijd finniđ trauma, tast taggaar vissásávt finnee. Tast, et mun jiem lah pääihist peessâm uážžuđ nuuvt noonâ kielâtááiđu. Tast, et mun lam rávásmâm sämikuávlu já sämikulttuur ulguupeln, ige munjin lah pááccám mihheen páihálijd eellimkiäinuid, eereeb mottoommuđusâš kielâmáttu. Jiemge mun määti mááccuhijdgin kuárruđ. Anarâšah láá kuálástâm ennuv. Uccen mun karttim kale čokkáđ kárbást kuálástemmuuhijn mut muštám ain, mon čuuvtij mun tast poollim. Tot trauma, ko moonât eejis já äijihis kuálástemmohheest, ij kuássin oro vyelgimin, veik tot ij eellim mahten innig haaldâškin. Tast mun jiem luhhoost mušte innig maiden. Já mudoi-uv mušto eejist já äijihist olmožin lii ollásávt lappum. Lii tuše tiätu tast, et suoi motomin lává lamaš. Enni lii meiddei mustâlâm aaigin, kuás sun ečiruhijnis kaartâi suuvân jotteeđ kuhás kuálástiđ já kuás piegâškuođij nuuvt et pááikán ij peessâm; suollust čokkáádijn evviseh nuhhii. Talle lâi kievhivuotâ: kyeličääsih iä lam aaibâs aldasijn. Taat vuod toovât sunjin taggaar uđhe, et sun vyerkkee purrâmuš "paas peeivij várás" eenâb-uv ko ličij tárbu.

Vitlov ihheed tassaaš tallaš kriisi-iše pargoi tááhust teikâ ulmui jäämmim ohtâvuođâst lâi tot, et ulmuuh povvustii nube kievhivuotân teikâ mottoom hyelkki poođij kolliistâllâđ já sivnádâllâđ čuuvtij nubástum tile, mii suu čoolmijn oroi surgâdin. Taah láá ääših, moin ij lah uážžum sárnuđ pic toollâđ njäälmis kiddâ, amas tile šoddâđ ulmui čoolmijn vala viärráábin já eenâb povvâstitten. Tááláš kriisi-iše vuod lii tot, et monâdijn já puáđidijn kiinii puátá skurbâđ kiddâ pone räi ulmui etnisii tuáváá já sii kielâlii identiteet - teerpâst visesvuođâ tiet stemppâl káálun "tuhhiittum" teikâ "hilgum". Muu rašes identiteet ij valagin killáá meendu kieŋâlis skurbâm. Lii pyereeb, et jiem tipte oovtâgin tom mahten árvuštâllâđ. Muu eellimtile lii šoddâm tagarin ko lii, já toos láá vaiguttâm nuuvt hirmâd maaŋgah ääših, ulguubeln puáttee ääših já ovtâskâs ulmuu uáinust stuorrâ eellimnubástusah.

Toh ulmuuh, kiäh mättih kielâ mut iä tom sáárnu, pastaččii ain kyeddiđ kielâ. Kolgâččij-uv taan suárgán kiinii vyelgiđ škovliđ jieijâs já finniđ táid-uv kielâlijd tobdoluuhâid áávus já meddâl? Kii taat olmooš talle ličij - taggaar, kote sämmilij historjá puotâ tiäđáččij tile já váldáččij tom tuođâst? Joovnâ kielâlii trauma tobdeh nuuvt maaŋgâs Säämist: taat suu maainâs puávtáččij leđe maainâs sii jieijâs elimist. Já jyehi suhâpuolvân oro šoddâmin jieijâslágán kielâtrauma. Must lii čielgâsávt 1960- já 1970-lovvoost soddâm ulmui kielâtrauma. Já lii-uv muu jieččân párnái kielâtrauma talle tot, et suoi lává šoddâm sämikuávlu ulguubeln iäváge lah finnim sämikielâlii čuovviittâs? Et suoi iävá määti čäälliđ teikâ luuhâđ sämikielân iäváge lah oppâm škovlâmaailmân huksejum uđđâ terminologia? Tuálvuv-uv suoi talle tágáráin táiđoin jieijâs sämikielâ ovdâskulij? Nabai sunnuu párnááh tastoo motomin? Pääcih-uv sij vuod kielâttáá?

Já tagarijn-uv ulmuin láá kielâtraumah, kiäh lijjii halijdiđ peessâđ siisâ mut iä lah pessâm - mottoom suujâ tiet.

Liččii-uv taan maailmist tagareh tuáhtáreh, kiäh mátáččii ulmui kielâ- já kulttuurtraumaid tálhudiđ - teikâ etnostreesi?  Adeliđ ulmui vuod tobdo, et jieijâs kielâ já kulttuur lává ohtâ árvugumos aašijn, moh sust láá já mii meiddei addel ulmui kove tast, kii jieškote-uv lii? Puávtáččij-uv terapia adeliđ áárvu eidu tien tááiđun, mon tääsist kielâtáiđu lii - eidu toin naalijn tego Tauno Ljetoff sárnu dokumeentist nuorttâkielâ rašes tiileest. Kielâ lii ohtâ tain elemeentijn, mon oolâ olmooš uážžu huksiđ meiddei jieijâs identiteet já eellim. Siämmáánáál ko skeematerapiain  liäkkojeh puohmuđusiih tobdoluuhah, ij-uv tágáráin terapiain tálhudiččii kielâlijd já kulttuurlijd tobdoluuhâid-uv? Vâi liččii-uv eres-uv máhđulâšvuođah? Tobdolukkâhân lii pärnivuođâst teikâ nuorâvuođâst oppum tääpi reagistiđ, tubdâđ, jurdâččiđ, lattiđ tiätunáál. Já tággáár tobdolukkâ ko aktivistoo, tot piäjá ulmuu toimâđ eidu toin naalijn, maht pärnivuođâst sunjin lii máttááttum. Tobdoluuhah piejih ulmuu automaatlávt velttiđ tábáhtusâid, adeliđ piärán já volliittid tagarijn soojijn, kuás puátih unohis tobdoh. Ohtâ taggaar tobdo lii sämikielâ sárnum tondiet ko tot lii "kieldum". Taah luuhah hettejeh vuorâsolmožin nuuvt čuuvtij et toh pieijih ulmuu toimâđ jieijâs prinsiipij vuástá. Mun lam finnim jieččân kielâlii já identiteetân kyeskee tobdoluuhâ áávus nuuvt et čálám tast já nube tááhust jiem tipte oovtâgin tom árvuštâllâđ. Munjin pyeremus lii pissoođ identiteetregisterij ulguubeln já porgâđ mudoi sämikielâi pyerrin nuuvt ennuv ko jieččân táiđuigijn áppádâm. Täst stuárráámus kriisi lii tot, et mun lam oonnum "sämmilâšvuođâ hilgon" já "Sämitige vuástásâžžân".

Munjin kielâ já kulttuur lává eidu täst, tääl já onne. Tiäđám taid aašijd, moigijn mun jiem lah luhostum já tiäđám meiddei tom, mondiet jiem. Olmooš ferttee pasteđ adeliđ olssis áármu tagarijn soojijn já iberdiđ, et tiätu rááján ääših luhostuveh já tiätu rääjist toh láá muálkkáábeh. Maailm ij pyevti meendu jotelávt valmâšin huksiđ - ij sämikielâi tááhustkin. Jieččân peeleest tuáivum, et taat čaalâ lehâččij eres-uv ulmui kielâlijd já kulttuurlijd tobdoluuhâid aainâs-uv mottoom verd já piejâččij sii aktiivlávt smiettâđ, maid eidu sij, kieláin teikâ kielâttáá, pastaččii sämikielâ já kulttuur oovdân porgâđ. Já moin naalijn sii tobdoluuhâ finniiččij áávus. Taat lii totken já ennin já almolávt-uv olmožin muu kieŋâlumos tuoivâ. Ep-uv mij puávtáččii čäälliđ jieččân noonâ já rašes soojijn sämmilâš identiteetist teikâ sämikielâlii teikâ sämikulttuurlii identiteetist? Ko tom jieš jiänusân iätá, talle iäráseh iä taarbâš tom tađe eenâb ulguubeln muiviđ. Jieškote-uv kale tiätá, kii sun lii já kost sun puátá.

Muu persovnlávt sárnuttâl uáli ennuv Tommy Tabermann-rohe tihtâ, mii heivee uáli pyereest taan tilán:


Hiäjumuu sajestâd
räähti vala hiäjub, vala
eenâb áávus já páljásub,
nuuvt áávus já pääljis
tego tuše vievsâmuuh
tyestih leđe
Hiäjumuu saajaad
räähti nuuvt kieŋŋâlin já raššeen,
nuuvt olluvin já nanosin,
nuuvt háváduvven
et tom ij innig pyevti vyeittiđ
Hiäjumuu sajestâd
toovâ čiävláávuođâd fáádá
tipte ruokkâdvuođâd kulgâđ
ton čoođâ puoh hiäjun
mii pala čäittiđ jieijâs
já šoddâđ vievsâs vyeimin.