Den Haag

Taat runo šoodâi siämmást ko jiävtáš čaalâ-uv. 

Den Haag
iiđeedpuolâšist
majesteetlii määđhi tyehin
vájáldum

Metroh
iä vyeje
vala mottoom ááigán
njuolgist

Puáđedijn
sooppum sajattâh
huáppujuná ij muu tiet
ooroost

Karvemkiäinu
 Leiden
 Rotterdam
 Den Haag
mađhâšeijee čokkáá
pase kulmâháá

Mätki
ij čájádit
pic kale joođeed puástud
maŋgii mađhâšum

Nubástuseh
rahtum
maađijmađhâšeijee kiksen
kiäs peri

Puástusunde
uápis saajeest
mun vuod jođám
já tááiđám

Tálhudemiiđeed

Tejâsekkâ koijâd, maggaar iiđeed must lii lamaš. (Ko čálám taam, lii kuovâmáánu kutnubálovváád.)

Mun eellim tuáhtár kulen Den Haagist Bronovo-pyecceiviäsust. Taat lii mudoi-uv vissâ Holland  tobdosumos pyecceiviäsu, tastko eennâm kunâgâslâš peerâ tom kiävttá. Já tobbeen ko kiergânim, elâččim vala jieččân tuáhtárist. Lii nuuvt harvii äigi tipšottiđ jieijâs, nuuvt et tom ferttee porgâđ kalenderáin.

Mätki Den Haagin aalgij váhá nubenáál ko lijjim jurdâččâm. Vazzim pääihist metrosajattâhân. Huámmášim, et metro ij innig moonnâmgin Den Haag räi mut orostij oovtâ orostuv tolebiššáá, Laan van NOIst. Tast ovdâskulij kolgim junáin. Mut sattui nuuvt pyereest, et uápisolmooš poođij toos, lâi autoin toho joođoost. Já mun peessim sáátust. Sun kuođij muu räiđeevovnâorostâhân, mii lâi moottorkiäinu alda. Já nuuvt te mun jotkim toin naalijn.

Tuáhtár kulen pyecceiviäsust lâi masa jo suotâs. Ko finnejim sáátu, mun lijjim tobbeen hirmâd tooláá, já čuávuvâš äššigâš ij lam vala puáttám. Nuuvt te muoi tuáhtáráin savâstâlâim ucánjihhii must, mut meiddei sust já maailmist. Maailmân šiettih ennuv mučis immâšeh: suu labradorpeenuv lâi eidu šoddâdâm käävci vielpisid. Muoi kejâdáim viälppái kuuvijd já videoid. Suu iijâh lijjii uánihááh, ko moddii-uv iijâst koolgâi koccáđ viälppái tiet. Iđedist vuod ulmuuh vuordii palvâlusâid. Teivâdem ij lam mahten virgálâš - sun avžui suáittiđ veik ehidist teikâ oholoopâ ääigi, jis lâi tárbu. Sun kuittâg aasâi nuuvt alda muu, et puovtij veik virgeääigi ulguupeln-uv tutkâđ. Já mun pelestân muštâlim sunjin jieččân maađhijn, maht toh lijjii moonnâm já maid lijjim porgâm majemui muádi oho ääigi. Mottoom kooskâst muoi eidu tääl te muuštijm tipšođ ulmuu-uv. Sun lii čielgâsávt olmooš, kote parga miätá peeivi, váhá tego mun-uv. Pargoäigi lii eidu talle ko lii miinii porgâmnáál.

Maassâd pááikán mätki lâi-uv váhá váddásub. Njuškejim kuávdášsajattuvvâst junán, mii koolgâi orostiđ Laan van NOI:st, kost kolgim lonottiđ päikkisiijdân mannee metron. Mut nuuvt te keevâi, et juná ij orostâmgin, já fakkist lijjim Leidenist. Tobbeen kolgim nubbijn junáin jotteeđ Rotterdamân, kost njuškejim vuod ohtii metron, mii moonâi Den Haag kuávlun. Lijjim jottáám suullân tiijme. Luhhoost must ij lamas nuuvt huáppu. Puáhtá jotteeđ puástukulij, veik ij liččiigin čájádâm.

Já puáđidijnân eellim vala päikkituáhtárist iskosij keežild. Kolgotavdâ oroi tobbeen jotemin. Pyecceitipšooh já tuáhtáreh lijjii jo-uv čuávjitaavdâst teikâ kumeštâsâst. Jiem máttám vaaivijd tipšođ pic lijjiim kuldâleijee peljin. Ferttee luptiđ haatâ sijjân, ko sij liijká aneh huolâ siijdâ ulmui tiervâsvuođâst. Suotâs savâstâllâmpuddâ tobbeen-uv, aaibâs almolijn aašijn.

Nuuvt maka iättoo, et pyecceitipšooh já tuáhtáreh iä muštâl maiden jieijâs tiileest. Muu mielâst tot ij lah aaibâs tuotâ. Lii suotâs leđe olmooš nube ulmui, ij tuše nuuvt et tuše tuáhtáreh kalgeh kuldâliđ pyeccei murâšijd. Kuávdáást puáhtá leđe kuábáš peri, ko toos asto lii. Tot kuođij iđedân mottoommuđusii kolleroobdâ.

Ustevpeivi

Taat čaalâ lâi kolgâđ almostuđ jo muáddi peeivi tassaaš, mut ko ij almostum. Tääl te. Ustevpeeivi adai Pase Valentinus peeivi (kuovâmáánu neljinábovváád) mun finnejim mottoom ustevpeivikoortâ já meiddei muáddi tekstâsaavâ. Takkâ tain! Tääl te halijdim olssân čielgiđ, mii peeivijd ustevpeivi jiešalnees lii. Tot lii lamaš kalenderist nuuvt uánihávt - eskin 1980-lovo loopâ rääjist. Jieččân pärnivuođâst jiem tom ubâ muštegin.

Maaŋgah Valentinus-legendah muštâleh 200-lovvoost iällám pispe Valentinusist, kote killái marttyyrjäämmim eidu 14.2. ive 269. Mottoom pasemui mainâsij mield Roomast naaijâm almaah annojii hyeneeb suáldáttin ko najâhánnáá almaah tondiet ko sist lâi ain perruu pyereestpiergim mielâst. Nuuvtpa nuorâ almaah, kiäh iä halijdâm soottâđ ege monâttiđ mááinus suátialmajin, tiptii syele vihkâđ jieijâs. Muštâluvvoo, et pispe Valentius viihkâi sii, mondiet kiäisár tuommii suu jämimân.

Englandist kunâgâs Hendrik VIII julgâštij kuovâmáánu neljinubálovváád peeivi kunâgâs reiváin juhlepeivin. Maaŋgah Valentin piäiván labdaseijee uđheh láá-uv Englandist puáttám. Ovdâmerkkân sierâdui nuuvt, et vuossâmuš oovdeldpuáttee Valentine peeivi lii tot rievtis olmooš. Luhhoost lâi lope čarviđ čoolmijd kiddâ tassaažân ko tot nubbe lâi olssis mielâsâš! Valentine peeivi puovtij meiddei vuolgâttiđ rähisvuottubdâstâs toos, kiäs jieš čuuvtij lijkkui - veik nomâttáá-uv. Vuossâmuuh Valentine peeivi koortah pottii Englandist vyebdimnáál 1800-lovo aalgâst.

Kuuloold Valentine peeivi ärbivyehi levânij Amerikân-uv. Tobbeen tot lii merhâšittee juhlepeivi. Talle lii pyeri liäibuđ vááimu hámásijd ucckahhuid já puđâldiđ koortâid usteváid. Tehelumos korttâ vuolgâttuvvoo runoin toos, kiäs olmooš jieš enâmustáá lijkkoo.

Mun jiem jieš lah hárjánâm juhlođ ustevpeeivi nuuvtkin aktiivlávt. Mut iiskâm mušteđ olssân tehelijd ulmuid toin naalijn, et muštâlâm sijjân, maid sij merhâšeh munjin. Toos ij taarbâš ustevpeeivigin pic aaibâs táválii aargâ. Talle rähisvuotâ já ustevvuotâ enâmustáá tarbâšuvvoo.

Párnái njäälmist

Muu puárrásumos nieidâ pärnivuođâst muštám motomijd suu etâmijd, moh láá lamaš uáli humoristliih.

**
Ohtii suu eeči lâi vuolgâdmin pargomáátkán. Fijnásub sajan koolgâi leđe kraavaat čiäpáttist. Taan tove eeči lâi kuittâg čielgâsávt vájáldittám maidnii. Nieidâš pahudij:
- Eeči, piejâ tom purâdemlaapu čiäppátsâd!

**

Motomin vuod mun lijjim uážžum hajâčäciputtâl, uáli jo tivrâs meerhâ. Cirgáttistim tast ucánjihhii jieččân čiäpáttân. Muu mielâst  tast lâi uáli jo njaalgâ haajâ. Nieidâš-uv oroi arvâlmin muu uđđâ haajâst maidnii.
-  Maggaar haajâ must tääl lii? mun koijâdim.
Sun suvnâččij muu já pahudij:
- Kuocâhaajâ.

**
Mottoom peeivi muu nieidâš lâi uážžum skippáárstis raasijd. Sun puovtij taid siisâ jeđe muoi piejáim taid čáácán. Mottoom ääigi keččin huámmášâm, et kukáh lijii leggistum čäcilaasâ paaldân já et laasâ lâi aaibâs kuárus.  Mun aštus suorgânim, et kuus te kukkáčääci lâi soddâm. Nieidâš västidij:
- Mun njuoskâdim jieččân čuávji.
(Luhhoost toh iä lamaš mirhâliih šadoh.)

**
Ákku já äijih láin kolliistâlmin. Äijih juuvâi čääsi já maht lâškin ruttiistâm muáddi kuáškánjâš puástučuddui. Äijih kuorsâškuođij. Nieidâš keejâi já pahudij:
- Tääl te äijihist piäsá öhö-öhö.

**
Muu nieidâ máttááttâlâi puustavijd. Sun ain koijâdij ko ooinij maidnii, mast sun ij lam vises. Sun tuđhâdij sämikiel teevstâ já ooinij oovtčaalmag á-puustuv.  Sun koijâdij, mii puustuvijd tot lâi. Mun čielgejim. Fakkist sun lappui já poođij maassâd pápáráin  já pennáin. Sun sáárgui ääigis jeđe čaittâlij munjin:
- Taa láá kyevtičaalmag, kuulmâčaalmag já neeljičaalmag á.

Mut talle poođij-uv nubbe vädis koččâmuš: kalle čalmed á-puustuvist puohtiigin leđe?

Ohtâ peivi kiännii iärrás kammui siste

Onnáá eehidtejâsekkâ iävtut maidnii: uážum valjiđ, kiän kammui siisâ halijdiččim lavkkiđ oovtâ piäiván. Jáá-áh, taat lii-uv váddásub koččâmuš! Mun jiem lah kuássin smiettâm lavkkiđ kiännán kammui siisâ... Mut jis liijká kolgâččij, te kii mun liččim já mondiet eidu sun?

Kuhes hundâruššâm maŋa meridim, et halijdiččim leđe elleituáhtár James Herriot. Adai taathân lâi suu pennânommâ - suu olmâ nommâ lâi Alfred Wight, uáppásubbooht Alf. Sun jaamij 1995. Mun lam luuhâm puoh suu kiirjijd já keččâm puoh fiilmâid, moh láá filmájum suu kirjij vuáđuld. Mun lijkkuum suu kirjijd hirmâd ennuv, já mottoom peeivi halijdiččim uáiniđ taid veik sämikielân-uv. Mut smietâm tuše, mon älkkee ličij jurgâliđ puoh ellei taavdâi noomâid sämikielân.

Suu čäällimstijlâ lii nooveel já rijjâ muštâlus kooskâst. Mainâseh láá kuittâg lieggâseh, toh muštâleh ulmuin já sii stuorrâ rähisvuođâst já čonnâsmist elleigijn. Mun lam luuhâm Herriot eellimkeerdi, mon lii čáállám suu kandâ Jim Wight. Tast kale uáinoo tot, et Alf ij lamaš mihheen älkkeemus ulmuid, mut uáli ustevlâš kuittâg. Já uáinám, et sust lijjii meiddei jieijâs vädisvuođah, tego mist puohâin. Sust lijjii melankolisâš puudah, sun puosâi majemuid ivijdis, mut suu elimist lâi meiddei ennuv ilo suu pargoost, pääihist já párnáigijn já párnáipárnáigijn. Sun lâi kiddiistum jyelgipáálust. (Mun jiem nuuvtkin!) Moos mun enâmustáá liččim kiddiistum, jis pesâččim oovtâ piäiván suu stevilij siisâ, lâi suu vyehi uuccâđ čäällimideaid, čäälliđ uánihâš mainâsijd ehidist. Váhá ton mield mun jieš-uv iiskâm porgâđ. Kuhes romanij čälimân monâččij meendu ennuv äigi, mii ij kuittâggin taan eellimtiileest must lah. Já sust lijjii vájálditmettumes pargoskipáreh, Sinclair viljâžeh Donald já Brian, kiirjijn Siegfried já Tristan Farnon. Siegfried oro lemin fiilmâin já kiirjijn uáli jo eromâš já älkkeht tyeldee persovn, mut tuođâlâšvuođâst suu persovn lii lamaš vala-uv vuáimálub.

Mun kale jieš lijkkuum elleid, mut lam tääl allerglâš kissáid já pennuid. Lam meiddei aassâm motomijd iivijd jieččân elimist šiiveettáálust, nuuvt et tuubdâm tom-uv eellim avdâgâsvuođâ mottoomnáál. Ellein lii kiddâ iijâi peeivij.

Ko mun lijjim ucce, mun luoihâttim kirjeráájust ellei tavdâkirje já luuhim tom čoođâ. Mottoom kooskâst meiddei smiettim elleituáhtár áámmát-uv olssân, mut tot paasij tuše nahhaar táásán. Jiem vissâ liijkágin lijkkum tuárvi ennuv elleid. Kirjeest lijjii kale koveh, moh lijjii váhá ilgâdeh. Luuhim kirje meiddei tondiet, et tiäđáččim eenâb kuusâi taavdâin. Toos lâi keevâtlâš suijâ-uv: sujâttim jieččân, ko ohtâ kussâ jaamij mottoom peivi kyeddimis maŋa. Tast lijjii kolmâ tiälhuh seelgist, já tast lijjim kolgâm jo tiettiđ, et tot lâi puosâškuáttám já finnim kyeddimvuoččum. Tom taavdâ lii älkkee tipšođ ekstra kalsiumáin - ko peri pärnin lijjim tom viettiđ.

Tiäđám kale tom, et elleituáhtár pargo ličij lusis pargo - peri vyelgiđ paargon, veik ličij kaskoo iijâ já veik ličij maggaar šoŋŋâ. Alf Wight kaandâst šoodâi elleituáhtár, já tom Alf pyereest tuhhiittij. Mut nieidâsis sun ij suovvâm tien áámmát tondiet ko tot lâi lusis pargo. Já maaŋgah elleituáhtáreh iä peesâgin tiervân já vaivijttáá iäláttâssân. Mut amahân te mun oovtâ peeivi piergiittâlâččim?

Mottoom peeivi halijdiččim peessâđ aldeláá tien jurduu, et njuškiiččim oovtâ piäiván suu kammui siisâ. Tot ličij jiešalnees älkkeb ko jurdáččij: peri mađhâšiđ Thirsk siijdân Englandân já eelliđ James Herriot museost, mast maaŋgah tiiŋgah láá ain uápis sajestis. Já puorijn luhhoin sátáččij teivâdiđ suu párnáigijn já koijâdâllâđ eenâb-uv taan pegâlmâs almast. Kiitiätá!

Hotelleh Tromssaast

Nubbe pargoihe Tromssaast lii álgám. Tääl ko ij lah innig proojeektviste, šadda kolgolâžžân hotelláid. Jis kiinii motomin jotá Tromssaast, taan blogist láá hooteelviärdádâlmeh neelji hotellist muu jieččân feeriimij vuáđuld.

Vistig aassim Amalie-hotellist. Tot lii smavvâ hooteel, mast láá fijnâ uáinuseh kavpugân já meerân. Taat lii rávhálâš saje aassâđ, já bussisajattâh lii aaibâs nurhe tyehin. Ollâopâttâhân piäsá uáli jotelávt. Seeŋgah láá pyereh. Loonjah láá kale uceh: kulmáin kuhes lavhijn lii jo kaččâlâm ubâ loonjâ keejist kiäčán. Iiđeedpittá lii vuáđutääsi šiev purrâmuš - vuástá ustevân valjaa, piärguporrei ij nuuvtkin. Nettiohtâvuotâ tuáimá talle ko tuáimá. Muu visteest tot tooimâi tuše oovtâ eehid ääigi pyereest. Kote ij haalijd tuššeest mäksiđ, puáhtá teehi puáttiđ.

Pingvinhotellet lii ollâopâttuv paaldast leijee pyeceeiviäsu hooteel. Uáinuseh láá muččâdeh kavpugân (mun uurrum čiččâmnubálovváád keerdist), ton verd ko smavvâ laasâin olgos uáiná. Taat-uv lii rávhálâš hooteel. Seeŋgah láá mudoi pyereh mut kääržih: ko liihâd, kalga kale váruttiđ, amas koččâđ lättei. Loonjah láá saijaah já pyereh. Pyecceiviäsu hooteel ko taat lii, loonjâin láá larmâdâspuáluh jyehi saajeest. Nuuvtpa lonjâstis kalga váruttiđ, amas vahâgâsâst teddiliđ siämmáámuđusii puálun ko čuovâpuállu. Taah larmâdâspuáluh láá uksâpiällást, seŋgâkuorâst já hiivsigist rišo já hiivsigpoto kooskâst. Iiđeedpittá lii valjaa já pyeri. Pyecceiviäsust ko áásá, raavvâdviäsu uksâpiällást lii vahtâ, kote koččo desinfistiđ kieđâidis ovdil purâdem - ij ollágin hyenes juurdâ lenccu- já čuávjitavdâääigi.

Čuávuvâš hooteel lâi City Living, kaskoo Tromssa. Ko peessim siisâpuáttimtiiskân, nobdim hooteel siämmáá uccen ko Amalie, mut čuuvtij erehtuvvim: stuorrâ uáđđimviste, stuorrâ orroomviste já kievkkân já hiivsig já riššo. Olmooš ij pyevti eenâb táttuđ. (Must lâi-uv tien iijâ táálu stuárráámus viste.) Ko peri lijjim tubdâđ taam moonnâm ive-uv - jiem lijjii ubâ smiettâđgin proojeekttáálu laiguuttem. Iiđeedpitá puáhtá puurrâđ aldasijn, mut hooteel tom ij faalâ. Loonjâst lii jieijâs kievkkân, mast puáhtá ohtâkiärdánávt málástâllâđ. Jyehi loonjâst lii kievkkân, mun kuullim. Bussiorostâh lii váhá kukkeláá, mut nube tááhust iiđeedväzzim taha pyere. Smavvâ negativlâš peeli lii tot, et uáinuseh láá paaldâst leijee hooteel loonjáid. Mut almolávt puáhtá leđe tuše tutâvâš. Siisâpuátimist lâi pargoost tuše ohtâ almai, kote ovdil muu vaaldij vuástá väidee jaapaanlijd. Sun pisoi rávhálâžžân já ustevlâžžân sijjân-uv. Munjin sun kale šuáhkádij, et sust lii lamaš elimis hyenemus pargopeivi. Mun halijdim suu váhá rammuđ já eellim kijttâlmin šiev visteest já pyere orniimist. Avžuum!

https://www.expedia.no/Tromso-Hoteller-City-Living-Hotel.h2490889.Hotellinformasjon?rm1=a1&hashTag=overview&&rfrr=ALL.Itin.Booked.HOTname

Já majemuš hooteel lâi Radisson Blu merâriddoost. Fijnâ uáinuseh, ustevlâš hooteel, bussiorostâh hooteel uuvsâ oovdâst. Taat koolgâi leđe kavpugist "hotellij hooteel". Loonjah láá kuittâg uceh, nettiohtâvuotâ kale lii čuuvtij pyereeb ko Amaliest. Iiđeedpittá lâi valjaa, nuuvt et tom puáhtá kale rammuđ. Iiđeedpitá ääigi kale huámmášij, et aasâi stuorrâ hotellist: čokkámsaje illá kavnui.

Moos mun jiem lam rahttâttâm mađhijnân, lâi tot, et kavpug hotelleh pyehtih leđe hirmâd tievâ. Nube mäđhistân lâi vaigâd finniđ viste. Šoddim kolgolâžžân: jyehi ijjâ sierâ hotellist. Nuuvt et tállân ko mađhâšemtárbu itá, kannat väridiđ hooteelviste. Jis jurduuh muttojeh, ij totkin häittid: loonjâ puáhtá celkkiđ luovâs mávsuittáá vala siämmáá peeivi ko ličij puátimin. Tondiet kannat väridiđ njuolgist hotellist.

Pyeri mätki puohháid! Tromssa lii kale mučis kaavpug, nuuvt et kannat eelliđ keččâmin.

Kraatterij kyessi

Tejâsekkâ koijâd, maggaar kove lii toohâm munjin stuorrâ vaiguttâs. Muu mielân puátá Peter Elzinga kove, mast sun luhostui kuvviđ kirdemmaašin já mánudáá. Lam šiäštám taam kove maaŋgâid iivijd. Tot lii lamaš munjin čuuvtij stuárráb ko eellim,  já tondiet toos lii lamaš vaigâd kuoskâđ. Eskin tääl tuostim ton vuáđuld čäälliđ. Luuhâm ilo juáhážân!

Kove: Peter Elzinga.

Lađâsmáánu nube peln

muoi aibâšeen,

askadisteen eellim jorgoppele

stuorrâ syeligâs

mii ij enâmân oinuu.

Eskin tobbeen muoi tietteen

vissásávt

et fiskâd ij lekken rievtis ivne

já et siälun veerrum kanjoneh

láá čuuvtij kieŋâluboh

ko mánudáá kraattereh.

Ko mánudâš skuuđáálg eennâm suoivui

tun

lavkkiih muu elimân

uđđâsist

já ain uđđâsist

kirdettah mánudáá pirrâ

ohtii, kuohtii, maŋgii

vâi čuovâ oinuuččij

já uvástâlah ubâ paje

et avalâšvuotâ láppoo.

Tušše tom lii nabdeđ

et äigi äärmit.

Tot ij kuássin äärmit

nuuvt kuhháá ko mánučunnuuh láá koškáseh

nuuvt kuhháá ko máánu piäsá

rijjâ

juurrâđ

eennâm kolgolâžžân.

Luhhoost äigi ij jieš tieđe

kuás tot puátá teikâ mana.

Muoi kuohtuuh uáineen

et vorrâmáánu varâliih vyeimih

vissásávt volliitteh

kuocâgitteh keeđgijd já källeid

loheh tuámus proofeetlâš ennustusâi mield.

Tun

mađhâšah maassâd

patârah

kuáđáh muu ohtuu

mánudáá čapis keđgiliähán

nuuvt eeđân

et mun kale piergiim.


Mun páásám kuldâliđ 
mánujođoi kuullâm

ohoi

mánuppojij

ivij

aibâšiđ olmâ, uáinojeijee eellim.

Mun páásám juurrâđ

kosmosân kolmum jurdui siis

almešiljo aibâšeijen

kraatterij kyessin

Mut mun tiäđám:

mottoom peeivi

mánukirdee mield

tun vuod maasah.

Tun viežah muu!

Lieggâ kijttoseh Peter Elzingan, kiän fiijnâ kove ožžum kevttiđ taan runo čälimist. Suu kuuvijd puáhtá eelliđ ihástâlmin tääbbin: www.peter-elzinga.nl

My special thank for Peter Elzinga whose photo I was able to use. His beautiful shots can be admired here: www.peter-elzinga.nl

Hartelijk dank aan Peter Elzinga dat ik zijn prachtige foto mocht gebruiken. Zijn fotos’s zijn hier te vinden: www.peter-elzinga.nl