Runoi čäällim

Mun lam kustoo majemui peeivij peividâm runoid, huámmášhánnáá. Lam lamaš Tromssaast seminaarijn, huápui sist kiddâ. Talle blogičaalâ jyehi piäiván lii motomin lamaš korrâsub hástu, mut lam luhostum. Runoh láá älkkeht šoddâm jurgâlmáin. Jieš čäällim ij lam älkkee kale. Jiešalnees mun jiem lah mihheen runočälleid, mut halijdim opâttâllâđ.

Runost Tullâtulppaan (4.2. peividem) lam ovtâstittám motomijd runočäällimprinsiipijd. Idea Tullâtulppaan čälimân šoodâi kooveest, mon valdim nube juovlâpeeivi 2015. Taat kove lii meiddei blogist uáinimnáál. Tullâ lii vuáimálâš element. Smiettim, et motomin čálám kooveest runo. Tot šoodâi tääl.

Lam čáállám tom tánávt:

Väljejim kulmâ substantiv (ahheev, oskolâšvuotâ, ohtuuvuotâ) já čaallim taid pajas. Väljejim oovtâ tain vuossâmuu veerstân. Tot jođettij mudágávt vuossâmuu veerstâ.

Väljejim kyehti adjektiv (čärvejeijee, ruopsâd) nube veerstân, moh kovvejii vuossâmuu veerstâ substantiv.

Väljejim kulmâ vuáimálii veerbâ (jurâttiđ, volliittiđ, pijnediđ) kuálmád veerstân, moh kovvejii substantiv.

Niäljád veerstân valdim nube substantiv subjektin, pieijim tom vuosâsajan já čaallim veerstâ ton mield.

Viiđâd veerstân kolgii leđe kulmâ sääni (ohtuuvuotâ, oŋâttuššâđ já oppâđ), mast lâi mudágis algâčuoijâm adai allitteraatio. Taas poođij kuálmád substantiv, moos heiviittim allitteraatio. Heiviittâllim allitteraatio mudoi-uv tyebbin tääbbin.

Kuuđâd verstâ lii čaallum vuossâmuu veerstâ vyestikeččin já nuuvt, et ttaat substantiv lii válduteeman (já mudoi-uv runo válduteeman)

Čiččâd veerstâst lii jođetteijee ulmen runo paječaalâ, adai kove tullâtulppaanist.

Vaigâdumos munjin lâi runomitto. Halijdim iskâđ tanka, mii mana viiđâ kurgâdâs prinsiippáin nuuvt, et veerstâ kurgâdâssáid šaddeh 5-7-5-7-7 stavâlid. Anarâškielâ lii uánehâš kielâ, nuuvt et čiččâm staavvâl hutkâm vaađâi taan tove korrâ pivâstuddâm. Viiđâ stavâlân nuuvt-uv peessim. Jyehi veerstâ majemuu kurgâdâsâst ferttejim pieđgiđ čiččâm staavvâl njuolgâdus tondiet ko jiem innig luhostum ettâđ, maid mun halijdim. Anarâškielân išteh uáli vuohâsávt käävci stavâlid. Loppâčuojânâsah iä (luhhoost) kuulâ tanka-runon - taidhân mun jiem nuuvt pyereest määti.

Jis halijdah iskâđ, tágárij ravvuigijn peesah aalgân. Moonâ olgos já vääldi mučis kove. Já tastoo peri čäliškuáđáh. 

Skipáreh

Tejâsekkâ koijâdâl skipárijn. Taan tove ucánjihhii hammiim paječalluu. Onnáá peeivi aavisist čaalman sattui čaalâ Facebook-skippáárvuođâst. 

Prinsiiplávt tuhhiittâm skipárin tuše tagarijd, kiäid mun tuubdâm, adai kiäigijn lam elimân ääigi aainâs-uv ohtii teivâm. Tubdâmettumijd jiem tuhhit, veik sij liččii-uv muu Fb-skipárij skipáreh (teikâ vala kukkeláá skipáreh). Motomij Fb-skipárij tááhust lam toohâm spiehâstuv, tondiet ko “tiäđám” sii mohe peht “pyereest”, veik ep liččiigin olmâ elimist kuássin teivâdâm. Já siigijn čalâččâm-uv tyellittälli. Suijân tágárij ulmui tuhhitmân láá iänááš-uv ohtsiih intresseh tego čäällim teikâ pargointresseh.

Láá tagareh-uv ulmuuh, kiäid tuubdâm moonnâm ääigist teikâ mottoomnáál tuubdâm, mut sij iä lah ovdilgin uuccâm ohtâvuođâ. Mondiet tastoo Fb peht kolgâččij sii uuccâđ? Mudoi-uv lii häävskib munjin toollâđ persovnlii seeini já savâstâllâđ uápisulmuigijn.

Motomeh skippáártáttumeh láá puáttám aaibâs omâs ulmuin. Talle jiem táválávt reagist mahten, pic colkkâlâm puálust, kote kirdeet skipárântáttumijd bittikomovuotân. Tiegu jotá muu rääji, veik mottoomnáál ahevin oro-uv.

Ohtâ muu uđđâsumos skipárijn lâi taggaar, kote táátui muu skipárin. Mun keččim suu kove kuhháá: oroi mahtnii uápis nääli, mut ko jiem tubdâm. Já ko kejâškuottim suu puárásub kuuvijd, tubdim suu tállân: sun lâi muu luvâttâhääigi skippáár, maailmân já jieijâs elimân sun-uv lappum! Lii lamaš hävski uuccâđ tágárijd ulmuid maassâd jieijâs elimân, veik kontakt ij ivij maŋa meendu nanos liččiigin.

Tullâtulppaan

Ama cokkânah

tun acâkkistee ahheev

härvibeht ko tääl

kulgâttah vorrâkonnjâl

mon ij vala pyevti čiärruđ.

Puáldáh-uv kunnân

čärvejeijee čieskâsijd

taan iijâ ääigi

posádah eellim haajâ

ruopsis čuovâkäldee siisâ

Jurâttah jurduid

volliittah jiermi jienâid

kulluumettumijd

pijnedah pekkânjušâid

mietimielâ maajeeldjotteid.

Oskolâšvuotâ

uksâluámi kerjilâš

kuovlâl ain tupán

tobdoin čájádâm naaveer

pyereh aiguuh ärdei alne

Ohtuuvuotâ, tot

oopât já oŋâttuš

addel iberdiđ

aibâšeijee sanijgijn

monâttem palolii tobdo

Ama jeđđiih muu,

tun puánhármistee ilo

tävjibeht ko tääl

lieggiih čielgâ moijáámân

mutáh soroid ilovirden

Joskâdvuotâ lii

čuovâlostâi lekkâsem

aalman kiđârdem

ruopsis tuulân kejâdem,

čuođâlmistee tullâtulppaan

MLO 4 .2.2016

Korttâčoovdâ

Lâi algâkeesi 2015. Lijjim lamaš ihepele pargoost Tromssa ollâopâttuvvâst. Muu meddâlorroomääigi ollâopâttâh lâi muttám lukkâsysteemijd. Lijjim puátimin siisâ mottoom lávvárduv, kuás uuvsah táválávt lijjii kiddâ. Mut must lâi kyessikorttâ, já tain pesâččij siisâ.

Parkkeerajim auto ollâopâttuv paaldâst leijee parkkisajan. Ko pajanim autost já nuurrim tävirijdân, vistig vaijaas kaijuu volliittij muu. Tot lâi lälimin tiegu monijdis! Tot oroi lemin uáli jo agressiivlâš. Mun kaččim ollâopâttuv uuvsâ kuuvl, kaijuu muu maajeeld. Ko peessim olgouuvsâ kuuvl, kaijuu oroi hoksáámin, et tot lâi kuáđđám monijdis meendu kuhás já jorgettij.

Tedâččim jotelávt uksâkoodi jeđe peessim siisâ. Moonnim vala nube-uv uuvsâst, já tot še luhostui. Must lijjii kuáddámušah, já meridim jotteeđ viiđâd kiärdán hissijn. Mut hiisist lijjii-uv eidu muttám hevâlistemčovduu sajan šeermâ, moos koolgâi čäittiđ čoovdâkoortâ. Mut puárisáigásâš korttâ ij lamaškin heiviittum oohtân. Peessim hiisin, mut jiem peessâm pajas jiemge olgos. Pivâstâh jo kulgâškuođij. Iskim vissâ muádlov kerdid, já tehân te hissi viijmâg vyejilij pajaskulij. Jiem tarbâšâm hiisi larmâdâskiälun kuoskâđ.

Muu pargoskippáár vuordâččij muu pajekeerdist. Muu puhelin pááccám meddâl eidu ton tove proojeektviistán, nuuvt et jiem puáhtám suáittiđ sunjin. Sun iberdij muu čoovdâfeerim já muštâlij jieijâs feeriimijn talle ko sun lâi eidu algâttâm. Hiivsig lii uásáduv uuvsâ nube peln, já uásáduvvâst kale piäsá olgos mut ij innig siisâ korttâčovduuttáá. Sun lâi porgâmin ehidist mannjeed jeđe lâi vuálgám elâččiđ hiivsigist. Já tiäđust-uv sun lâi vájáldittám koortâs pargovistásis. Hiivisigist puáttim maŋa sun ij innig peessâmgin maassâd uásádâhân. Hundâruššâm maŋa sun huámmášij, et suu vistečoovdâ lâi suu lummoost, já sun aasâi suullân kilomeetterpele keččin ollâopâttuvvâst. Já nuuvt te sun lâi kaččâlâm sisluáváttuvâigijn já T-pääiđist skammâehidist vistásis. Ohtâgin ij lam suu uáinám, mut tastmaŋa suu čoovdâ lii hiäŋgám päddikeejist suu lummoost.

Tai feeriimij maŋa mun še lam heiviittâm jieččân pargoskippáár koonstâ: korttâčoovdâ jotá ain muu fáárust!

“Assis, nákku já ruumu”

Tun sáátáh toppiđ sänikirje já usâškyettiđ. Já tiäđust-uv huámmášiđ, et taah säänih iä kosten kavnuu. Mondiet toh talle iä kavnuu? Anarâškielâ säänihhân taah kolgâččii leđe. Naa, jiem piijned tuu, rähis lohhem, kuhebiššáá: taah láá párnáikielâ säänih, moh láá aainâs-uv muu perrust uáli jo aktiivlii kiävtust – leikkušemmielâst.

Muu puárásub nieidâ lii kiävttám uccen sääni “assis”, ko sun kiijtij. Mast tot puátá, tast mun jiem tieđe. Muu nuorâb nieidâ eeđâi siämmáá sääni čuuvtij oovtâkiärdánubbooht “atl”.  Mut mottoom suujâ tiet “assis” lii pááccám anon. Ferttiim kale jieččân pääihi ulguubeln váhá váruttiđ, et jiem tom meendu aktiivlávt viljâl.

Muu puárásub nieidâ sääni lii meiddei nákku. Tot sojâ nákku:nááku:náákun. Tágáráin termáin sun kočodij pivtâscäpcejeijee. Uáli jo vuovâs sääni, jiešalnees – čuuvtij uánihub-uv ko pivtâscäpcejeijee. Taat-uv lii pááccám mii perrust anon, mut sänikiirján tot ij lah kuássin peessâm.

Já majemuš sääni lii ruumu, mast lii uánihâš m. Tot sojá tego lovnâsääni luumu. Taat sääni lii muu nuorâb nieidâ rááhtus. Taam sun keevtij, ko sun halijdij laavcâ kaakaon. Taat lii čielgâ ponjos hollandkielâ säänist room, mii meerhâš laavcâ. Sun ij tiättám toos anarâš sääni. Meiddei taat sääni lii muu párnái koskâvuođâst leikkušemsääni.

Párnááh láá uáli utkááh keksiđ saanijd, jis sij iä maidnii tieđe. Suomâkielâ peln táváliih oroh lemin om. sadekeppi < sateenvarjo ´arvesyeji´ já soutimet < airot ´ááiruh´. Táválávt taah láá mahtnii loogiliih-uv.

Motomin uápis sääni kale čielgâsávt tobdá, mut tot lii párná kielâst váhá ereslágán häämist. Muu puárásub nieidâ laavij kočodiđ njuámmilis uccen noomáin mälli (: määli), mast hiäjus tääsist lii pelikuhes l. Muu nuorâb nieidâ lii koččom njuámmil saanijn ämmil.

Párnááh huámášeh motomin uáli hävskis ohtâvuođâid kielâi kooskâst. Muu puárásub nieidâ ohtii hundârušâi, ko sun maatij jo pyereest sárnuđ,  mondiet enni já eeči lava finnim nuuvt suámálijd nomâttâsâid suomâkielâst, äiti já isä – tohhân lává aaibâs tego sämikiel säänih äitti já Issá… Iä-uv ulmuuh taid mahten siävuttâm koskânis?

Motomin vuod muu puárásub nieidâ vuordâččij kierdâmettumávt, ko lijjim rähtimin kijnálii purrâmuš. Mun ettim, et rááhtám maaŋgâid soortâid, te puáhtá taid keččâliđ. Já talle te sun koijâdij, ko čuávji jo kulluustâlâi, et kuás te kijnáliih “keččâlusah” liččii valmâšeh.

Párnái kielâ lii motomijn lamaš meiddei tutkâmfáddán. Liččii-uvsun anarâškielâst párnái kielâst jo tommittáá jiešvuođah, et taid puávtáččij tutkâđ?