Tääl must lii lamaš nuuvt kočodum rijjâpeivi. Maid te totkee talle parga? Mun lam čurgim vistig-uv viste já poossâm laasâid. Já ovdil mun läävejim povvustiđ jieččân iänán já koijâdiđ, mondiet sun rijjâääigis keevtij čurgiimân. Tääl te iberdâm: eres äigi ij lah. Mut tastoo lii čuuvtij pyereeb-uv äigiájánâs ko čurgim: mun kustoo jurgâlâm párnái já nuorâi kirjálâšvuođâ. Taan tove lam jurgâlmin "Vaahteramäen Eemeli" anarâškielân. Lam čuuvtij murâštâm tom, et jiem lah jieš puáhtám luuhâđ táid kiirjijd já klassikkoid sämikielân. Tääl lii äigi väldiđ vaahâg maassâd já porgâđ tom tääl. Šadda iärásáid-uv luhâmuš. Já mii puoh hävskimus: siämmást mun peesâm testađ meiddei anarâškielâ tivvoomohjelm, mii lii jo tuhhiittettee muddoost. Taa piejâm algâpitá myensterin tijjân iärásáid-uv:
Väđirmieli Eemel (Astrid Lindgren)
Väđirmielist aasâi kandâ, kiäm kuččuu Väđirmieli Eemelin. Sun lâi vildáás uccâ nággáruššeš, ij ollágin tyeggáár nánnáás páárnáš tego tun. Veik nánnáás nääli Eemelist lâi - hirmâd nánnáá. Talle ko sun ij huikkám. Eemelist lijjii jurbâ čuovjis čalmeh já jurbâ ruopsis nierah já vielgis linnâvuoptah. Puoh lâi nuuvt nánnááht, et Eemel ličij puáhtám anneeđ uccâ eŋgâlâžžân. Mut jis nuuvt noobdij te erehtui.
Eemel lâi kievrâ tego smavvâ vuávsáš já sun aasâi Kisákulme táálust Väđirmieli siijdâst. Já tiäđust-uv sun sáárnui siämmáánáál ko ton kuávlust sarnuu, maidba sun toos voojij. Ko sun halijdij kaperis, sun ij ettâm tego tun: “Mun halijdâm kaperân.” Sun eeđâi näävt: “Mun ááigum muu loccii!” Suu loocâš lâi taggaar koibâkappeer, mast lâi čapis koibâ já čuovjis skoođâs, viehâ fastes kappeer. Eeči lâi uástám tom sunjin motomin kavpugist. Eemel mielâstui toos nuuvt čuuvtij, et eeđâi uáđđáádijnis:
- Mun ááigum muu loccii!
Enni ij liččii adelâm Eemelân kappeer seeŋgân. Sun ááigui uigâđ tom viäskár ildee oolâ, mut talle Eemel huuihij nuuvt, et ubâ Väđirmielli kuulâi:
- Mun ááigum muu loccii!
Já kulmâ oho Eemel oođij jyehi ijjâ loccâ uáivist. Moonâihân tot mahtnii, veik čuágih tobdojii. Uáiviäšši, et Eemel finnij táátus čoođâ, já tast sun kale oonij huolâ. Sehe tast, et enni ij finnim táátus čoođâ.
Ohtii juovlâi ääigi enni iiskâi finniđ Eemel puurrâđ pabunjuvdos, ruonnâseh ko láá nuuvt tiervâsliih. Mut Eemel eeđâi ij.
- Jieh-uv tun kuássin ááigu puurrâđ ruonnâsijd? enni koijâdij.
- Nuuvt, olmâ ruonnâsijd, eeđâi Eemel.
Já tastoo sun čokánij várugávt juovlâkuosâ tuáhá já sađoškuođij tom. Mut forgâ sun tuulhâi, tastko kuácceeh čuogguu njäälmi.
Taggaar nággáruššee lâi Eemel. Sun halijdij kivriđ eeni já eeji já ubâ Kisákulme, mielâstubbooht ubâ Väđirmieli, mut toos iä väđirmieliliih miettâm.
- Tieh Kisákulme Niemisiih láá kale viehâ tiileest, ko kandâ lii tyeggáár libáruvvâš, sij ettii. - Tien puicceest ij kale kuássin šoodâ olmooš.
Nuuvt toh jurdii Väđirmielist. Iäba liččii sárnum, jis sij lijjii tiettiđ, mon kuhás Eemel vala peesâi. Jis sij liččii ervidâm, et sust styeresin šoodâi aaibâs kieldâstiivrâ saavâjođetteijee! Tun jieh vaarâ tieđe, maid meerhâš leđe kieldâstiivrâ saavâjođetteijee, mut fijnâ pargo tot lii, osko peri, já tagarin Eemel kuuloold šoodâi.
Mut pissoop vala tien ääigist ko Eemel lâi vala ucce já aasâi Kisákulme táálust Väđirmieli siijdâst ejijnis Antton Niemisáin, enijnis Alma Niemisáin já uccâ Iidá-obijnis. Kisákulmeest lâi meiddei reŋgâ Aatu já pijgá, kiän nommâ lâi Liina. Tastko ton ääigi ko Eemel lâi ucce, Väđirmielist já eres-uv soojijn lijjii piijgáh já reeŋgah. Reeŋgah kendii já tipšuu hiäppušijd já vuávsáid já fievridii suoinijd láátun já kolvii potásijd, já piijgáh poččii já possii liitijd já lätteid já lavluu párnáid.
Tääl tastoo tiäđáh, kiäh assii Kisákulmeest. Antton-eeči, Alma-enni, uccâ Iidáš, Aatu já Liina. Já sii lasseen kyehti hiäppuš, muáddi vuávsá, käävci kussâd, kulmâ šave, love savzâd, vitnubáloh käännid, käniores, kissá já peenuv. Já tiäđust-uv Eemel.
Kisákulme lâi suámis smavvâ šiiveettááluš, mast lâi ruopsâdin máálájum aassâmviäsu ämirist oomeenmuorâi já syrenij kooskâst. Já pirrâsist lijjii piälduh já nijtoh já kuáttumenâmeh já jävri já uáli jo stuorrâ mecci. Kisákulme eellim ličij lamaš stääđis já rávhálâš, jis Eemel ij liččii lamaš.
- Tuon kaandâst láá ain skilottudmeh mielâst, eeđâi Liina. - Já kuás tot ij jieš konstuš, te aainâs-uv toos tábáhtuvá veikâ mii. Siämmáámuđusii puice jiem lah kuássin uáinám.
Mut enni piäluštij Eemel.
- Ijhân Eemel olmoošmettum lah, sun eeđâi. - Onne-uv, jis sun te capciistij Iidá já sattui komettiđ kähvilaavcâ... na nuuvt, já ruotâttijhân sun kisá käniheeki pirrâ. Mut mudoi must oro, et kandâ tasijduuškuát já šodâškuát nánnáábin.
Ij Eemel olmoošmettum lamaš, ij suigen. Sun lijkkui čuuvtij sehe Iidán ete kiisán. Mut págguhân Iidá lâi ucánjihhii capciistiđ, tastko ij uábbi mudoi liččii adelâm sunjin siirápvuojâleeibis. Já kisá Eemel vyejettij puoh ustevvuođâst, tuše tondiet vâi uáináččij, vuáitáččij-uv sun tom kaččâmist. Veik ij kissá tom iberdâm.
Taat peivi, kuás Eemel capciistij Iidá já komettij kähvilaavcâ já vyejettij kisá, lâi njuhčâmáánu čiččâd. Mut tääl peesah kuullâđ muádi eres-uv peeivist, moi ääigi tábáhtui eenâb. Mon suujâ keežild leškin tábáhtum. Tondiet-uv et Eemelist lijjii skilottudmeh mielâst vâi tondiet, et sunjin tábáhtui veikâ mii. Algâttep veik mottoom kiđđâpeeivist.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti