Já tastoo sij vuolgii vuod Väđirmieli kuávlun. Eemel čokkái tutâvâžžân monnjâpeeŋkâst viđâpennisâš kuámmir siste já loccâ uáivist já kejâdij párnáid já pennuid já hiäppušijd já šoovijd, moi lappâd sij vuoijii. Jis Eemel ličij lamaš aaibâs táválâš kandâ, mihheen eres ij ton peeivi liččiigin tábáhtum. Mut Eemel ij lamaš mihheen táválâš kaandâid, já ervidba maid sun poorgâi! Sun uuigâi viđâpennisii njálmásis, já eidu talle ko sij vuoijii šavesaje lappâd, monnjâpeeŋkâst kullui joskis njielâstem. Tot kullui ton puudâ ko Eemel njielâstij viđâpennisii.
- Oho, totpa tábáhtui huápust! Eemel eeđâi.
Eemel enni vuod vuáivutškuođij.
- Vuoi hirmos peeivih, maht tien viđâpennisii tääl finnee kaandâst olgos? Ij lah ko vyeijiđ maassâd tuáhtár kuuvl.
- Lii tust-uv rekinistemuáivi, Eemel eeči eeđâi.
- Mäksiđ tääl tuáhtárân vittâ määrhi ton pyereest, et finnee maassâd viđâpennisii! Mii numerijd tust lâi rekinistmist, ko vazzih škoovlâ?
Eemel ij tuušijn iätádum. Sun njavhâdij čuávjis já eeđâi:
- Mun lam-uv tääl jieš šeštimšahe. Tobbeen tot viđâpennisâš lii tääl šiev vuárhást. Ijhân siäštušavveestkin finnii maiden olgos. Mun lam irâttâm kievkkânnijbijn, nuuvt et tot lii aaibâs vises.
Mut Eemel enni ij joskâm. Sun halijdij tuálvuđ Eemel maassâd tuáhtárân.
- Mun jiem ettâm maiden talle ko kandâ puurâi puoh puksâpuáluidis, sun muštottij. - Mut viđâpennisâš suddá vaigâdubbooht, tast sáttá keevvâđ hyeneeht, osko peri!
Já sun suorgâttij Eemel eeji nuuvt čuuvtij, et taat jorgettij hiäppušáin já vuojij maassâd Myerjiluohtân. Tastko lâihân eeči-uv tiäđust-uv huolâstum kaandâs tiet. Sij kaččii jiegâeeđeest tuáhtár kuuvl.
- Vájáldui-uvks miinii? tuávtir koijâdij.
- Ij, Eemel tuš njielâstij viđâpennisii, eeči eeđâi. - Nuuvt et puávtáččij-uv tuávtir váhá čuopâdiđ suu... neelji määrhi oovdâst teikâ toin suulâin... Viđâpennisâš páásus käävpi oolâ.
Mut talle Eemel kiškettij eejis mááccuhist já culijdij:
- Ele iiskâgin! Tot viđâpennisâš lii muu!
Já keevâi nuuvt, et tuávtir ij miettâmgin väldiđ viđâpennisii Eemelist. Čuopâdâs ij tarbâšum, sun eeđâi. Viđâpennisâš kale puáđáččij ulmui uáinusân vuod muádi peeivi siste.
- Mut puávtáh kale puurrâđ vittâ niisu, tuávtir eeđâi. - Talle tot šlantti finnee váhá skipárijd ige ruohâ tuu čuávjilaavhâ.
Sivnedum tuávtir, máávsu sun ij váldám täälgin. Eemel eeči čuážui vuod tutâvâžžân kááđu alne Eemeláin já ennijn.
Mut Eemel enni halijdij tállân moonnâđ Antikaisii nieidâi päikkiliäibuttâhân uástiđ Eemelân vittâ pulá.
- Ij saahâgin tast, eeđâi Eemel eeči. - Misthân láá puláh pääihist.
Eemel smietâi mottoom áigáá. Sun lâi čeppi rekinistmist já puurrâmmielâ-uv sust lâi. Tondiet sun eeđâi:
- Must lii viđâpennisâš vises vuárhást, já jis tom finniiččij tállân meddâl, te uástáččim taid pulláid jieš. Sun smietâi vala váhá já lasettij:
- Jieh-uvgis eeči lovniiččii munjin vittâ peeni muádi piäiván? Uážuh vissásávt ruuđâ maassâd!
Talle Eemel eeči adelij piärán, já sij monnii Antikaisii nieidâi päikkiliäibuttâhân já ostii Eemelân vittâ pulá, uáli njaalgâ pulláid, jurbâsijd já fiskisruškâdijd, sukkâreh vala alne. Eemel njielâi taid jotelávt.
- Näävt njaalgâ talkkâs jiem lah eledijnân finnim, sun eeđâi.
Mut Eemel eeči lâi fakkist nuuvt movtáskâm, et ij innig tiättám, maid porgâđ.
- Onne mij lep jyehi tááhust tiänám viehânáál ruuđâ, sun eeđâi já tiäđust-uv oostij viiđáin pennijn pippârminttunjálgáid tulijâžžân uccâ Iidážân.
Mušte val, et taat tábáhtui ton ääigi kuás párnááh iä perustâm tast, lijjii-uv sist päneh vâi iä, tuávhih já ibbeerdmettumeh ko lijjii. Taan ääigi Väđirmieli párnááh iä puurâ njálgáid, mut tondietpa sist láá-uv päneh njäälmist!
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti