Eemel lâi vuáijám maŋgii Myerjiluohtân. Táválávt suu mielâst lâi hävski čokuttâllâđ ráttái alne já kejâdiđ ollâgâsâst tááluid, moi lappâd sij vuoijii, já párnáid, kiäh assii tááluin, já pennuid, moh umástii verájái kulen, já hiäppušijd já kuusâid, moh uávudii kuáttumist. Mut hävskivuotâ lâi taan tove kukken. Tääl sust lâi mälinäppi čolmij oovdâst ige sun uáinám ton vyelni ko jieijâs puállukammui njuunijd. Ubâ ääigi koolgâi koijâdiđ eejist:
- Kost mij tääl lep? Jo-uv mij lep vuáijám pánnukákkusaje lappâd? Jo-uv mij forgâ puáttip šahesajan?
Eemel lâi keksim noomâid puoh luoddâpiällást leijee tááloid. Pánnukákkusaje nommâ poođij tast, ko ohtii pyeidissiähá párnáákyevtis čuážžoin táálu verájáá kulen já puuráin pánnukááhuid, ko Eemel vuojij lappâd. Já šahesaje lâi finnim noomâ virkkuus šavveest, mon Eemel motomin ruohâdij seelgist.
Mut tääl Eemel skihtij murâšlâžžân puállukammuidis ige uáinám pánnukááhuid ige šoovijd. Iimâš tot ij lam et sun paaimâi:
- Kost mij tääl lep? Ep-uv mij jo forgâ puáđi Myerjiluohtân?
Tuáhtár orroomviste lâi tievâ ulmuin, ko Eemel lavkkij siisâ mälinäppi uáivistis. Puohah šallišii suu. Juáháš iberdij, et lâi tábáhtum luhottesvuotâ. Tuše motomeh ilgâdis äijiheh povvâstii nuuvt korrâsávt ko puohtii, aaibâs tego ličij lamaš hirmâd suámálâš áhásiđ mälináápán.
- Hohhohhoo, kalmojeh-uv tust peeljih, kandâ?
-Iä, eeđâi Eemel.
- Na mondiet tust talle lii tiet tiŋgâ uáivist, äijih koijâdij.
- Amas must peeljih kolmuđ, Eemel västidij. Maatij sun-uv leikkušiđ, veik ucce lâi-uv.
Mut tastoo Eemel peesâi tuáhtár kuuvl, ige tuávtir povvustâm sunjin. Sun eeđâi tuš:
- Pyeri peivi, pyeri peivi! Maid tun tobbeen nääpi siste toovah?
Eemel ij tiädustkin uáinám tuáhtár, mut tiervâttiđ sun kuittâg koolgâi. Tondiet sun komerdij nuuvt kieŋâlâsân ko puovtij, nappijn. Já talle ruáškái. Ruášk, kullui tuš, já mälinäppi lâi paifakkist kyehtin pittán. Nuuvt korrâsávt Eemel čooskij uáivis tuáhtár čäällimpiävdán.
- Toho monnii nelji määrhi, culijdij Eemel eeči Eemel iänán. Mut tuávtir kuulâi tom.
- Na, määrhi tij kuittâg šeeštijd, sun eeđâi. - Tastko muu táválâš táksá lii vittâ määrhi, ko mun vááldám uccâ kandijd meddâl mälinaapijn. Já täälhân kandâ tipšoi ubâ ääši jieš.
Talle Eemel eeči ilosmij já jurduinis kiijtij Eemel tast, et kandâ lâi cuovkkim nääpi já šiäštám määrhi. Jotelávt sun vaaldij näppipittáid, Eemel já Eemel eeni fárusis já vuolgij. Mut ko sij pessii kááđu oolâ, Eemel enni eeđâi:
- Juurdâš, täst tiänájui kuittâg-uv märkki! Maid toin kolgâččij uástiđ?
- Ij maiden, Eemel eeči eeđâi. - Mij šeštip tom. Mut tot lii vuoigâlâš já hiäivulâš, et Eemel uážžu vittâ peeni, piäjus tom pääihist šiäštušavvees siis.
Já sun vaaldij tállân viđâpennisii pursâstis já adelij tom Eemelân. Ervidba šoodâi-uv Eemel ilolâžžân!
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti