Čällee lukkâ

Mun, kote tyellittälli iiskâm čäälliđ, tuubdâm čällee luuhâ. Tast šadda motomin pyeremus skippáár. Taan čallust mun iiskâm kuorrâđ, mii luuhâid tot lii já mast tot puátá. Puáhtá-uv toos máhđulávt maidnii porgâđ?

Čällee luuhâ miäruštâllâm lii älkkee. Munjin tot lii äšši teikâ juurdâ, mii iästá muu čälimist. Tot orostit ubâ čäällimproosees. Kiäldá äŋgirávt muu čälimist. Čyegis. Tien tobdo oovdâst ij pyevti muide ko vuálániđ, komerdiđ já luovâttiđ. Ige tot lah tot, et ij liččii mihheen, mast čäälliđ. Puoh aašijn ij tuše pyevti čäälliđ. Mondiet? Suujah toos láá maaŋgah.

Ohtâ peeli muu persovnist lii kreatiivlâš adai taggaar, et jurduuh iteh peevdi oolâ tego mašinist. Tie toh láá talle, kuovttijn kieđáin rááppumist. Puoh čäällimideah láá siämmáá pyereh. Mut ko lii tot nubbe-uv peeli: tot mii kontrollist, kocá čallui kvaliteet. Tot haalijd rähtiđ must tievâslub čällee ko mun tuođânálásávt lam. Motomin tot orostit muu tondiet ko jiem pyevti teikâ uážu čäälliđ aašijn, moh kyeskih eres ulmuid. Taah ääših láá sijjân - já meiddei munjin olssân - meendu persovnliih. Toh láá tagareh ko olmooš lii suullân piättáá já viärjuttem já muštâl, maid sun lii feerim, maht, kiäigijn, teikâ magareh soroliih já ärgis ääših suu elimist láá joođoost. Lii kale suotâs leđe nánnáá já muštâliđ ilolijn aašijn, mut ij pyevti muštâliđ tain, et lii karttâm leđe uássin nubij ulmui persovnlij eellimčuolmâi čuávdimist. Tágárijd ij pyevti almostittiđ "silliihánnáá". Kalga mutteđ ulmuid, soojijd já ääigi - toppiđ tuše ääši já kevttiđ tom čäällimidean.

Ohtâ lukkâ lii munjin ulguubeln ištâdum. Mun uáinám čolmijdân oovdâst taid ulmuid, kiäh láá tárguttâm munjin pyere já máttááttâm muu čäälliđ. Mut liijkágin sij iä muu mielâst lah máttááttâm munjin čäällim. Mun uáinám eenikielâ máttáátteijeidân.. Koččâmušah láá taan máttááttâsâst láá pááccám. Mondiet mun kolgim jyehi mánuppaje luuhâđ kirjálâšvuođâ já čäälliđ luhhum kirjeest árvuštâllâm já analyys? Mut ko mun jieš iskim njuškiđ kirječällee puvsâi (teikâ haamit) siis já čäälliđ kreatiivlávt, tot lâi-uv mottoom suujâ tiet "hyeni". Poođij vyeligub árvusääni já huámášittem, et "tääl tun kale lah čáállám meendu rijjâ"; "mondiet tun čáláh nuuvt fiktiivlávt", já et "valjiiba čuávuváá tován ášálub stiijlâ". Hemelii sittágin! Mondiet mun kolgim alestiđ kirječällei pargoid mut jiem jieš uážžum šoddâđ sii nálásâžžân? Mondiet mun kolgim luuhâđ kirjálâšvuođâ teoriaid? Mondiet muu luokan hiävrásuvvojii kirječälleeh muštâliđ tast, maggaar čaabâkirjálâš čäällim lii, maht mun koolgâm persovnijdân rähtiđ já miljöö? Mondiet nubben tehelumos äšši lâi piilku saje teevstâst - jo ovdilgo lâi tekstâgin, moos tom tiäškáđ? Já tot et mun čáláččim oles celkkuigijn. Já ko lâi olmâ pargoi äigi, kuás ličij jieš peessâm čäälliđ, tiet äigi ij kuássin adelum! Mondiet Tun, rähis máttáátteijee, jieh ornim munjin čäällimriggee, kuus mun liččim puáhtám puáttiđ čalâččiđ jurduidân, hárjániđ rikkođ puoh njuolgâdusâid tego nuorah läävejeh-uv? Mondiet ij máttááttum pyerebeht, et tuše tiätustiijlân kulloo tiätulágán čäällim, mudoi uážžu porgâđ tego jieš pyerrin uáiná? Vâi lam-uv mun luhostum jotteeđ škovlâidân tuše meccikuávluin.. Mun jiem tieđe. Tääl mun aainâs-uv jieš iiskâm pargostân cuovkkiđ taam luuhâ. Mun jiem haalijd raijiđ ulmuid, jiemge eisigin ááigu avžuđ čäälliđ tuše ahevis já koškes äššiteevstâid. Mut nuuvt tot maŋgii lii, et tagarijn koškes teevstâin finnee ruttâpitá, fiijnáht ettum "päälhi". Taat, maid mun kirdettâm rijjâ, lii rijjâäigi. Kiinii lohá taam jis lohá. Váiván, škovlâ! Tast siämmást ko tot čuovvit, tot meiddei pilled ulmuu luándulii kreatiivlâšvuođâ.

Säämi čaalâlâš maailm lii tiäđust-uv maailm sierâ, kavhâdis saje. Čaallum säänist lii vyeimi. Tot, mii čálloo sämikielân, lii tuođâlâš já ášálâš: oppâkirjeh, virgáliih jurgâlusah, tuotâmuštâlusah... Mut meendu harvii uáiná leikkušeijee peenâ, tuše kirdemin pááppár alne (teikâ tiätumašinist), čälimin rijjâ. Taas mun halijdâm čällen viggâđ. Pyehtiđ ilo toos, et sanijgijn já tevstáin puáhtá maaŋgânáál sierâdiđ. Ko ulmuuh láá hárjánâm luuhâđ tuođâlii sämikielâ, sij iä ain tuubdâgin leikkušeijee peenâ. Jis mun čálám tiivtâ, tot tihtâ lohhoo automaatlávt nuuvt et tot "muštâl must", já tiäđust-uv tot lohhoo "tuotâtábáhtussân". (Taas vala mottoom kirječällee huámášittem, et PUOH muštâl maidnii čällest-uv.) Ovdâmerkkân rähisvuotâ lii lamaš mahtnii kieldum fáddá. Láá-uv rähisvuođâ tobdoh já váimusoroh mahtnii kieldum fáddá? Lii-uv puoh tot tábáhtum munjin-uv? Tekstâ kalga cevziđ jieijâs juolgij alne ige tom taarbâš tađe eenâb čielgiđ teikâ lekkâđ, kukken muu teevstâi tulkkuumist. Mun ááigum iskâđ kuovllistiđ taan suárgán! Vuálgá-uv kiinii fáárun čäälliđ tiivtâid - tagarijd, et njunelijne sajan kalga väldiđ siholduv?

Ohtâ čällee lukkâ lii astottesvuotâ. Mun illá oostâm čäälliđ romanijd. Ko roomaan ij luhostuu, talle puáhtá čäälliđ uánihub mainâsijd teikâ tiivtâid. Čälimân taarbâš mottoom joskis puudâ - aainâs-uv tommit, et kulá jieijâs jurduid. Čäällim lii váhá tego purâdem: jis "čälistut" (tego paškestut), talle lii pággu čäälliđ. Tijmepeeleest-uv parga jo ennuv.

Jis mun jiem pyevti čäälliđ iärásij elimist, mun liijká puávtám čäälliđ jieččân feeriimijn, kevttiđ jiešironia. Jis kiinii ulmuid juurdâš must tiätunáál, te sust lii tiäđust-uv lope nuuvt porgâđ. Sun vissâ porgâččij tom mudoi-uv, tevstâittáá. Sun puáhtá jo-uv lijkkuđ muu čalluin teikâ leđe lijkkuuhánnáá. Luuhâđgin ij lah pággu. Mun halijdâm čäälliđ tagarijn aašijn, moh láá munjin olssân adelâm ilo teikâ soro teikâ mottoom eellimvásáttâs. Tágárijn mainâsijn láá kale fáárust iäráseh-uv, mottoomlágán ränis persovnin. Taan luukân mun lam tääl kavnâm čovduu. Kale mun tuostâm čäälliđ.

Toh, moid labdaseh eres ulmuuh já sii persovnliih ääših, láá váddásuboh. Mun jurdám, et motomin ko äigi lii pyeri já feeriimeh eenâb ko tääl, puávtáččim väldiđ tágárijd tábáhtusâid pargosân, haldâttâhtáásán, já čäälliđ, magarijd aašijd kielâtiettee pargostis kuáhtáá Säämi maailmist. Tääl lii aaibâs jieijâs tyehin luuhâđ hovdiimist já ton iloin já soroin. "Management"-kirjeh láá luhhoost ildeeh tievâ. Mut Säämi maailmist hovdâšem lii váhá jieijâs loho ko maailm lii nuuvt ucce, ulmuuh uáppáseh.

Ohtâ muu šiev ustev iävtuttij, et čáláččim puoh persovnlijd ašijdân ávusin tego toh láá, piejâččim taid syeligâssân ihečuátán, jeđe kiähnii, muu párnáipárnááh teikâ sii párnááh vissâ, jis tagareh motomin šaddeh, luvâččii taid. Ličij-uv totkin nuuvt kiäsuttettee juurdâ? Tast mun jiem lah aaibâs vises.

Jyehi tááhust jyehi áinoo čälleelukkâ kalga lekkuđ, moinnii naalijn. Teevstah já čalluuh kalgeh šoddâđ. Tarbâšuvvoo tuše tyestilvuotâ já mottoom verd äigi.

Pyeri uđđâ ihe puohháid já ennuv čäällimmohtâ!

"Tovlái juovlâi eellim"

Tun sovkkâlah nuuvt siijvost
jieh tubduu innig ko čuáskis iiđeedvuoiŋân
vissâ vala kuovlah laasâst siisâ
uápistah muu joskâdij tuuvijd
uáináh ääigi čoođâ
toho kukkeláá
já ko mun koijâdâm kii tun lah
jiem tieđe iberdâm-uv mun olmânáál
ko tun culijdah
"tovlái juovlâi eellim"


"Entisten joulujen elämä"

Sinä kuiskit niin hiljaa
tunnut enää viileänä aamuhenkäyksenä
ehkä vielä kurkistat ikkunasta
ohjaat minut hiljaisten tuville
näet ajan läpi
sinne seuraavaan
ja kun kysyn kuka olet
en tiedä ymmärränkö oikein  
kun kuiskaat
"entisten joulujen elämä"

Sirdum juovlah

Ester, muu nuorâb nieidâ (13), iävtuttij munjin mottoom äigi tassaaš, et mun kolgâččim viettiđ táid juovlâid Suomâst. Suu mielâst lâi nuuvt surgâdis juurdâ, et ákku pásáččij ohtuu juovlâi ääigi. Mun smiettim, et mahtsun talle. Sust alnestis-uv ličij juovlâluámu já must lii majemui aaigij lamaš uáli uccáá äigi leđe pääihist já suin oovtâst. Sun lohđuttij, et kale sun piergiiččij pyereest: susthân liččii uábbi, eeči já mottoom verd eres-uv hyelhih já skipáreh. Sun eeđâi, et kale sun mielâstis jieš luovâččij tommittáá mastnii, et kiinii eres finniiččij olssis juovlâilloon skippáár.

Suu säänih kuoskâttii já pieijiim muu jurdâččiđ. Jis mun liijká-uv mađhâšiččim? Nuuvt mun aštus kejâškuottim kirdemlipui hoodijd, ige ilo valagin orroom lemin puoh alemus. Teivim juovlâekonomian, adai toos, et kirdemliipuh mávsáččii talle čuuvtij eenâb ko táválávt. Kirdemmääđhi hadden šodâččij suullân 750 eurod. Tot lâi mielâttes tiivrâs! Mun jiem lam vaalmâš mäksiđ nuuvt sálttáás juovlâhoodijd mäđhistân. Muoi hundârušáim, et ij-uv maailmân puávtáččii huksiđ aaibâs nubelágán ekonomiajurduu. Talle ko ulmuuh asteh kolliistâllâđ huolhijdis kulen, tallehân jotteem kolgâččij toohâđ nuuvt hälbin ko máhđulâš. Ester eeđâi munjin. "Tun lam enni já lah hárjánâm orniđ aašijd. Jieh-uv tun mahtniigin pyevti tom karveđ?" Muoi smietáim, maid puohâid toin ruuđáin puávtáččij porgâđ, mii oovtâ kirdemmääđhist šiäštoo. Nuuvtpa jotteem eidu ovdil juovlâi oroškuođij hyenes juurdân.

Mun smiettim meiddei jieččân tobdoid. Pastaččim-uv mun leđe kosten olmânáál? Jis mun fyysisávt liččim-uv oovtâ saajeest, muu jurduuh liččii kuittâg-uv aaibâs nube saajeest, aaibâs nubij ulmuigijn. Liččii-uv tohkin magarehkin juovlah? Jis mun liijká-uv vuálgáččim..

Ester, kote lii čuuvtij hánásub ko Hänis Eehi jieš, smietâi ain já paifakkist pahudij: "Nube tááhust ákku lii jieš almottâm, et sun haalijd leđe pääihist, veik sun lii puávdejum veikâ kuus. Nuuvt et tien tááhust ááhu uáinu kalga kuldâliđ. Sun tuhhit tom, et sun lii ohtuu." Já sun joođhij: "Jis tääl lii meendu tiivrâs jotteeđ, tallehân Suomâ juovlâid puáhtá sirdeđ - majediđ taid tassaažân ko liipuh hálbuh. Iähân toh juovlâpeeivih tađe komáluboh lah ko táváliih pasepeeivihkin."

Mun ilosmim já vuod kejâškuottim liipui hoodijd. Ige lam innig väädis meridiđ. Puoh lâi paifakkist nuuvt čielgâs! Taahân tot lâi tot muu juovlâčuolmâ čuávdus! Munhân sirdáččim juovlâid já tiilááččim liipuid eskin uđđivemáánu aalgân. Já näävt, sirdum juovlâigijn, mun puávtáččim viettiđ juovlâidân maaŋgâ saajeest, maaŋgâi munjin rähis ulmuigijn. Mätki ij mávsáččii eenâb ko suullân 120 eurod ohstsis ko eidu juovlâi maŋa mun pastaččim kevttiđ jieččân vuáládâsâid-uv liipui uástimist. Talle mun kijttâlim kávpálijd juovlâid já tom, et puohah halijdeh eidu talle leđe joođoost já et ton maŋa vuod lii häälbib.

Nuuvt et puáttus peri muu-uv peeleest juovlah mut puáttus toin naalijn, et loppâjuhlomeh kuáđđojeh uđđivemáánu nube ookon. Sijjân, kiäh halijdeh eidu tääl viettiđ juovlâid, mun tuáivuttâm tääl puorijd juovlâid. Já kiäh áiguh juhloh siämmáánáál maŋeláá ko mun, sijjân mun tuáivuttâm puorijd juovlâid talle ko tot lii äigikyevdil. Já ko puohâi kulen ij pyevti leđe siämmáá ääigi, muštám, et juovlâid lii lope sirdeđ. Ij aldavuotâ iärásijgijn pyevti kuássin leđe mottoom kalenderân merkkejum peeivist kiddâ.

Sappe

Munjin stuorrâ kunnee lâi alaniđ Finnair kollejesânij juávkun, finniđ kolleäššigâsâi Gold-koortâ, peessâđ Loungen, mii lii nuuvt fijnâ saje, et toos ij lah ubâ anarâškiel nommâgin. Kočodâm tom talle ain Loungen, ko tobbeen taat maainâs tábáhtuvá.

Nuuvt te mun-uv pokkiidâttim Loungen. Tobbeen fallii piärgupulláid, potásnjuvdos já saalaat. Aaibâs nuuvtá. Juhâmuššân mun väljejim stuorrâ laasâ cokis-light. Tot-uv lii kustoo taggaar eksootlâš juhâmuš, et sämikiel nommâ váilu. Já nuuvt te mun čokánim mottoom piävdán purâdiđ. Muu paaldâst čokkájeijee jaapaanlâš almai korkkâlij reepus nuuvt et mun čaahim sajasân. Mun kijttâlim suu. Siämmást ko jaapaanlâš komerdij munjin tego jaapaanliih läävejeh-uv, sun korkkâlij vahâgâsâst reepus uđđâsist. Taan tove reppu komettij muu cokislaasâ.

Jaapaanlâš almairiäpu iätádui já sirdeškuođij tiätumašinis toorvon. (Ige kihheen tom kuullâm, et eidu talle mun jurdâččim jieččân ovdebáá uásádâhhoovdâ, kote ain kieldij juhâmist já purâmist tiätumaašin paaldâst. Jiemhân mun suu kuássin táiđám kuldâliđ.) Mun aštus njuškejim pajas já tuáppejim kietâsân servetleje aldemuu peevdi alne. Servetijgijn mun sihoškuottim viärráámuid kolgosijd. Tastoo mun vuolgim viežžâđ sape. Kavnim mottoom almaa, kote čuážui tiiskâ tyehin palvâlmin ulmuid. Mun koijâdim, lâi-uv sust sappe. Almai keejâi čalmeh jurbâdin já eeđâi, et ij sust tieggáár purrâmuš tobbeen lamaš. Mun keččim maassâd sunjin. Jiem mun purrâmuš lamgin vááijuv, pic tarbâšim sape, SAPE.. Almai kaččâlij muu fáárust já vaidâlškuođij:
- Mun jiem, vaidâlittee kale, pyevti tääbbin čurgiđ. Munjin láá čujottum eres pargoh.

Mun himettistim. Pahudim sunjin, et mun kale čurgiim, ko peri finniim sape, S-A-P-E... Mut almai tieđettij: ij sust lamaš sappe ko čurgim ij kuullâm sunjin. Sun moonâi viežžâđ pargoskipáris, kote meiddei lâi almai. Taat nubbe almaigis tieđij muštâliđ, et sapeh lijjii čorgejeijee pargopiergâseh. Já čorgejeijee puáđáččij eskin maŋeláá onne. Nuuvt te sun-uv moonâi. Ige must valagin lamaš sappe.

Mun aštus njuškejim pajas, moonnim hiivsigân já valdim tõbbeen fáárun kietâsiholdâhpápárijd, stuorrâ leje. Mun sikkum peevdi já vala lättest-uv motomijd cokisladduid. Jaapaanlâš almai lâi ton kooskâst čápudâm. Lâš-uv sun tuámittâm jieijâs kirdemmašinân vâi mottoom nube sajan, tast jiem tieđe.

Nuuvt fijnâ saajeest ko loungest lii šiev palvâlus talle ko tobbeen kalga purâdiđ. Mut tobbeen kalga puurrâđ muččâdávt já čurgâdávt. Nuuvt et elleđ kuássin turged! Sape koijâdem já kavnâm lii čuuvtij vaigâdub ko olmooš jurdágin. Eres čurgimpiergâsijn ij vala kiergânâm leđe maggaargin saahâ.

Ain ääigild - eromâšávt 30.10.2017

Jođedijnân mun lam ain ääigild. Ain! Mut motomin mun liijká maŋanuum. Veik tot lii-uv masa jo máhđuttem. Já veik mun lam moddii uáinám juná monnjâčuovâid njunnáán oovdâst, taid keerdijd mun jiem rekinist. Munhân jiem viišâ kuássin äigitaavluid luuhâđ, amas šoddâđ stressâ. Ain puátá čuávuvâš juná. Kaavpugjunáh joteh távjá, nubenáál távjá ko toovláš postauto Pärttihân.

Onnáš peivi lâi kuittâg katastrof. Avveel kirdemkiädán vyejedijnân mun oinim jieččân kirdemmaašin čuovâid luŋŋânmin ááimun! Kirdemmaašin poođâš já suájáh povvâstii munjin: maŋanum piiru, maŋanum piiru, maka máhđuttem maŋaniđ...

Mun smietâškuottim - mun kote lijjim ain äigild. Lâi-uv toos maka miinii suujâid, et mun maŋanuvvim? Já suujahhân kale kavnuuškuottii. Ain. Kesiäigi lâi ovdebáá iijâ muttum tälviäigin. Jispa mun lijjim puunnjâm tiijme vijsárijd puástukulij? Já mun lijjim porgâm ubâ iiđeed kielâteknologiain. Jispa mun lijjim vájáldittám ääigi? Nuuvt še kiävá, uáli távjá. Já mun lijjim tuđhâdâm lipuidân tuše ohtii, muáddi peeivi tassaaš. Jispa mun lijjim keččâm vyelgimääigi puástud? Mastpa tom tieđij. Ige tast tääl lamaš mihheen merhâšuumijdgin. Suujâtmeh iä äävti talle ko taarbâš čuávdusijd. Terminaalân väzidijnân mun ruhâdâllim - majaskulij.

Mun lam ain váidám, et Avelân láá hyenes ohtâvuođah čohčuv. Onne mun puohtim väldiđ sanijdân maassâd. Finnairhân kustoo kiirdij kuohtii Helsigân tiijme siste. Máhđuttem já jiermittem, oovdiš mun liččim ettâm. Ubâ ookon ij lah ohtâvuotâ já tääl te lii kirdemmašinij kuálus. Puoh mašineh siämmáá ääigi joođoost. Hyenes lukko lâi tot, et vuossâmuš maašin lâi moonnâm. Siev lukko lâi tot, et nubbe maašin lâi eidu vyelgimin. Tot lâi eidu lyeštimin mađhâšeijeid olgos čuávjistis. Mun molsoškuottim liipuid.

Mun, kote taan tove lijjim kustoo maŋanum, pesâččim taan nube maašin sáátun. Já nubbe maašin kirdettičij muu Helsigân toin naalijn, et eidu tääl te kiergâniččim jotkâohtâvuotâsân Amsterdamân. Te pyeri.

Ko kerd nuuvt čuuvtij maŋanuvvim, talle pieggâ-uv išedij: tot leggistij já posoi muu jotkâohtâvuođâ viehâ sáttoin máádás. Nuuvt te mun lijjim tijmepele tolebiššáá merisajestân. Ige muu kunnee täst mahten killám: mun puávtám vala-uv čiävluttâllâđ toin naalijn et mun lam ain ääigild. Ain. Talle-uv ko mun lam čuuvtij maŋanâm.

Feikki-faarao

Motomin lii hävski sierâdiđ allitteraatioin adai algâčuojânâssáin já iskâđ vala pieijâđ loppâčuojânâsâid-uv. Talle tiivtâst šadda sanijgijn sierâdem. Taa tihtâ Feikki-Faaraost:


Feikki-faarao fáškudâđâi
hiärvááht hiisist hiäibustâlâi
Siämmunsis sun smietâi
nuárvipáálust näävt nievdâi
Tovnbeln Tiibet tot tiilájui
vielgis vovnáin val viežžee vuolgâttui
Ko postâ viijmâg poođij palaccin
pállu pieijui pyramid poccei piäiváásuonjârin.


Hárjuttâs: Mii ij lah tuođânálásâš taan tiivtâst?

Laika

- Hei, já addâgâs, et mun näävt čuuvtij páárgum, kandâ pahudij munjin já čokánij muu paaldân Amsterdamân mannee junást. Juná ij lam tievâgin, mut sun tuš čokánij toos. Siämmáá pyereest sun lâi kavnâđ aaibâs kuáros saje monnii eres peeŋkâst. Mut tast sun čokkái surgâdin. Čolmijdis já njuunees sun ruvviistij unohávt olgopuseris suáján.
- Ij tot muu häittid, mun ettim.

Siämmást koijâdim, halijdij-uv sun sárnuđ. Must lâi kale äigi kuldâliđ ko mätki kirdemkiädán lâi vala tommit. Sun keejâi äärgiht munjin. Suu čalmeh lijjii siämmáá ruopsâdeh tegu tomatteh. Kandâ lâi suullân 16-17-ihásâš.

- Kale, kale mun halijdâm sárnuđ, sun västidij vyeligâs jienáin. Jiešalnees tuoivum-uv, et kiinii, kii peri, halijdičij muin sárnuđ...
Sun čujottij koorin, mii sust lâi juná vázáttuvâst.
- Tie lii Laika, sun čielgij.
- Laika? mun smiettim pelijiänusân.
 Mun jiem lam huámmášâm koori talle ko sun poođij siisâ voovnân.
- Naa, Laika lii muu peenuv, sun čielgij.
Ráttái alne jottee koorist oinui čapisvielgis peenuv, mii lâi váhá ciägupeelji hámásâš.

- Laika lii hirmâd illávaje, sun sáárnui. - Tast lii kumeštâs, ige tot innig pyevti kužžâđ. Tot ij lah puurrâm ige juuhâm ubâ ookon maiden. Mun lam monâmin Laikain elleituáhtárân. Elleituávtir nohádit tom muádi tiijme keččin. Luáštá pennuu avalii sierâdemsajan. Uáli jo stulláás peenuv. Eeči lii jo maŋgâ peeivi sárnum et miinii čuávdusijdhân taan tilán kalga puáttiđ.
- Vuoi hemelâš já panjig! Hevvet et puáhtá-uv taat váiván eellim väldiđ vááimu oolâ, kandâ palijdij já snuđgái moddii korrâsubbooht nuuvt et iäráseh-uv vilpâstii munnuu kulij.
- AARRGH, peesâi suu njäälmist.
- Tot lii hirmâd sorolâš äšši, mun ettim. - Luoppâm, tot ij lah kuássin älkkee.
Koijâdim meiddei, mon puáris suu peenuv lâi.
Kandâ muštâlij, et Laika lâi 14.
- Tot lii pennui jo viehâ ollâ ahe, mun ettim.
Jiem mun lah kale eellimavestân omâstâm pennuu, mut muu nieidâi peivitipšost lâi uáli kuhháá peenuv, já tast mun luhhoost maidnii iberdim pennui avveest.

Já kandâ joođhij:
- Laika lii niŋálâspeenuv. Tast lâi meiddei viljâ, mii jaamij muáddi mánuppaje tassaaš. Tot lâi jáámmám jiešmeidlist iho paifakkist, mut tääl taan tove mun peesâm satâččiđ Laika. Já muu äijih-uv, eeni eeči, jaamij muáddi oho pennuu maŋa. Ij-uv taat monâttem kuássin, teikâ motomingin, puávtáččii nuuhâđ?
- Tot lii pyeri, et tun satâččah Laika-pennuu, mun ettim. - Tun lah vissásávt lamaš toos šiev iššeed.
- Lam kale, kandâ tieđij. Já tom-uv ooinij, et Laikast lâi lamaš šiev eellim sii pääihist.
- Mut et puohah, aaibâs puohah, kalgeh siämmáá ääigi vyelgiđ! Mondiet? Mon-diet!?

Toos must ij lam sunjin vástádâs. Mut ettim kale, et lam tast ovdil-uv kuullâm, et maŋgii ulmuuh-uv jamâdeh aaibâs maŋaluvâi jieijâs pirrâsist.
- Lah-uv tun-uv monâttâm kiännii? kandâ koijâdij.
- Kale mun lam, mun västidim. Muštâlim sunjin tast, et muu eeči já äijih jaamijn ko mun lijjim ucce. Já lam monâttâm kuohtuid áhuidân-uv. Mut puárisulmuu vuolguu älkkeebeht-uv puovtij tuhhiittiđ.

Kaandâ nubbe kietâ njaavhâi Laika uáivi. Peenuv ij jur vaijaam pajediđ uáivis. Tot vuoiŋâi uáli jo lussâdávt.

- Lah-uv tun ohtuu joođoost? mun koijâdim kaandâst.
- Lam mun, taam algâmääđhi. Kirdemkiedist lii muu eeči vyerdimin. Muoi manneen talle loppâmääđhi oovtâst.
- Pyeri et jieh lah ohtuu. Elege onne pääsigin ohtuu, iiskâ leđe tagarijgijn, kiäh láá tunjin aldaas ulmuuh.
- Joo, kale mun irâttâm, kandâ eeđâi. Já siämmást sun smietâškuođij Laika kremaatio já vala kuunâi hävdidmijd.
Mut siämmást suu čoolmijn oinui meiddei ilo:
- Mun halijdâm forgâ uđđâ pennuu! Mun tiäđám, et tot lii puástud, mottoomnáálá. Ijhân tot uđđâ peenuv pyevti Laika saje mahten väldiđ.
- Ij pyevtigin, mut tot lii talle aaibâs uđđâ äigi tunjin.
- Naa, kandâ nuáiguttij uáivis.
- Mut ko tágáreh pennuuh tego Laika láá viehâ tivrâseh. Vielpis máksá vááijuv tuhhát eurod suullân. Ige must vala lah nuuvt ennuv ruttâ et suitáččim uđđâ pennuu haahâđ olssân.

Laika-nommâ eeđâi munjin kale maidnii. Muu jurduid poođij tot kolgopeenuv Laika, mii skuávlejui Ruošâenâmist komovuotâpenuvin já meiddei vuolgâttui komovuotân - vuossâmužžân komovuotân mađhâšeijee huáđđon kuássin. Tiet Laika ij innig lam elimin ko suu vuájáán vuod siäivui enâmân. Taat Laika kale finnij fijnâ páccá.
Koijâdim, tieđij-uv kandâ taan pennuu mainâsist maiden. Sun kale tieđij tast. Mut taat penuvšlaajâ lâi Uárjisiberialaika, nuuvt et taat lâi iänááš-uv vaiguttâm toos, et Laika lâi finnim eidu tien noomâ.

- Tääl mun jiem peesâ škoovlângin onne, kandâ murâštij. Kiinii máttáátteijeid lâi suttâm sunjin.
- Kulâ, tággáár tábáhtusâst kale kalga leđe ibárdâs, mun ettim.

Munnuu savâstâllâm lâi toohâm ubâ määđhi jotelubbon, já nuuvt te juná aldanškuođij Amsterdam kirdemkiedi. Mun pajanim peŋkâstân, já meiddei kandâ, Laika jorreeh maŋŋaalstis.

Ko juná orostij, kandâ keesij stuorrâ rähisvuođáin kooris olgos junást. Mun vuolgim raapâid pajas, já sun meiddei.

- Piergiih-uv tun? mun koijâdim ko lâim peessâm pajekiärdán.
- Kale mun piergiim, kandâ eeđâi. Muu eeči vuárdá olgon.
- Must lii mottoom verd äigi, jis halijdah. Puáđám-uv mun tuin olgos?
- Jis tuálvuččih muu olgouuvsâ kuuvl? sun koijâdij.

Munhân kale tolvum. Jieš jiem kuittâggin moonnâm olgos. Mun kolgim juátkiđ jieččân määđhi. Kuus totkis lâi já magarij feeriimijgijn, tot ij lam taan ohtâvuođâst ollágin tehelâš.

- Takkâ, kandâ eeđâi já keigij munjin kieđâs.
- Ij kijttámuš, mun ettim.
- Naavcah! Hirmâd ennuv naavcah! mun pahudim.
- Te takkâ, kandâ eeđâi.
Ovdilgo kandâ moonâi, sun eeđâi:
- Tiäđáh-uv, taat savâstâllâm lii toohâm Laikast luoppâm älkkeebin. Ko taat ubâ hommá lii lappâd, mun moonâm paargon já šiäštám. Munjin puátá vala ovdil keesi uđđâ peenuv!

Já nuuvt te mun paaccim keččâđ, maht kandâ já koori lappuin olgos kirdemkiädán. Laika pesâččij tääl vaivijnis.

Mun koivum repustân njuneliijne. Konnjâleh must-uv pottii, ij toos maiden vaijaam. Já jieččân määđhi ääigi mun jurdâččim Laika já suu nuorâ iššeed, kote eidu talle ličij elleituáhtár kulen.

Vuoiŋâstus Laika-peenuv tääl ráávhust.


++

Ko aibâšem váhágin kuldâL
tot tobdoo hirmâd čuuvtij, nuuvt aldA
išediš-uv ton tooskán motomin äigI
Páácá lättei vyerdiđ pennuu kuáros taldriK
já omâsteijee smiettâđ, mii elimijd puátágin motomin LAIKA maŋA.