Muštomeecist

Tääl mun tiäđám
maggaar lii uámikkâs eennâmlii koovjâ uáinim
kuunâi kalvem muštomiäcán
Ij mihheen uđđâsijd
ige imâšlijd
taat olmoošhân vuolgij jo ihe tassaaš
Ij puáttám soro
ige nubij hävdidmij tobdogin
Lâi tuš smavvâ joskis puudâš muštomeecist

Mut soroviistán kuoddum čapis urne
tom ferttee imâštâllâđ
Tot lii tego smavvâ kyedittettee suovâlittááš
mast lii kevli
mast puáhtá kyeddiđ
já nommâkolbâ
mon kihheen ij olssis haalijd
Tien-uvgs midettes tilán ulmuu pasâttâsah čäähih-uv
Rävis almaa puáhtá-uv keppisávt lihâttâllâđ
Lii äigi vyelgiđ
Lopâlávt
Väldiđ kyedittettee lite fáárun
Ij tot ennustkin teedi
Päälgis saatâš joskis jotteid

Muštomeeci sino alne vuoiŋâst ijjâkässi
Muu jyelgih njyeskih čoođâ
Kaađâm et lävkkejim sino oolâ
Pajadâlâm pyerebeht juolgijdân
vaarâ tot váhá iššeed
Čääci kolgá kuittâg jyelgisuormâi kooskâst
Vuosâjuurdâ lii tot
et kiäm mun täälgis tuolmâm
kiän koovjâ alne mun váázámgin
Luhhoost mun jiem tom tieđe
Koolgâm-uvsun mun suháidân poossâđ
amas mun kyeddiđ Eidu Suu koovjâid juolgijnân olgos meecist
Muorâin hiäŋgájeh vááimuh
já tain noomah
šoddâm- já jäämmimääigih
Vaarâ kiinii sist lii eidu taa já täst

Orostâm mottoom tiäváá oolâ
váivážin orroo likustermiestuu já peesi kuorân
Eidu taat saje oro nuuvt pyerrin
mahtnii olmâ saijeen
Ij aainâskin meendu fijnesin
Mahtnii mun tiäđám
et eidu taas láá iärásij-uv pasâttâsah kolvum
mut jiemhân mun taid kuunâid innig uáini


Paaldâst šaddee sonjosuávi vuálá
láá tiällájum vorâs kukáh
kiännii iärrás-uv pääihist jäämmim lii kolliistâllâm


Olgoláá muorâriäŋku alne čokuttâl ohtuunis puáris nissoon
kavreseelgij
avalii rähisvuođâst tuođâšteijee ruopsis ruusu kieđâstis
Sun kaivaa riäŋku paaldâst ruonijdeijee kiädážân
ige sáárnu maiden
loptee tuše kieđâs tiervâttâssân
Soro sust-uv
Čielgâsávt

Kuunah kaččeh hitásávt likustermiestuu maddui
hämmejeh jieijâs ränisvielgis
ucánjáhháá pirrâsis kirdâččeijee
kovjâluksân
njommâseh jotelávt lahtâ iilâskvaaljan
Já tie tot talle lii
ovddii ulmuu uđđâ orroomsaje
mast vuoiŋâstâs ij čielgâsávtkin lah
lii tuš avalâš luándujotteem
Vuosmuš rášuarve
já puoh lii jo škuljejum enâmân
jävkittâm uáinusist
ovtâstittum uássin universum
Mun uáinám tom čielgâsávt aldemui muorâi vuálá tiällájum kukkáin
Mun páásám mottoom ááigán taas
já tiptám iärásijd moonnâđ

Ko mun halijdâm meddâl
mun váázám olgos muštomeecist
Uusâm pálgá
mon lam váháš ááigán läpittâm
Jiem mun tom tállân kaavnâ
mut mun kaavnâm hävdieennâm
já tobbeen eromâš häävdi
Keđgin láá kyehti vuástáluvâi tiällájum skeittilyevdi
já kuábážân-uv láá čovgâdávt čonâstum kyehti ivnáás kraavaat
já skeittiluovdij paaldân láá kuoddum merettes stuorrâ kukkákoorih
Uámikkâs
tuše 26-ihásâš
meendu nuorâ almai
Ij suigen suu vuáru aaibâs vala kolgâm leđe

Mun kaavnâm pálgá
kaavnâm verájáá olgos
mut ovdil tom mun teeivâm nube häävdi kuuvl verájáá paaldâst
Hävdikeđgin lii ávus kirje
já tast lohá sevtildum já ruonijdeijee tihtâ
Ton saanijn ij innig finnii čielgâs
Merkkâ tast
et puoh taarbâšlâš lii ettum
Lii äigi
väzziđ olgos
já suovvâđ olssis
vala elehánnáá Eellim

Muulsânmaašin

Siste siäivummodulist, mii lâi tääl muttum muulsânmašinin, lâi váhá komálâš leđe. Tot tuárgistskuođij hirmâdávt. Codexkyevtis eijijn šoodáin mottoommuđusii semitilán, vaarâ nohádáin mottoomnáál. Kuohtuin tubdui uáivijorgáldâs.

Suoi moránáin toos ko mooduul kuhmái enâmân. Kullui vuod: "Pa-da-buuum!" Tot lâi eidu siämmáš jienâ ko sunnuu enâmân siäivudijn-uv.
Mut taan tove sunnuu uáivi oroi čielgâsin, iäváge suoi jámálgâm ollágin. Mut liijká miinii sunnuu jurduin lâi komálâš: ääigi tobdo sunnust kuohtuin lâi lappum. Kuábáškin ij tiättám, mon kuhháá suoi láin čokkám muulsânmašinist. Suoi keejáin laasâst olgost, kuus te suoi láin šoddâm.

Ucceeb laasâst ij oinum mihheen. Mut stuárráb laasâst kale oinui: šiljoost lâi viällud stuorrâ rakkeet! Tot lâi čuuvtij stuárráb ko sunnuu jieijâs rakkeet!
- Eeči, muoi láán tääl rakkeet kulen, Codex almottij.
Eeči-uv kuovllistij laasâst olgos.
- Tuođâi! eeči šuáhkádij.
Tääl te suoi kolgáin jotelávt peessâđ tohon siisâ!

Mut suoi oinijn jo laasâst, et rakkeet ij lam nuuvt šiev oornigist. Tot uáinus suorgâttij.

Robonaut lâi eidu pieijâm tiätumaašin joton, já ton analyys lâi siämmáámuđusâš. Tot almootškuođij:
 - F1A-moottorijn siähtáleh! F1A-moottorijn siähtáleh!

-Siähtáleh? Moh tohkis lijjii tiiŋgâid? kuohtuuh omâttâláin.
- Pleurozium schreberi, tiätumaašin čielgij.
Tehân te Codex luhostui kavnâđ motomijd siähtálij kuuvijd jieijâs tiijmest.
- Seinisiähtáleh! Mon eromâš! sun pahudij. Tiegáreh iä komovuođâst šoddâmgin.

Siämmást tiätumaašin čuulgâi vala kuhes listo puohmuđusijn rakkeet vááduin, maid Codexkyevtis eijijn tuđhâškuođijn pyerebeht. Njuneuási oroi lemin suullân oornigist. Tom koolgâi kale labdeđ rakkeet roopân kiddâ. Já pieggâkolbâ koolgâi sajasis. Tomhân ain tarbâšij rakkeet  ááimunpäčimist. Já rakkeet koskâuási lâi luákkánâm muádi saajeest. Taid soojijd puovtij mottoom kooskâst hiccađ já mááláđ.

Robonaut ravviiškuođij, taan tove šeermâ peht:
- Moottorváddu! Ullagemoottoreh hyenes oornigist!

Šeermâst luuvâi, et taah moottoreh lijjii tievâ! Toos lâi suijâ-uv: tuvvááh lijjii ráhtám tohon piervâlis!

Eeči ij lam ollágin moovtâ:
- Taat-uv vala koolgâi sattuđ! sun tuikkodij.

Ullagemoottoreh tiäđust-uv annojii. Toh lijjii váldu-uigâmrakkeetmoottorist čielgâsávt ucebeh rakkeetmoottoreh, moh lijjii ohtsis pajeláhháá kulmâlov pittád pirrâ rakkeet. Tai iššijn puáldámuš páguttui seeilâlite vuoluukiäčán. Tobbeen läädist puáldámuš pumppájui ain ovdâskulij váldumoottorân. Ullagemoottor lâi págulaš talle ko rakkeet pieijui joton komovuođâst, kost puáldámuš mudoi ličij kirdâččâm kost já maht kulij sáttoo.

Paifakkist eeči luvâškuođij tärhibeht Robotnaut vuolgâttem ravvuid. Tast luuvâi, et rakkeet puovtij finniđ ovddii tilásis muulsânmašináin!
- Sirde rakkeet muulsânmašinân! Sirde rakkeet muulsânmašinân! tot ravvij.
- Tiet tiŋgâ ij lah viijses, eeči huhkádij.
- Naa.. Codex-uv smietâi.
Ijhân paijeel čyetimeettersii rakkeet mahten puáhtám uigâđ kuulmâmeettersii siäivummodulân! Tomhân kolgâččij pieđgiđ pittáid, ege toh pitáh liijkágin tohon čavâččii.

Suoi meridáin njaahâđ várugávt modulist olgos, vâi pesâččáin pyerebeht rakkeet kuuvl.

Já ko suoi lavkkijn olgos, kostnii kukkeláá kullui korrâ palijdem, tegu juhlesaahâ te. Tot oroi puátimin škájánij peht. Codex tijme jurgâlškuođij puoh sárnumijd:
- Tiervâpuáttim teehin Mississippin, Neptunus V -rakkeet tiervâpuáttimjuuhlán... Taat rakkeet lii ...
- Mississipin? Codex smietâi? Taat saje koolgâi leđe miinii eres soojijd kale...
- Eeči, láán-uv muoi erehtum saajeest? sun koijâdij.

Já jienâ joođhij:
- Taat Neptunus V -rakkeet lii jottáám oovtâ iijâ já kyehti peeivi teehi áimujotolâhkuávdáá museon. Tääl tot lii viijmâg tääbbin! Rakkeet lii vistig jottáám iijâ taampâ sáátust já ton maŋa kyehti pirrâmpeeivi maađij mield. Mun halijdâm-uv tääl lieggâsávt kijtteđ puohâid, kiäh láá uásálistám taan rakkeet teehi áimujotolâhkuávdáá museon finniimist.

Kuldâleijee toškuu kieđâidis já kullui tuše "Bravoo!", "Bravoo!". Kiinii oroi čuážžumin ovddiikeččin já sun lâi čielgâsávt tolâmin saavâ.

Codex kuldâlij já pahudij:
- Eeči, muoi kolgáim leđe Louisianast? Láán-uv muoi olmâ saajeest?

Mut suu tijme čielgij tego jiärmálub-uv tiŋgâ, et Louisiana lâi tuše rakkeet vuorkkimsaje. Já et rakkeet lâi eidu jođettum. Já et rakkeet aaibâs vuossâmuš saje lâi ton huksimsaje New Orleansist.
- Robonaut lii váldám puoh vuotân, ij lah tuš muštâlâm munnui puoh tiäđuid, eeči pahudij.
Vuod pottii uđđâ noomah, main Codex já suu eeči iävá lam ovdil kuullâm.

Jienâ paalijdškuođij škájánij peht uđđâsist, iiskâi peessâđ ulmui šuámbistem paajaabel:
- Takkâ tijjân puohháid! Takkâ!
- Takkâ!
- Tego mij tiettip-uv, taan Neptunus V -rakkeet ulmen lâi kirdeđ Mánudâžân O-Pollo 19-rakettin ive 1973. Eidu taat Neptunus V -rakkeet lii huksejum puoh kuhemussân, puoh lussâdumosin já puoh vuáimálumos rakettin, mii kuássin lii paččum komovuotân. Taat rakkeet lâi majemuš huksiittâs sarjastis, já tot valmâštui eidu onne 50 ihheed tassaaš.

Vuod kuldâleijeeh toškuu kieđâidis.

Já jienâ ain joođhij:
- Taat Neptunus V -rakkeet koolgâi kirdeđ Mánudâžân ive 1973! Mut ääigih paifakkist muttojeh! Ko mánudâšohjelm koskâldittui, rakkeet ij kuássin kirdámgin kuussân! Tot parkkeerajui huksimsaajees uksâpellâs ain onnáá peeivi räi! Onne mii kuávdážân lii stuorrâ peivi uážžuđ taan massiivlii megarakkeet teehi čaittâlemnáál! Ton fáárust teehin láá puáttám meiddei ton vittâ stuorrâ F1-rakkeetmoottor. Moottoreh láá  puohtum teehi rähtimsajestis, kost toh testajuvvojii čohčâmáánust 1970. Toh láá lamaš ráájust ubâ taam kuhes puudâ! Mii ulmen lii tääl restauristiđ já suojâliđ taam rakkeet já puoh ton oosijd. Rakkeet lii lamaš olgon ubâ paje ton valmâštume rääjist. Mist lii ennuv pargo čokkiđ ruuđâ ton restauristem várás. Staatâ lii ustevlávt mieđettâm ruuđâ taam megarakkeet fievridmân teehi áimujotolâhkuávdážân. Tast lieggâ kijttoseh!

Tääl kuldâleijeeh toskuu aaibâs hysteerisávt kieđâidis já huihádellii iiloost. Já ko sij ucánjáhháá josijduuškuottii, sárnoo muštâlij:

- Já maid te loopân pahudistiđ? Muu tuoivân lii lasettiđ táin rakettáin tääbbin áimujotolâhkuávdáást tiäđu historjálijn mánudâšsiäivumijn já eromâšávt taan kuávlu merhâšittee roolist tien ohjelmist. Tondiet mij pieijâp taan rakkeet uáli jo uáinojeijee sajan. Mij huksip toos haali! Tuáivu mield rakkeet adeličij perustume ulmuid uápásmuđ O-Pollo-mánudâšohjelm pyeremuid peivijd já meiddei tai rakettij historján, moh láá puáhtám mii eidu tääl teehin áimujotolâhkuávdáá museon!

Vuod ulmuuh toskuu kieđâidis. Já jienâ joođhij vala ucánjáhháá:

- Já tääl! Onnáá peeivi must lii ilo já kunnee tuáivuttiđ tiervâpuáttim mii kunneekuásán! Tääl mun halijdâm povdiđ teehin mii stuorrâ sáŋgár, astronaut Reedrik Ryevdi! Sun lii tot, kote lâi kolgâđ kirdeđ táin Neptunus V -rakettáin, jis tot ličij Mánudâžân vuolgâttum. Sun lii palvâlâm 20 ihheed KOMO-komovuotâohjelmist. Suu pargosyergi kirdemist ocá nube viärdásii! Sun lii kirdám pajeláhháá 9000 tijmed, paijeel kavccijnluvvijn kirdemmaašintijppáin! Sun lii viättám 142 tijmed komovuođâst! Sun lii piäluštâm jieijâs já kyevti eres-uv astronaut jiegâ komovuotâskiijpâst! Lieggâsávt tiervâpuáttim tunjin, Reedrik Ryevdi!

Eidu talle kieđâi tuáškumist já ulmui huraa-čuárvumijn ij táttum puáttiđ loppâ. Kukkeláá-uv oinui, maht juhlesaajeest kiinii oroi väzzimin oovdân. Ulmuuh lijjii siämmáámuđusii mielâlihâttâsâst tego rockkonsertist. Já Codex smietâi, et sun lâi kavnâm tääl taid, kiäh lijjii potâlâm nuuvt suámálávt Mánudâžân.

Já tääl nubbegis jienâ joođhij. Taat jienâ oroi kulâmin astronaut Reedrik Ruávdán:
- Pyereh ulmuuh! Taat rakkeet lii stuorrâ symbol! Tot lii tääbbin uáinusist miljovnijd autoid, moh vyejih täst lappâd ivveest. Tot lii stuorrâ symbol maaŋgâ-uv suujâst. Taat saje lii siisâpuáttimsaje kyevti stuorrâ uásistaatâ kooskâst. Taat rakkeet addel kunnee taan áimujotolâhkuávdážân. Tot lii kunnee meiddei ton huksejeijeid. Komovuotâohjelm lii lamaš čiähusist aaibâs meendu kuhháá táválijn ulmuin. Taat rakkeet puáhtá tom puohâi uáinusân! Mun persovnlávt kale tuáivuččim, et taat tiŋgâ ij liččii ollágin tääbbin museost, pic Atlant väldimeerâst. Tallehân mun liččim toin kirdám... Mut tääl kuittâg lii pyeri, et tot lii uáináttâh, mii lii tääbbin mii puohâi mušton.

Codexkyevtis eijijn kuuláin sárnoo jienâst tiätulágán murrâš, já suoi kale tom pyereest iberdáin.

Já Reedrik Ryevdi jienâ kulluuttij:
- Já tääl mij toollâp tijmepele kooskâ. Jeđe ton maŋa mij sirdâšup keččâđ rakkeet aldeláá! Mun moonâm tääl jo rakkeet kuuvl váhá valmâštâllâđ. Já talle ko tij puátivetteđ tohon uápisteijeigijn, mun muštâlâm tijjân váhá rakkeet oosijn já tekniikist já komovuotâohjelmist. Tiervâpuáttim tijjân puohháid taan nube-uv ohjelmuásán!

Codexkyevtis eijijn suorgânáin. Ijhân kihheen eidu tääl uážžum puáttiđ komovuotârakkeet kuuvl! Eennâm ässeehhân talle uáináččii sunnuu siäivummooduul, mii lâi eidu tääl muttum muulsânmašinin! Codex lâi nuuvt iätádum, et sun vuod vahâgâsâst kuoskâttâlâi lummosis. Tot lâi eidu tiet lummo, mast sust lâi vuárhást ucedempiergâs. Ton lukkâ lâi vuod lekkâsâm, mut ijhân sun tomgin mahten huámmášâm. Ko Codex hiäiluttij kieđâs lumostis, ucedempiergâs čujottij njuolgist rakettân. Já maht jo lâškin tábáhtum, ko paifakkist ubâ hirmâd stuorrâ rakkeet, mii lâi paijeel čyeđe meetter kukkosâš, lappui tievâslávt!

-Hu-huih! eeči huhkádij. Sun suorgânij.
Codex meiddei suorgânij čuuvtij.

Mut ko suoi tärhibeht keejáin, suoi oinijn, et ijhân rakkeet lamaškin lappum! Siämmáánáál ko lâi keevvâm Codex majemuin-uv parttijn puátkejeijein, meiddei rakkeet lâi uccom aaibâs uccâ siemin tiŋgâžin. Teikâ enâmist lijjii ton uásih: rakkeet njune, koskâuási já moottoreh! Tot lâi tääl aaibâs párnáá sierârakkeet mattsâš, mii ličij šiettâm smavvâ lähjipakettáá siisâ.

Tääl eeči-uv addiiškuođij, mast lâi saahâ. Sun ááigui finniđ rakkeet oornigân muulsânmašináin já mutteđ tom ovddii tilásis. Tallehân tain vuod puovtij kirdeđ!
- Ele váá kuoskâ tien ucedempiergâsân innig, sun ravvij kaandâs.
Codex lopedij, já tuárgisteijee kieđâigijn sun jotelávt iiskâi lukkâdiđ ucedempiergâsis.
- Teikâ, adlist ko mun tom luoihâttâm vala! eeči koijâdij kandâstis.

Siämmást ko Codex keigij iäččásis ucedempiergâsis, suoi oinijn Reedrik-astronaut hárrumin rakkeet kulij.
- Aaaah, išediđ! Reedrik Ryevdi párgádij.
Sun illá oskoi čolmijdis ko ooinij, maht massiivlâš rakkeet lappui parkkisaajeest suu čolmij oovdâst. Ijhân sun kukkeláá tom uáinám, et rakkeet lâi ucedum já et tot lâi eidu siämmáá saajeest ko ovdil-uv mut tuše miniversion. F1A-moottoreh lijjii táválávt kuulmâ stuorrâ almaa kuho. Tääl toh lijjii smavvâ sierâtiŋgiih - tegu njálgáh te.

Reedrik orostij já ruvviistâlâi čolmijdis.

Eeči čujottij ucedempiergâsáin taan tove Reedrikân já teddilij puálust.
- Tääl lii tuođâi-uv eeti, sun eeđâi.
Codex keejâi ávusnjalmij, maht Reedrik Ryevdi -astronaut ucoi já ucoi. Forgâ sun lâi aaibâs muádilov seenti kukkosâš uccâ äijihâš.

Codex-uv addiiškuođij, mast lâi saahâ. Eidu tääl koolgâi uigâđ minirakkeet muulsânmašinân! Tánávt suoi finniiččáin tom vuod oornigân!

Eeči toppij rakkeetoosijd kietâsis já tuámittij taigijn siäivummooduul kuuvl. Codex vuod kaččâlij känejuolgijdiskijn nuuvt häppilávt ko peesâi já toppij Reedrik Ryevdi niekkimaddust kiddâ. Sun faŋgij astronaut! Reedrik onnuuččij tääl stuorrâ rakkeet stivrejeijen. Iäváhân suoi jiejah mátáččii tagaráin rakettáin kirdeđ! Tot lâi nuuvt eresmuđusâš ko sunnuu jieijâs rakkeet lâi lamaš.  Já nuuvt Codex-uv kaččâlij siäivummooduul kuuvl, Reedrik kozâidis kooskâst. Rakkeetuásih lijjii jo muulsâmmašinist, já tääl te toho uigâduuččij Reedrik-uv! Reedrik ij olmânáál iberdâm, mii sunjin lâi tábáhtum. Sun iiskâi sárnuđ, mut ijhân suu njivkkee jienâ kuussân kullum. Lâi-uv sust eeti vâi ij? Mast tom tieđij?

Puoh lâi tábáhtum suullân čalmerepčâlmist. Eeči toopâi mooduul luŋká já piejâi muulsânmaašin vuod joton - pennáin tiäđust-uv, siämmáánáál tego vuosmuu keerdi-uv.

Tääl te muttemproosees nubástitáččij rakkeet vuod vyeijimoornigân! Já tääl astronaut Reedrik Ryevdi kirdáččij sunnuu vuod Mánudâžân, pááikán, nuuvt jotelávt ko máhđulâš!

Ko muulsânmaašin huurááškuođij, ton ulguubeln kirdâččii tuše lyeneh já siähtáleh já piervâlij uávsih. Já ko muulsânmaašin siisâ kuovlâlij, smavvâ rakettâš kildeškuođij tegu uuđâs te. Já miniastronaut Reedrik Ryevdi oroi paifakkist lemin vitlov ihheed nuorâb ko eskin.

Já amahân te muulsânmaašin tuálvuččij sii kulmâs tääl kuusnii taggaar sajan, kost puávtáččij styerediđ rakkeet já päjistiđ tom ááimun? Tallehân te pesâččij vyelgiđ pááikán!

Huáđđooh siäivummodulist

Codex omâttâlâi iäččásis:

- Tot kale lâi suámálâš äšši! Ain ko mottoom rakkeetmainâs kuulâi, te tot ain tábáhtui rakkeet pääččimsaajeest. Táválávt kirdeeh lijjii eidu lavkkiimin siisâ rakettân tegu puoh tobdosumos rock-tääsnih te. Kuássin ij lam saahâ tast, et sist lii ain lippâr poođâst. Ige tastkin, maht rakkeet lâi pääččimsajan tolvum! Tuše tot merhâšij, et rakkeet tuođâi-uv lâi pääččimsaajeest!

Eeči lâi aaibâs siämmáá uáivilist kandâinis.

Mut tääl huolâ lâi čuuvtij stuárráb ko rakkeet tuálvum sajasis: uđđâ rakkeet finnim!

Tuotâvuotâ lâi, et tááláin siäivummoduláin ij peessâm maassâd komovuotân! Koolgâi leđe njune rakettân já meiddei poođâš já supermoottoreh-uv. Mut kost taidgis talle finniiččij? Ige tiätumaašin mudoigin orroom lemin oornigist enâmân kuhmám maŋa. Tom koolgâi hogâttâllâđ toimâđ veik moin naalijn.

Kuhes, kuhes vuordâččem maŋa tiätumaašin iällái. Robonaut lâi pieijâm tom kulmii joton uđđâsist komovuođâst läädist. Ko tot viijmâg oroi toimâmin, Codexkyevtis eijijn kaivain ubâ ääigi šeermân. Kuás te Robonaut vuolgâttičij ravvuid? Mondiet tot ij uuccâm taid latkišubbooht? Codex smietâi. Lâi-uv kostnii miinii ohjelmistemfeeilâid? Já puovtij-uv siäivummooduul muulsân mahtnii išediđ? Codex mielâst máhđulávt kale, mut ko ton puátkejeijee lâi ucedempiergásáin ucedum suullân uáinimettumin.

- Váiván ucedempiergâs! Codex kaađâi já nahettij kieđâs lummosis.
Ucedeijee tubdui tobbeen ain.

Codex já eeji ilo lâi styeres, ko Robonautist poođij tiätumaašin šeermâ peht tiätu:
- Valmâšin huksejum rakkeet kavnum! Valmâšin huksejum rakkeet kavnum!
- Eeči! Eeči! Uđđâ rakkeet lii kavnum! Codex ilosmij.

Mut forgâ suoi iävá innig lamaškin nuuvt iloliih ko kuuláin, maid tiätumaašin ain palijdij. Tot muštâlij kuhes ravvuid. Ravvuin čielgâi, et kavnum rakkeet lâi eennâmpáálu nube peln! Ij eisigin kostniigin sunnuu aldasijn! Rakkeet orroomsaijeen luuvâi Louisiana, Amerik! Mut kost immâšist tot Louisianakis lâi? Já rakettist lâi tuše monnjâuási, ige tast lam njune. Kost ton njune lâi? Vâi lâi-uv tast njune ollágin?

Codex koijâdij iše tijmestis. Tijme čaaitij, et Kazachstanist Louisianân koolgâi jotteeđ ubâ kuhes pirrâmpeeivi, aainâs-uv eennâmpáálu liävttoin. Já tääl sun ooinij Robonaut iävtuttâm rakkeet-uv tiijmes peht. Ton moonjišuási lâi viällud huksimsajestis. Mihheen uđđâ rakettijd tot ij lamaš ulmui rekinistem mield: tot lâi huksejum 50 ihheed tassaaš, ige tot lam kuássin kirdám! Codex tijme skannaaškuođij rakkeet, vâi finniiččij ton teknisii oornigist pyereeb kove.
- Hrr-hrr, hrr-hrr... tijme hurijdij miinut verd.
- Neptunus V-rakkeet! O-Pollo 19-kirdemân uáivildum! tiätumaašin almottij.
- Moottorijn šaddeh siähtáleh! Moottorijn šaddeh siähtáleh!
- Rakettist tuolvâ sajeh! Rakettist tuolvâ sajeh!
- Ruástum siäivummooduul! Ruástum siäivummooduul!
- Cuovkkânâddâm huolâttâsmooduul! Cuovkkânâddâm huolâttâsmooduul!
- Vuárkkáuásist omâs ässeeh, vuárkkáuásist omâs hrr-hrr-hrr- hrr-hrr...
Tiätumaašin huurááškuođij já tájáskij.

- Tot tot vala taan päärtist vááilui-uv! Codex vaaidij já smietâi, maid porgâđ. Oornigist taat rakkeet ij kale lamaš.

Eeči-uv smietâi:
-Siäivummooduulhân ij tarbâšâm innig siäivuđ maassâd eennâm oolâ. Mut killááččij-uv tot moonnâmmääđhi mahten? Já huolâttâsmodulist uáinojii motomeh luoddânmeh jo ulguubeln! Já maid koolgâi porgâđ omâs ässeigijn rakettist? Koolgâi-uv sii väldiđ fáárun vâi iskâđ vyejettiđ olgos?
- Muulsânmaašin! Codex hoksái.
Mulsânmašináin puávtáččij peessâđ rakkeet kuuvl já máhđulávt pieijâđ tom oornigân - jis peri sunnuu uđđâ rakkeet váiloo uásih kavnuuččii!

Eeči ij iberdâm. Mielâttes stuorrâ rakkeet ij kuássin čavâččii mulsânmašinân!
- Kandâ, vájáldit tien jurduu! eeči eeđâi já smietâi ain čuávdus.

Tääl eeči eskin kuovllistij siäivummodulist leijee mulsânmašinân já omâttâlškuođij:
- Tiäđáh-uv, Codex... Mulsânmaašin jotonpieijâmpuátkejeijee lii lappum! Tot aaibâs vissásávt lâi vala sajestis talle ko rakkeet puohtui ránnjágalaksist! Jyehi áinoo puállu tärhistui anonväldimkejâttâs ohtâvuođâst..

Codex koolgâi jotelávt smiettâđ, maid sun västidičij.
- Hmm.. sun algâttij, mut ij peessâm vástádâsâstis kukkeláá.

Eeči tuđhâškuođij mulsânmaašin pyerebeht. Sun kaavnâi puátkejeijee, mii lâi nuuvt ucce, et tom illá ooinij. Eeči arvâlij, et tot lâi toijum já kieđâvušâi punce meendu korrâ kieđáin. Ko eeči tom lihâttij, talle tot lopâlávt toijui já koočâi lättei.
- Na vuoihân komovuođâ kuulhijdmeh! eeči tuikkodškuođij já ruotâškuođij lättest punce maajeeld.
Enâmist lâi iimâš, ko puoh koočâi tuš oovtâ suundán. Nube tááhust uuccâm lâi tääl älkkeb. Mottoom ääigi ruotâdem maŋa uccâ punccááš kavnui-uv.

Ton maŋa eeči usâstâlškuođij pargoniävuidis, moh iä lamaš eidu tast toppiimist. Siäivudijn toh lijjii lamaš rájumodulist, mii lâi luovânâm já tuššâm.

Eeči lâi ton uáivilist, et mulsânmašinist ij liččii tääl mihheen aavhijd.
- Mut ij tot häittidgin, jis muoi iskeen tom kevttiđ, Codex pahudij.
- Tuotâ! eeči mieđettij já kuovlâi várugávt siäivummooduul laasâst olgos.

Halli oroi lemin ain joskâd.
- Mun moonâm tyejipiergâsijd uuccâđ! eeči meridij já nááđui modulist olgos.

Codex paasij modulân já adelij tijmásis pargon usâškyettiđ uđđâ moottorijd. Já amahân te rakkeet tuolvâ soojijd puovtij putestiđ mahtnii? Puovtij-uv ruástum siäivummooduul saijeeđ já mááláđ? Já puovtij-uv huolâttâsmooduul veikâ hiccađ?

Vistig Codex tijme ij kavnâm magarijdgin moottorijd. Mut motomij ucâmij maŋa tijme almottij, et moottoreh liččii! Tot tot eskin lâi-uv siev uuđâs! Toh lijjii tovlááh F1A-rakkeetmoottoreh, moh lijjii huksejum olmoošlii komovuotâohjelm várás. Taah F1A-moottoreh lijjii mottoom ráájust mut iä eidu rakkeet aldasijn. Taid koolgâi viežžâđ 600 kilomeetterid kukkeláá! Ij mihheen älkkees hommáid kale.

Mut tieh moottoreh iä lam kuássin kirdám. Toimii-uv toh vala tommittáá, et pesâččij pááikán? Já mondiet toh iä lam kirdám, tom Codex halijdij tállân tiettiđ. Lijjii-uv toh moinnii naalijn piilán moonnâm vâi maht?

Forgâ Codex tijme kaavnâi toos ohtâkiärdánis čielgiittâs: tallaah eennâm ässeeh lijjii ruđâttum já tondiet koskâldittám ubâ komovuotâohjelmis. Codex iberdij tállân, maggaar stuorrâ lukko eennâmässei ruđâttesvuotâ lâi lamaš Mánudáá huáđđoid! Sun lâi kuullâm, maht mottoom 50 ihheed tassaaš lijjii iđestâm povdiihánnáá kyesih Mánudâžân. Ránnjágaalaaks jotteeh kale lijjii elâččâm tyellittälli, mut et aaibâs nube-uv kuávlust potâlii huáđđooh... Taah huáđđooh lijjii siäivum Mánudáá nube pel, talle ko lâi lamaš mánudâšiiđeed. Sii vuájáán lâi juurrâm kuhháá ááimust, jeđe kyevtis láin luáštádâttâm Mánudáá oolâ vazâččiđ. Tot lâi-uv lamaš stuorrâ uuđâs já iimâš! Tot lâi peessâm meiddei Mánudáá uđđâsáid. Luhhoost taat huáđđookyevtis láin čápudâm uáli jotelávt Mánudáá aaseest. Já suoi láin cegâttâm Mánudâžân suámálii liipu-uv livârdiđ! Saahâ juuđij tast-uv, et kiinii ličij kavnâm mottoom omâs čiiŋâ-uv taan väzzeekuáhtá maŋa. Uđđâseh lijjii muštâlâm, et sunnuu maŋa lijjii puáttám motomeh eres-uv huáđđooh, mut sij-uv lijjii lappum siämmáá jotelávt ko taat vuossâmuš kyevtis. Kiinii toimâtteijeid lâi rekinistâm, et tágáreh kyesih lijjii oinum ohtsis 21. Já ton lasseen vala mottoom ohtuunis komovuotâskiijpâ lâi oinuustâm mut tot ij lam siäivum ollágin. Tot lâi tuš kirdám Mánudáá pirrâ jeđe lappum jotelávt uáinusist puohrâkkân. Tien vuájánist kale mudoi-uv urruu lemin maaŋgâmuđusiih teknisiih vädisvuođah. Mut eidu tääl taat Neptunus V-rakkeet, mii eidu lâi kavnum, lâi O-Pollo 19-nommâsâš. Tot oroi lemin museokálvu! Mut liijká tot lâi Codexkuáhtá áinoo tuáivu, aainâs-uv taan räi! Já Codex tiäđust-uv halijdij tállân tiettiđ, lijjii-uv eidu taah O-pollo-kirdemeh toh, moh lijjii talle lamaš Mánudáá kiksen. Mut eidu tääl tiet tutkâm koolgâi vyerdiđ.

Tommittáá Codex vala oostâi jurdâččiđ, et ohtân suijân eennâm ässei ruttâvänivuotân lijjii vissásávt lamaš taah mielâttes tivrâs F1A-rakkeetmoottoreh. Toh lijjii lamaš ääigis pehtilumos já keppisumos kolgospuáldimamnâs kevttee mottoreh. Uánihâš tutkâmij maŋa Codex ooinij, et toh tuođâi lijjii vala-uv vuáimáluboh ko ovdâmerkkân sunnuu jieijâs uđđâáigásiih rakkeetmoottoreh: F1A-moottor uigâmvyeimi lâi 9,1 Meganewtonid, já ovdâmerkkân sunnuu jieijâs rakkeetmoottor uigâmvyeimi lâi tuše vááijuv 7 Meganewtonid.

Codex lâi mahtnii jurduidis siste ko eeči poođij maassâd modulân. Tyejipiergâseh sust iä valagin lamaš. Enâmist puoh oroi tábáhtuumin tiätumašinij peht. Mut lâi sun liijká kavnâm maidnii mottoom pargopeevdi alne. Tot lâi táválâš lekkâpennâ! Maid tagaráingis tääl poorgâi? Já eidu tom eeči čiävlááht čaittâlij! Codex himettistij eeji kavnâm peenân mut väldiškuodij tom tuođânálásávt talle ko eeči nahettij tom potkânâm puátkejeijee rááigán.

Já tot pennâhân kustoo išedij! Šoodâi tegu uđđâ puátkejeijee te!  Jis taat pennâčuávdus toimâččij, te pesâččij kuittâg olmâ sajan -  museokálvurakkeet kuuvl! Já nuuvt te ko pennáin punjâstij puátkejeijest, siäivummooduul šliäđguškuođij stuorrâ haalist. Muulsânmaašin huurái!  Pennâ poorgâi pargoos, eidu tegu eeči lâi-uv tuáivum! Já eidu tääl Codex ij smiettâm tom, et meiddei suu ucedemmaašin lâi porgâm jieijâs pargo. Mut ij eidu toin naalijn tegu ličij lamaš eidu taan tilán ávhálâš.

Ko eeči lâi pennáin pieijâm muulsâmaašin joton, tiätumaašin pahudij:
- Vaalmâš transformaation! Vaalmâš transformaation!

Já uávdu lâi puoh vaalmâš transformaation: váháš áigáá keččin mooduul paifakkist lappui - aaibâs tego tot ij liččii kuássin tast lamaškin!

Pargojasko

Muu nieidâ čuážui uksâkozzâšist já moijái muččâdávt. Mun koijâdim, mondiet sun lâi nuuvt ilolâš.

- Mun oskom et must lii rijjâpeivi puáttee vástuppeeivi.

Muu mielâst tot lâi iimâš. Ij tot kolgâm mihheen rijjâpeeivijd leđe. Mut toos lâi jiärmálâš čielgiittâs:

- Máttáátteijein lii talle pargojasko.

- Jáá, na mondiet? mun koijâdim.

- Tondiet ko sij halijdeh pyereeb päälhi.

Ton maŋa sun luvâttâlâi aainâs-uv vittâ máttáátteijee, kiäh iä ton peeivi liččii pargoost.

Muu nieidâ, kote ain šiäštá ruđâidis, pahudij:

- Kale máttáátteijeid kulâččij pyereeb pälkki.

Mun miäđuštim suu, tiäđust-uv.

- Mut tuáivu mield sij iä finniiččii tom lasepäälhi aaibâs tállân, sun joođhij.

Mun jiem iberdâm.

- Na talle sij maneh jaaskon vel nube-uv tove. Mun finniim talle kyehti rijjâpeeivi.

Kyesih komovuođâst (4. lovo algâ)

IV loho  Tuáhtár Polaris

1. Tuáhtár Polaris pargoost

Tuáhtár Polaris lâi eidu algâttâlmin pargopeeivis. Sun keejâi kalendersis. Iđedist sust lijjii uđđâ astronautij tiervâsvuottäärhistmeh. Onne sun poorgâi oovtâst komovuotkuávdáá pänituáhtáráin. Ehidispeeivi sunnust pänituáhtáráin ličij astronautij škovlim. Piäiván čahhii vala motomeh eres-uv pargoh, moh lijjii čokkâšum tommit.

Tuáhtár Polaris tieđij, et puoh astronauteh pollii tiervâsvuottäärhistmijn, veik suoi pänituáhtáráin iskáin leđe nuuvt ustevliih já nánnááh ko máhđulâš. Nube tááhust kale sun iberdij, mast taat palo šoodâi. Jyehi astronaut naaveer lâi peessâđ komovuotân, mut tohon ij kuássin vuolgâttuuččii kihheen tagarijd, kiäst ličij miiniigiin smavvâ vááduid. Snuolgânjunnijn-uv paasij enâmân. Sun muuštij oovtâ-uv tábáhtus, ko kiinii astronautijd ij vuolgâttum komovuotân tondiet ko suu perrust lâi lamaš joođoost čäcipuákku. Ij lam pyeri, et sun ličij puosâškuáttám komovuođâst. Mut nuuvt te keevâi, et taat astronaut ij finnimgin čäcipuáhu ige onnáá peeivigin lam tom puoccâm. Ij liijkágin veik tot lâi párnáitavdâ. Tuáhtárij pargon lâi ain toimâđ tuámárin já almottiđ, et kiinii peesâi máátkán - teikâ viärráámuu tááhust paasij Enâmân. Mut sunnuu mielâst ij Enâmist orodemgin mihheen hyenes čuávdusij lamaš. Mut kale suoi päinituáhtáráin láin kuohtuuh smietâdâm, maggaarsun tot ličij, jis komovuotân motomin pesâččij. Täälhân suoi porgáin siämmáá syergist já tuđháin astronautijd, nuuvt et kiitiätá mottoom peeivi. Mon kukken tot peivi talle jo lâi-uv, veik vistig sunnuu naharijn. 

Vádui kavnâm ij tiäđustkin lam tuáhtárist ige pänituáhtárist mihheen ilgâdvuođâid pic stuorrâ huolâ tast, et komovuođâst ij lam pääihi alne kihheen anemin huolâ astronautij tiervâsvuođâst. Jis tobbeen sattuuččij miinii, astronauteh kolgii jiejah mättiđ čuávdiđ puoh tiervâsvuotâčuolmâid-uv. Sij kolgii jiejah mättiđ ovdâmerkkân kiškođ paanijd, jis taggaar tooimân sattuuččij leđe tárbu. Já eidu taam pänekiškomtááiđu pänituáhtár koolgâi onne astronauttijd máttááttiđ.

Eidu tääl tuáhtár Polaris jurdâččij oovtâ astronaut, kote lâi váháš äigi tassaaš maccâm Enâmân kuhes komovuotâmäđhistis. Sust lâi lamaš viärráás eennâmtavdâ: kumeštâs, pyellee liške, lođâspohčâseh já čäcipáálu stuárusâžžân puttânâm jyelgih. Tääl onne taat astronaut puáđáččij suu kuuvl tiervâsvuottäärhistmân. Mon immâšin já omâsin tot oroigin, et kiinii puovtij jieijâs rähis planetist já aassâmsajestis puáccáđ. Mut nuuvt tot tuše lâi. Já mon iimâš tot lâigin, et muáddi peeivi ton maŋa ko viärráámuuh vääivih lijjii puárránškuáttám, astronauteh ain sárnuškuottii tast et sij halijdii maassâd komovuotân. Talle kale ko sij lijjii pyecceeh, ohtâgin ij halijdâm kuussân eres sajan ko pááikán. Eidu tien viärráámuu tiileest riššoost eellim-uv lâi ain väädis já varâlâš, ko vorrâsuonah paifakkist vijđánii lieggâ čääsi vaiguttâsâst. Maaŋgâs vaidii et sijjân šoddii jámálgâddâm já uáivijorgálduv tobdoh.

Mut ko tuáhtár puhelin čuojâi, sun ferttij sirdeđ jurduidis meddâl tiervâsvuottäärhistmijn. Eidu tääl komovuotâkuávdáást lijjii eres tiervâsvuotâhuolah. Sunjin lâi šoddâmin váhá suámálâš peivi, mut ijhân sun tast tiäđustkin vala tiättám maiden.

Vistig tuáhtárân sooitij pargee vuástáväldimist. Sun koijâdâlâi siisâ puohtum astronautkuáhtá persovntiäđuid. Mottoom suujâ tiet toh vailuu, veik näävt ij kuássin lamaš ovdil tábáhtum. Tuáhtár mielâst tot lâi suámálâš.

Mut siämmást sun hoksái: kale puohâi astronautij tiäđuh lijjii sii systeemist! Iä sist lamaš kiähkin omâs astronauteh! Saahâ ij tääl lamaš astronautijn ollágin pic kyevti omâs komovuothuáđđost. Mut nissoon vuástáväldimist ij adelâm piärán: pyecceiviäsust ij lam lope oovtâgin tipšođ, jis iä lamaš persovntiäđuh. Tuáhtár šuáhkádij já kočoi pyecceitipšoo moonnâđ keččâđ pyecceekuáhtá já siämmást iskâđ uážudiđ huáđđoi persovntiäduid-uv. Aainâs-uv noomâ já šoddâmääigi já čujottâs. Pyecceitáhádâsâst sun ij tuostâm nievdâđgin. Amahân te toh lijjii jyehi planettist jieijâs náál.

Tastoo ko sun lâi kiergânâm puhelimest, čuojâi suu pargoviste uksâkiällugis. Pyecceiauto vyeijee kuovlâlij siisâ:
- Addâgâs, tuáhtár! Lah-uv tun tietimin tast, kost já kiäin mii pyecceiauto lii joođoost? Munjin ij lah kihheen almottâm maiden.
- Jáá, jiem mun kale lah kuullâm maiden, et kihheen ličij paifakkist puáccám. Mondiet tun tom koijâdah?
- Na ko pyecceiauto lii lappum šiljoost. Mun kolgâččim tast tiettiđ, jis kiinii tain vuájá.
- Jiem mun kale tieđe. Mun jiem lah vuolgâttâm kiännán kuussân.
- Jáá, na tot lii kale iimâš. Kiisun te lii talle tain vyejilâm?
- Jiem kale tieđe. Koijâdah-uv vala tálualmast? Sunhân parga olgon šiljoost. Jis sun ličij maidnii huámmášâm?
- Na munba koijâdâm. Tuáivu mield tot auto ij lah suáládum. Mun jiem lam piejâm tom luukân.
- Na poorgâ nuuvt. Mun kuulâm tastoo, maht te kiävá.

Ko pyecceiauto vyeijee lâi moonnâm, oppeet čuojâi uksâsummer. Taan tove tobbeen lâi pyecceitipšoo. Sust eskin lijjii-uv saavah:
- Huáđđookyevtis lává lappum! sun čielgij sohâlume čoođâ.
- Lappum? Maid tun uáivildah "lappum"?
- Suoi iävá lamaš innig vistestis. Laasâ lâi áávus! Suoi lává vuálgám kiäinusis!
- Na vuoi hirmos! Sunnuu kalga tállân usâškyettiđ! Iäváhân suoi vissâ piergiittâl táválii ááimust aaibâs vala!
- Mun suáitám aainâs-uv professor Puáhináávlán já váruttâm suu, tuáhtár Polaris meridij.
Ige sun tiäđustkin puáhtám leđe vises tast, láin-uv huáđđookyevtis jo päikkimäđhistis komovuotân.


Muádi miinut keččin pyecceiauto vyeijee kaačâi maassâd:
- Tuáhtár Polaris, puáđi jotelávt! Tálualmai lii puáccám! Puáđáh-uv keččâđ, suu kalga tipšođ mahtnii.
- Nuuvt vâi? Mii vaaivijd sust lii?
- Mottoomlágán paifakkist puáttám mielâlihâttâs!
- Jáá, lii-uv sun uáinám teikâ feerim maidnii epitáválijd?

Tuáhtár kaačâi keččâđ Tálualmaa. Taat čuážui šiljoost čalmeh jurbâsin já vaaidij uáivis já čolmijdis.

Tuáhtár moonâi suu kuuvl já tuđhâškuođij.
- Sun lii hirmástum mastnii, čielgâsávt.
Tálualmai čuážui jienâjávuttáá ige finnim sänegin njälmistis. Sun tuše šuáhkádâlâi suámálávt.

Tuáhtár keejâi pirrâsis já ooinij pyecceiauto vuod sajestis.
_ Tiehân tot pyecceiauto lii, sun eeđâi Táluialmai.

Tálualmai nuáiguttij uáivis já viijmâg sárnuškuođij:
- Tot --, tot --- vuojij.
- Maid já kost vuojij?
- Tot-- vuojij. Jiešmeidlist šiiljon! Tast ij lam vyeijee ollágin!
Ko sun lâi tom muštâlâm te sun muttui vielgâdin muáđoinis já čokánij enâmân.
- Lah-uv tun meendu kuhháá piäiváduvvâst porgâm? tuáhtár koijâdij.

Tálualmai tuše puuštij uáivis. Siämmást sun čaaitij pyecceiauton. Já tuáhtár ooinij siämmáá ko sun-uv: auto vuolgij joton, murdettij ucánjáhháá jeđe orostij.
- Huff, tuáhtár-uv hirmástâlâi.
- Tääl mun tuálvum tuu siisâ váháš ááigán, sun eeđâi tálualmai.
Jiešalnees tot toovâi sunjin olssis-uv pyere.
Mut ij tuáhtárgin máttám autoääši tade eenâb čielgiđ. Tääl tot kuittâg lâi orostâm já oroi pisomin oovtâ saajeest, mii ihenis čielgiittâsâid toos talle jo lâi-uv.

Mut tuáhtár kuittâg siisâ monâdijnis kuovllistij auto siisâ. Tobbeen ij oinum kihheen. Mu ko sun lehâstij autouuvsâ, peeŋkâ alne kale oinui miinii immâšijd. Tobbeen lijjii ruuđah! Lastikruuđah! Tuáhtár Polaris toppij taid kietâsis já jurâttâlâi taid kuhháá suormâidis kooskâst.
- Komovuotâruuđah! sun iäpádâlâi.
Ruuđâin uáinojii galakseh já sodâsteijee komovuotâhuáđđooh.
- Amahân te ruuđáid láá teddilum teheliih huáđđooh, tuáhtár Polaris palijdij tálualmai ko laiđij taam siisâ.

Suoi ervidáin, et lappum komovuotâhuáđđookyevtis láin mahtnii pyecceiauto lappum tyehin.
- Mun tuálvum tuu váháš ááigán kähviviste sohvá oolâ vuoiŋâstiđ, sun pahudij tálualmai.
Kale sun jieš-uv tuubdâi tääl, et miinii immâšijd olgon lâi eskin sattum.

Já ko tuáhtár Polaris peesâi vuod pargovistásis, suu puhelin oppeet čuojâi. Taan tove suáittee lâi professor Puáhinävli. Suu uáppeeh lijjii jámálgâddâm já puáccám - tääl te koolgâi tállân puáttiđ! Já nuuvt Puáhinävli muštâlij vala moddijn saanijn luákkánâm seeinist, mii lâi ruápsááškuáttám imâšlávt, já nuuvt te luákkánâm pitáh lijjii paifakkist kirdeškuáttám pirrâpirrâ já kirdám sajasis puohrâkkân. Räigi seeinist lâi lappum. Mut ulmuuh lijjii suorgânâddâm já jámálgâddâm. Tuáhtár Polaris meridij vyelgiđ tohon jotelávt ambulans sáátust. Sun sooitij pyecceiauto vyeijee vala fárusis, já nuuvt suoi vuolgijn oovtâst. Já táálhân ambulans vuod juuđij, taan tove aaibâs muččâdávt.

Kyesih komovuođâst (3. loho)

III Mooduul ucâmin

1. Olgos pyecceiviäsust

Codex kaivai olgos já ihástâlâi. Sun smietâi, mondiet Mánudáást ij puáhtám leđe áimukerdi, nuuvt et Mánudáá alme-uv ličij lamaš siämmáá muččâd já čuovjâd. Eeči vuod ij orroom uáinimingin alme. Sust lijjii nubelágán jurduuh. Sun jurdâččij kirdemkapsel, mon koolgâi tállân kavnâđ! Vistig-uv tondiet et tobbeen lijjii salatteh, moh adeliččii sunnui lase vuoimijd, ko Enâmist happi lâi čuuvtij ereslágán. Jis suoi Codexáin iävá pesâččii jotelávt pááikán, suoi iävá ij innig vuáháduuččiigin mánudáá ässen. Mudoihân kale sunnust ij lam mihheen huápuid puurâdmáin - suoihân láin purâdâm muáddi oho tassaaš Eennâm rekinistmij mield. Mánudáásthân tarbâšij purrâmuš tuše ohtii mánuppaijeest. Nuuvt et čuávuváá peivipuurâdmân lijjii vala kyehti Eennâm oho. Nubbe pyeri suijâ lâi tot, et suoi kolgáin peessâđ massâd komovuotân. Koolgâi tiettiđ, lâi-uv kapsel vala kostnii kavnâmist já tom, lâi-uv tot čavos vâi koolgâi-uv tom mahtnii tivoškyettiđ. Já kapselist lâi eennâmpuállu, mii koolgâi sunnuu išediđ.

Eeči koijâdij Codexist:
- Finniiččij-uv tuu kietâtijmijn ohtâvuođâ Robonautân? Eeči jurdâččij robotkieđâ. Tallehân Robonaut puávtáččij pieijâđ joton kuhes robotkieđâ já ton peht komovuotvuájánij uuccâmsysteem.
- Tot lii kale šiev juurdâ, Codex movtáskij.
- Tun lah čeepib tast ko mun, eeči pahudij.

Codex smietâi mottoom ääigi jeđe eeđâi:
- Mun iiskâm, jieččân jiermitijmijn.
Suu jiermitijme lâi váhá tegu jiermipuhelin mut čuuvtij jiärmálub.
- Mun finniiččim talle tast tijmásân tiäđu. Já mudoi-uv tot puávtáččij macâttiđ ovdebáá tile tegu tot lâi. Nuuvt et munnust ličij vuod raakeet.

Já nuuvt Codex rosâškuođij. Signaal lâi aalgâst hiäju. Tijme uusâi já uusâi ige kavnâm maiden.
- Mun iiskâm vala nubenáál, Codex eeđâi.
- Puorijn luhhoin kieđáin finnee joton tiätumaašin, mii vuod uáiná kost rakkeet lii.
- Signaal lii hyeni, Codex palijdij. -Tot puátá nuuvt kukken.

Mut siđhes irâttem maŋa signaal liijká poođij! Tiijmest suoi oinijn čielgâsávt kapsel orroomsaje. Tot lâi kyevti kilomeetter keččin pyecceiviäsust, mottoom haalist. Tääl te koolgâi uáli jotelávt tohon peessâđ! Ličij älkkee čuávvuđ tiijme adelem ravvuid já tipteđ kártá ávusin monâdijn.

Codex iberdij pyereest eeji huápu. Sust-uv lâi jiešalnees huáppu pááikán. Sust lijjii Mánudáást skipáreh, já sii kuuvl sun halijdij, veik Eennâm lâi-uv nuuvt muččâd. Sun lâi kale koccáámis maŋa vuolgâttâm skipárijdis sajeviestâ já ton peht muštâlâm, kost suoi ejijnis láin.
- Ha-ha-ha, lâi mottoom suu skipárijn västidâm. Ij čielgâsávtkin oskom suu. Mut kii skipárijd tot lâi, tom Codex ij näävt kuhás puáhtám uáiniđ.

Codex mielâ teedij enâmustáá tot, et sun ij uáinám Perdix. Eidu suu Codex enâmustáá ahevušâi. Perdix lâi sunjin čuuvtij eenâb ko tuše kii peri nieidâid. Tast, lâi-uv sun ihástum Perdixân, sun ij lamaš aaibâs vises. Mut sun oskoi, et taat Eennâm mätki tovâččij Perdixân mottoommuđusii vaiguttâs. Tot puovtij vaiguttiđ kyevtináál. Sun tuáivui, et Perdix anaččij suu stuorrâ sáŋgárin já ruokkâdin taan määđhi maŋa. Mut nube tááhust Perdix saatij anneeđ Codex meiddei maailm viärráámus káigán já räigiuáivin. Mast tom tieđij. Nieidah lijjii motomin váhá ervidmettumeh.

- Kandâ, muoi kalgeen vala puurrâđ saalaatloostâid! eeči cuuvnâi Codex nievdâmist.
- Hmm, Codex mulijdij. Sun ij lam vises, išedii-uv saalaatloostah ollágin. Mut ij tain vissâ mihheen hyenes vaiguttâsâidgin lamaš eidu taan tiileest. Suoi kolgáin peessâđ juolgijdis oolâ já jotelávt maassâd komovuotân. Mast tom tieđij, jis veik tuáhtár Polaris já suu išedeijeeh liččii moinnii naalijn varâliih? Ustevlâš tot tuáhtár taan räi lâi kale lamaš. Mast tomgin tieđij, luáštáččij-uv sun sunnuu vyelgiđ.

Eeči kuáivui majemuid saalaatloostâid lumostis. Sun keigij Codexân oovtâ já vaaldij jieš loopâid.

- Luhhoost taah pottii fáárun! eeči ilodij.

Taan tove suoi njielâstáin loostâid čassijn. Siämmást suoi puovttijn vala ohtii leškiđ čääsi já uáiniđ maht tot kuulgâi vuáluskulij ige sodâstâmgin stuorrâ puljârin ááimun. Já nuuvt keevâi, et saalaatloostah adelii sunnui tállân naavcâid.

- Keejâ, mun puávtám čuážžuđ já väldiđ laavhijd, Codex rammui váháš áigáá keččin.

- Pyeri! Nuuvt mun-uv, eeči ilodij.

Já ko väzzim luhostuuškuođij ain pyerebeht, suoi vazâččáin pirrâ pyecceiviäsu viste. Tääl sunnust lâi paifakkist čuuvtij älkkeb vuoiŋâđ. Suoi láin vuáháduumin Enâmân! Codex vuoiŋâi kieŋâlávt siisâ já olgos . Sun orostij stuorrâ laasâ oovdân já ooinij, et tom puovtij lekkâđ. Nuuvtpa sun lehâstij tom. Suu njunán poođij imâšlâš opsâ. Monnii suujâ tiet sun vistig jurdâččij 67P-koomeet oopsâ, moos sun lâi eskin palij uápásmum. Jis Codex ličij tubdâm känemoonijd tegu olmooš Enâmist, sun ličij čielgim, et 67P-koomeet haajâ lâi tegu kuocâmonij haajâ. Mut ij sun lam kuássin kuocâmoonijd uáinámgin.

Mut taat haajâ Enâmist, mon sun tääl oopsij, lâi čuuvtij eresmuđusâš. Tot lâi arve opsâ. Mut arve Codex ij tiäđustkin tubdâm já tondiet sun ij haajâgin tubdâm. Komovuođâsthân ij kuássin arvam. Puoh ääših Enâmist lijjii ommâseh sunjin. Toos-uv sun kaartâi uuccâđ čielgiittâs, ko arvekuáškánjâšah kočâdii vuálos almeest. Moh lijjii "arvekuáškánjâšah"? Já maid merhâšij "vuálos"? Siämmáánáál toos, mondiet Enâmist oorvij já kost arve poođij.

Codex keejâi ain olgos já ihástâlâi. Tääl ferttij leđe Enâmist peivi ko lâi čuovvâd. Nuuvt Codex aainâs-uv arvâlij. Kukkeláá sun ooinij värivieltijd já täbbiláá kuhendâlâs tiŋgijd. Suu tiijme mield taid kuččuu muorrân. Tagareh iä komovuođâst šoddâm. Tobbeen lijjii tuše kraattereh já kovjâ, mast lâi meetaalhaajâ. Tääbbin kuácceeh lijjii pecimuorâin tegu suámáliih ruáhih te, já iimâš kale, tain lijjii ivneh ubâ ääigi. Mut lostâmuorâi tile lâi čuuvtij surgâdub. Toi loostah šoddii ohtii ivveest já kuocâgii ain masa jo siämmáá jotelávt. Já suámálumos lâi tot, et lostâikuocâgâmäigi hogâttâlâi puohâid keččâđ tien immâš. Ivnááhhân toh loostah tiäđust-uv lijjii já toin naalijn muččâdeh. Toos sun kaavnâi hävskis noomâ-uv: ruške. Já tääl tot äigi eidu lâi.

Codex halijdij tállân tiettiđ eenâb Tellusist. Tääl sun tieđij, et eres-uv planetijn lâi eellim! Já tom tiäđust-uv koolgâi peessâđ dokumentistiđ. Maht taah Eennâm huáđđooh ellii? Kost sij assii já magarijn viäsuin? Lijjii-uv sist-uv raketteh teikâ mottoom eres vuájáneh? Magareh uđheh sist lijjii? Codex tiätuniälgán ij orroom puátimin loppâ.

Mut eeči aalgij jo váhá huttoođ:
- Ovdilgo tuáhtár Polaris poođij maassâd, suoi kolgáin čápudiđ pyecceiviäsust!

Já várugávt suoi kuárŋoin pyecceiviäsu loonjâ ávus laasâ peht olgos. Sodâstem Enâmist ij mahten luhostum. Kapsel luusâ koolgâi tääl tállân peessâđ! Tast koolgâi finniđ vala kirdee raakeet!

Robonaut poorgâi pyereest pargoos já čaaitij sunde, kuus kulij Codexkyevtis eijijn kolgáin vyelgiđ.
- Tuohukulij, Codex čaaitij. Sun čaaitij máádás.



2. Suámáliih vuájáneh

Codex já suu eeči kejâdáin pirrâsis pyecceiviäsu šiljoost. Tääl te koolgâi meridiđ, maht rakkeet kuuvl koolgâi vyelgiđ. Codex tijme čujottij ain máádás. Asettes juolgijgijn väzzim ij luhostum nuuvt pyereest. Enâmist tiädduvyeimi väividij, ege sunnuu jyelgiteehih lamaš siämmáá nanoseh ko Eennâm ässein.

Codex kiddij huámášumes seiniroobdâst leijee steligân.
- Tie liččii tuolmâmpyeráh, luoihâtteen-uv muoi taid? sun eeđâi.

Pyeráh lijjii mudoi aaibâs siämmáámuđusiih ko komovuođâst-uv, mut ovttáin iäruttâssáin: táin pyeráin lâi čokkámstuálppu. Komovuođâst tom ij kuássin tarbâšâm. Čokkám ij mudoigin komovuođâst liččii luhostum stuálpu alne.

- Toh láá luuhâst, eeči eeđâi ko lâi tutkâm pyeráid váhá pyerebeht.
- Lukkâ ij lah mihheen vädisvuođâid, Codex västijdij já teddilij tijmásis.

Siämmást lukkâ lekkâsij muádi pyerást. Codex teddilij vala nube kerd tijmásis, já pyeráh monnii uđđâsist luukân.

- Mahtsun jis váldáččij tuoid čokkámstuálpuid luovâs? Codex iävtuttij.
- Toh pyeráh sättih leđe kiännii omâdâh, eeči pahudij já smietâi, ličij-uv liijká pyereeb tipteđ čokkámstuálpu leđe sajestis. Toos lâi vissásávt miinii suujâid, et pyeráin lâi tääbbin čokkámstuálppu.
- Naa, iän muoi talle vääldi taid, Codex meridij.
- Tuođee liččii kale mučis šleđgâpyeráh, sun čujottij.

Eeči ooinij meetaalvuájáán kukkeláá pyecceiviäsu šiljoost. Ton siijđost luuvâi "Pyecceiauto".
- Mutâ muoihân láán vala váhá tego pyecceeh, ko muoi láán lamaš pyecceiviäsust, eeči meridij.
- Njuškiiba sáátun, sun kočoi kaandâs.

Nuuvt suoi nááđoin pyecceiauto kuuvl já pajanáin toos. Ton uuvsah lijjii áávus. Eeči čokánij vyeijee sajan.
- Taatpa lii-uv eromâš vuájáán, sun mieđettij já usâstâlâi, moin naalijn tom koolgâi finniđ joton.

Viijmâg sun kaavnâi jotonpieijâmpuálu. Tast koolgâi teddiliđ, já nuuvt te moottor kevâškuođij. Čovduuh uáinojii tast paaldâst.
- Jotá-uvsun taat vuájáán tego rakkeet? eeči smietâi mut iäpádâlâi kale. Tot ij lamaš rakkeet hámásâškin.

Codex vuod roosâi tijmijnis:
- Eeči, taam vuájáán kočodeh tääbbin auton.
- Jáháh, eeči movtáskij.
- Já mušte, et tääbbin lii uálgispeln já čižeppeln, moh komovuođâst váiluh! Tääbbin kalga vyeijiđ uálgispeln.
- Takkâ kandâ, kijttoseh! eeči eeđâi.

Mut eeči ij lam ollágin hárjánâm autoin vyejimân ige máttám kevttiđ muulsânijd. Rakkeet kale lâi ain automaatlâš. Nuuvtpa sun keevtij autost eidu tom muulsân, mii tast eidu talle lâi alne. Tot lâi oovtiš, nuuvt et auto ij nuuvtkin jotelávt jottáám. Sun ij teddilâm juhhoost ollágin. Tondiet auto cancostij motomijd meetterijd ovdâskulij jeđe čaaskâi toos.

- Taatpa lii suámálâš sáttu, eeči huhkádij já starttai auto uđđâsist.
- Luuvâba tun, et magareh taah kulmâ tuolmân tääbbin vyellin láá, sun koijâdij Codexist, ko sun iäpádâlâi, et váddu lâi tobbeen.

Já Codex luuvâi:
- Uálgispeln lii kaasu. Tast ko tuolmâst te auto lasseet liävtu.
- Koskâmus lii koossân. Tast ko tuolmâst te auto ooroost.
- Aaibâs čižeppeln lii jukko. Juhhoost ko tuolmâst te talle puáhtá muulsânijd mutteđ. Já sun keejâi vala, kogo muulsâneh lijjii.
- Toh láá taan stáágu tyehin, Codex čielgij já čaaitij stáágun.
- Jáháh, váhá tego rakkeet stivrimstággu, eeči arvâlij já smietâi, maht tot lâigin ko lijjii čižeppeln já uálgispeln. Kost tohkis sundeh lijjii?

Rakkeetkirden eeči lâi kale maailm čepimus mut autovyeijen sun lâi čyerbis hárjuttâllee. Mut ko sun irâttij, sun liijká finnij muulsânijd moinnii naalijn toimâđ. Auto ij kuittâg tottâlâm aaibâs tego eeči lâi halijdiđ. Tot njuskoi já cancoi uáli jo suámálávt pyecceiviäsu luodâ mield váldumaađij oolâ. Ige sun mahten korrâsávt vuáijám. Kuuloold mätki kuittâg ovdánij.
- Te, jorgeet tyebbin čuávuváá ratkuuttuvvâst čižeppel! Codex kočoi.

Eeči ij tiättám, maht sunde koolgâi čäittiđ autoin. Sun ij tiättám puoh stááguid. Ige sun valagin muštám, mii lâi čižeppeln. Codex muštottij suu. Sun lehâstij auto laasâ, uuigâi kieđâs olgos já čaaitij jorgettemsunde kieđâinis, kuhás káátu oolâ. Tääl auto jorgettij čižeppel.

Codex teddilij monnii puálust, já talle kulluuškuođij hirmos larmâ - suullân siämmáámuđusâš ko eskin lâi lamaš sunnuu rakettist enâmân kirdedijn.

- Vuoih, ij oppeed! eeči párgádij.
- Kuus te taat vuájáán munnuu täälgis tuálvuškuát? eeči hirmástâlâi.

Mut auto vuojij ovdâskulij tego táválávt-uv, tuš piilih njurgon.

Luodâ oolâ ittii eres-uv siämmáámuđusiih vuájáneh, mut toh iä larmâdâm mahten, pic vuoijii tuše. Toh adelii ustevlávt luodâ sunnuu larmâdeijee vuájánân mut vyeijeeh keččii kale suámálávt.
- Taat ferttee leđe mahtnii spesiaalvuájáán ko taat lii pyecceiauto, eeči smietâi. Kalehân komovuođâst-uv pyecceid jođettii mut iä kuássin taanhámásijgijn vuájánijgijn.

Eeči molsoi muulsânijd čyerbiht, já auto njuškoi já tuárgistij. Ige eeči tastkin tiättám, mon peln luodâ sun koolgâi vyeijiđ.
- Uusâ tun vala tijmestâd vyeijimpele luodâst, sun kočoi Codex ko vájáldutij tom-uv.

Mut tom ij tarbâšâmgin uuccâđ. Sun ooinij ovddiibeln mottoom eres vuájáán vyejimin ovddiibeln. Tot lâi ulmui uáinust uálgispeln luodâ. Nuuvtpa eeči-uv poorgâi siämmáánáál. Já toin naalijn jieijâs tieđehánnáá sun vuojij olmâ peln luodâ. Mut liijká suu njuškoo já canccoo vyeijimstijlâ lâi uáli jo epitáválâš uáinus.
- Te čuávuváá ratkuuttuvvâst muoi kalgeen jorgettiđ uálgispel, Codex ravvij ko luuvâi kártá.
- Uálgispel? eeči imâštâlâi.

Sundemerkkâ ij valagin kavnum.
- Leehâst tun laasâ já čääiti kieđâinâd sunde! sun ravvij Codex.

Codex vuod leehâi jieijâs pele laasâ já uuigâi kieđâs olgos.
- Kale tánávt-uv mooduul kuuvl piäsá, eeči ilodij.

Siämmáá ääigi Codex lâi kavnâm mottoom puálu, moin larmâdem čaaskâi. Eeči lâi hiälputtum. Sun ij halijdâm innig oovtâgin lasepäärti moingin vuájánáin!

Mottoom čyeđe meetter njuškom maŋa auto poođij stuorrâ šiiljon.

- Vyeje tuon rakânâs kiäčán! Codex ravvij eejis.

Já eeči stivrij auto tohokulij.
- Ooroost taas! Codex eeđâi sunjin.

Eeči kale iiskâi orostittiđ auto, mut tot ij luhostumgin nuuvt pyereest. Sun teddilij vahâgâsâst kaasutuolmâmist ige kosânist! Auto tiäđust-uv hurgettij ovdâskulij.

- Išediđ! eeči huuihij.
- Orostit! Codex čuorvij.

Auto orostij jiešmeidlist ko tot puŋkkái rakânâs siäinán. Siämmást seeinist luákkánij stuorrâ pittá.
- Vuoi ij, eeči hirmástâlâi.
- Maht tunjin keevâi? eeči koijâdij kandâstis.
- I- ij mahten, Codex pahudij já tuše keejâi, et suu tiijmán ij lam keevvâm mahten.

Eeči-uv lâi aaibâs oornigist - nuuvt oornigist ko kyevti suoččâm maŋa jo puovtij leđe.
Suoi kuohtuuh smiettáin, et taat suoččâm sulâstitij sunnuu siäivum Eennâm asan. Tot tubdui aaibâs siämmáá korâsin.

Tääl te suoi kolgáin peessâđ autost olgos! Mut tot ij lamaškin nuuvt älkkee. Siäinánvyeijim keežild pyecceiauto ovdâuuvsah iä lekkâsâm.

Auto njune lâi ružâgâm já kuohtuuh ovdâuuvsah lijjii punjâgâm. Vyeijee uksâ lekkâsij tuše ucánjáhháá, já sátulii peln ovdâuksâ ij lekkâsâm ollágin. Uálgispele ružže lâi viärráb ko čižeppele. Codex pulttâsij tyehipeeŋkâ oolâ já tobbeen läädist pyecceesapilâsâi oolâ já toin naalijn peesâi pyecceiauto monnjâuuvsâ kuuvl. Sun lehâstij tom. Eeči ruotâi suu maajeeld.

Tääl koolgâi kale jotelávt peittâdâttâđ kuusnii! Amahân te kiinii forgâ puáđáččij olgos keččâđ tággáár puŋkkâs?
Siämmást suoi oinijn, et auto njunán lijjii ittáám viehâlágán juárŋih.
- Vuoihân komovuođâ kuulhijdmeh, eeči palijdij.
- Muu tiijme mield munnuu kapsel lii tyebbin siste, Codex čaaitij siämmást ko čuávuškuođij pálgá aldemui miestui tuáhá mut liijká orostij já vuordij eejis.


Eeči čuážui vala šiljoost rakânâsviste paaldâst já juuđij várugávt pirrâ pyecceiauto. Sun huámášij vala lase puohlágán repčuumijd. Sun suorgânij já smietâi, moin naalijn taidgis koolgâi tivvoođ. Mut Codexist lâi toos šiev iävtuttâs. Sun almottij:
- Eeči, tiäđáh-uv! Mun lam eidu finnim pyereeb ohtâvuođâ robotkietân! Tääl muoi pyehteen komovuottiättur peht olášuttiđ tábáhtuumijd jorgoppelij!
- Jáá, naa --, eeči algâttij, mut movtáskâm kandâ joođhij:
- Eeči, jis mun ohjelmistám tiätumaašin nuuvt et muoi macâtteen pyecceiauto tien nube šiiljon? Talle vala ton verd et tot šadda aaibâs ovddii tilásis?
- Na pargeen nuuvt, kandâ! Pargeen nuuvt! Tot lii šiev čuávdus kale.

Já siämmást ko suoi nááđoin kukkeláá, Codex rosâdij ain kietâtijmijnis.
- Te, tääl tot luhostui! Codex ilodij.
- Hirmâd pyeri, eeči movtáskij.

Codex ohjelmistem tuođâi-uv išedij! Pyecceiauto starttai jiešmeidlist uđđâsist.

- Hei, vyerdlist! eeči huikkái.

Suu mielâst oroi unohâssân uáiniđ nuuvt cuovkkânâm auto. Sun kuáivui lumostis motomijd komovuotâšlaantijd já piejâi taid stivrejeijee stoovli oolâ sajanmáksun. Koolgâihân ucánjihhii lááigu mäksiđ auto luoihâtmist. Já ko sun lâi tom porgâm, sun lâi moinnii naalijn hiälputtum. Mut ijhân sun tiäđustkin puáhtám leđe vises tast, et tohhejii-uv siämmááh šlaantih máksun meiddei Enâmist. Ránnjágaalaaks várás ain koolgâi lonottiđ ruuđâ, já tot lâi mottoomnáál váiváá. Majemustáá stuorrâ lonottum summe lâi lamaš uđđâ rakkeet uástim ohtâvuođâst.

Já ko sun lâi pieijâm ruuđâid sajanmáksun, sun peškâlij pyecceiauto uuvsâ kiddâ. Codex teddilij kietâtijmásis, já nuuvt te auto kevâškuođij. Tot vuojij vistig tyebbiláá jeđe jurgâlâdâi. Siämmáánáál ko puáđidijn-uv, tot vuojij njuškon. Tot cancoi mottoom máđháá jeđe vuod orostij.
- Jáhá, taat ij aaibâs tievâslávt toimâmgin, Codex pahudij já piejâi tiätumašinis uđđâsist joton.

Já talle kale tábáhtuuškuođij. Pyecceiauto starttai jiešmeidlist vala uđđâsist jeđe cancoškuođij luodâ mield pyecceiviäsu kulij. Tot moonâi hitásávt mut vissásávt. Forgâ tot lappui uáinusist.
- Na tääl tot moonâi, eeči šuáhkádij já lâi tutâvâš.
Suoi Codexáin kuuláin auto larmâdâs njuorgomin.
- Vuoih! eeči hirmástui já smietâi jo, monâččij-uv taan larmâdâs keežild miinii aašijd puástud. Mut nuuvt ij orroom taan tove kevâmin.

Viäsu nurkke kale paasij taggaar tilásis ko paasij - ton tivvoom lâi sierâ kolgâđ ohjelmistiđ. Tom Codex ij eidu taan tove lam šoddâm jurdâččiđ. Já nuuvtpa sun rosâškuođij nubbijn ohjelmistmáin, main puovtij nurhegis tivoškyettiđ.

Mut nurhe tivomân ij lamaškin äigi. Paifakkist suoi kuuláin, et Eennâm huáđđooh puáđeškuottii šiiljon.



3. Mooduul kuuvl


-Kogobeht tot poŋkkái? puárásub huáđđoo omâttâlâi.
- Tääbbin kostnii tot jienâ kullui, kiinii nuorâbijd västidij sunjin.

Mut puárásub Eennâm ässee ij orroom kulâmin ige reagistmin ko sun siämmást tuuđhâi já kejâdij pirrâsis nuuvt intensiivlávt.
- Professor Puáhinävli! nuorâb huáđđoo kočoi.
- Jáá, hmm--. Maid?

Já nuorâb huáđđoo kiärdui vástadâsâs.
- Jáá, te pyeri! Tyebbin vâi? Na tallehân mij moonnâp tohongis tutkâđ, professor meridij.

Eeči culijdij Codexân:
- Professor Puáhinävli! Tie sun lii! Susthân tot Eennâm tuáhtár sáárnui-uv! Tääl muoi láán aaibâs olmâ saajeest!

Codex culáiditij:
 Lii-uvsun tot professor kiinii vijses huáđdoid? Sun vissásávt kale tiätá, kost munnuu kapsel lii! Manneen-uv koijâdiđ sust?

Eeči iäpádâlâi:
- Oroba vistig! Smietteen váhá!

Professor Puáhinävli moonâi eres huáđđoigijn táálu nurhe tutkâđ. Sun pallâguođij:
- Vuoihân maailm stuárráámuuh meteoriiteh! Tääbbinhân lii masa jo räigi seeinist! Stuorrâ pittá seeinist lii luákkánâm!

Seinipitáh lijjii ain enâmist. Professor komárdui taid tutkâđ:
- Kávnoo-uvsun tääbbin kooskâst kostnii meteoriit? Vâi lii-uvsun tääbbin tábáhtum miinii eres luhottesvuođâid?

Siämmáá ääigi Codex lâi kiergânâm ohjelmistmist. Luákkánâm seini paifakkist ruápsááškuođij, já siämmást kullui váhá suámálâš njurgomjienâ. Tastoo enâmist leijee seinipitáh kirdâččii sajasis, ohtâ nube maŋa. Professor keejâi uáppeidiskijn imâštâlân, já sij illá uskuu čolmijdis.

- Vuoih! Išediđ! uáppeeh huhkádellii já koijâdii professorist, mii immâšijd tobbeen tábáhtui.

Professor lâi masa jo vises, et taat ferttij leđe miinii peinijáid, teikâ ucemustáá miinii suámálijd naharijd.
- Mun illáeleškuáđám, uáppeeh väidiškuottii vuáruttuvâi já jámálgâddii, kyeimi kyeimis maŋa.

Professor Puáhinävli ij nuuvtkin suorgânâm ruápsájeijee seeinist pic uáppeidis hyenes niärváin.
- Tij kustoo kolgâvetteđ hárjániđ vuáimálub tiettuutohâmân, sun palijdij jeđe vuolgij siisâ suáittiđ pyecceiviäsun.

Sun halijdij, et Tuáhtár Polaris puáđáččij keččâđ suu jámálgâddâm uáppeid. Mut tego táválávt, professor Puáhinävli lâi läpittâm puhelimis. Sun vuolgij siisâ viežžâđ tom. Sun mulijdij ohtuunis:
- Tot kale vissâ lii pááccám laboratorio peevdi oolâ.

Já siämmáá ääigi nurhe tyehin Codexkyevtis eijijn oinijn čiččâm jámálgâddâm uápped já oovtâ siisâ láppojeijee professor.
- Jieh-uvgs tun puáhtám tain konstáin vyerdilistiđ? eeči culáiditij Codexân.
- Addâgâs, mut roobootkietâ tuáimá vala váhá jieijâs aigijn, Codex västidij.
- Ij aaibâs reaalääigist, naa, eeči huhkádij. Sun-uv lâi jierestum seeini uáinojeijee tivomist.

Mut eeči ooinij tast siämmást meiddei máhđulâšvuođâ:
- Tääl! Tääl te muoi pesseen jotelávt mooduul kuuvl! Puáđi, jotelávt, sun avžui kaandâs.

Suoi kuovllistáin laasâst siisâ maašinhaalin. Mooduul oinui lemin tobbeen! Tot lâi vala monnjâkááry alne, nuuvt et tot lâi eskin palij tolvum tohon. Ige siste lamaš vala kihheen. Jieijâs tijmijn Codex lehâstij maašinhaali uuvsâ. Mooduul lâi tääl aaibâs sunnuu ooláádmuddoost! Täälhân puohâin lâi eeti ko uáppeeh lijjii jámálgâm, nuuvt et tääl ličij kuittâg mottoom muudon ráávhu maašinhaalist. Já sii iše kale tommittáá ájáničij. Suoi nááđoin siisâ maašinhaalin. Tot lâi hirmâd styeres, nuuvt et tohon ličij älkkee čiehâdâttâđ-uv, jis taggaar tárbu iđáččij.

- Tääl jotelávt modulân! eeči ravvij.
Luhhoost ton luŋkká lâi áávus.
- Muoi kalgeen teddiliđ eennâmpuálust! Tääl kalga vuolgâttiđ etisignaal! Tegu morse-alfabeet!

Já Codex teddilij eennâmpuálust - taan tove ton tuoivust et kiinii kostnii sunnuu eđe kulâččij já et suoi eijijn pesâččáin jotelávt päikkimáátkán. Eennâmpuálu čuovâ šliäđguškuođij. Forgâ škájánist kulluuškuođij vistig šuuđám já ton maŋa visásmittem:
- Piäluštem Enâmist aktivistum!
- Piälustem Enâmist aktivistum!

Codex tiijmán poođij tiätu, et Robonaut lâi porgâškuáttám. Tot lâi ucâmin ravvuid rakkeet huksiimân. Toh vuolgâttuuččii forgâ siäivumkapsel tiätumašinân.

Taat puoh adelij Codexân já suu iäčán tuoivuu. Amahân te suoi motomingin, mahtniigin pesâččáin pááikán.

Já čuávuvâš pargon sunnust lâi salattij uuccâm. Mut paifakkist eeči muuštij, et salatteh lijjii-uv vyerkkejum njunemodulân, mii lâi koččâm sáátust já tuššâm.
- Vuoi sotepittá, eeči tuikkodij.
Mut ko sun tuuđhâi mooduul lättee, sun ooinij, et Codex lâi kočâttâm muáddi loostâ lättei, vissâ vahâgâsâst. Tot lâi positiivlâš äšši. Mudoi suoi kartâččáin vala uđđâsist tuáhtár Polaris äššigâssân.

Kyesih komovuođâst (2. loho)

II Enâmist

1. Meteoriitij miäcásteijeeh

Tast aldasijn, kuus Codexkyevtis eijijn láin eskin siäivum, ij tiettum vistig ohtâgin Eennâm ässee. Mut forgâpalij, muádi tiijme siste, tobbeen lijjii iäráseh-uv joođoost.

Professor Puáhinävli vaazij njunošist, lovmat uápped vala suu maajeeld. Väzidijnis sun čievžâdij tyebbiláá enâmân kočâdâm suáhiloostâid. Toh lovdii unohávt uáinus enâmân. Tego ain, professor toolâi jođedijnis-uv luvâldâllâm. Taan tove sun muštâlij meteoriitij jiešvuođâin. Meteoriitijdhân sun lâi-uv uáppeidiskijn ucâmin-uv taan määđhist.

Professor čielgij:
-   Tot kirdee tullâpállu, maid mij muáddi tiijme tassaaš ooinijm luvâldâllâm ääigi, sáttá leđe Mánudáá kuávlust koččâm meteoriit. Tego tij jiejah-uv ooinijd, mij lep jotelávt pastam selvâttiđ ton kirdemrađe uáli tárkká. Ige tot liččii mihheen immâšijd, jis tot kavnuuččij veik kostnii tääbbin aldasijn. Meteoriiteh láá siämmáámušusâš aamnâs ko mii rähis Tellus-plaaneet-uv.

Professor kejâstâlâi pirrâsis mut ij orroom aiccâmin maiden epitáválijd. Áinoo epitáválâš lâi meendu vyeligâsâst mottoom rissepittáást hiäŋgájeijee evni, mon sun faškâstij tyebbiláá muáđoidis oovdâst. Nuuvtpa sun joođhij luvâldâlmis, veik kale suu uáppeeh taam mainâs lijjii ovdil-uv suullân čuottii kuullâm já mattii tom paajeeld:

- Jiešvuođâidis tááhust meteoriitijd puáhtá jyehiđ kuulmâ juávkun: keđgijd, ruovdijd já keđgiruovdijd. Váldu-uási meteoriitijn puátih asteroidstielâsist Mars já Jupiter kooskâst. Mut meiddei Mánudáást já Marsist vuálgám keđgimeteoriiteh láá uáli tobdoseh. Meteoriitijd tutkâmáin lii meiddei lamaš máhđulâš selvâttiđ piäiváškode ave. Tot lii täi arvâlusâi mield 4 568 miljon ihheed puáris.

Já professor joođhij:
- Lamhân mun muštâlâm tijjân tast, mon häämist meteoriit puáhtá kavnuđ?
- Kale tun lah, mottoom uáppee västidij.

Mut professor ij tom kuullâm. Nuuvtpa sun joođhij paalijdmis:
- Tääl ko mij lep vorâs meteoriit ucâmin, te lii pyeri mušteđ, maggaar häämist meteoriit puáhtá leđe. Tot puáhtá siäiluđ čavosin teikâ tot puáhtá muttâniđ-uv puohrâkkân. Tot puáhtá vuáijuđ enâmân teikâ pääcciđ eennâm asan toin naalijn et tot leggist vala enâmijd jieijâs pirrâ. Tot puáhtá meiddei kuhmáđ enâmân toin naalijn, et tot njuškee já kuáđá njuškimkyepi, mon paaldâst tot talle kávnoo. Motomin vuod ij pääsi maggaargin luoddâ uáinusân, jis meteoriit lii timásub.

Paifakkist ohtâ uáppein movtáskij:
- Professor, professor! Keejâba! Tääbbin láá muorah viirrâm suámálávt!
Já nuuvt toh tuođâi-uv lijjii-uv. Tego miinii ličij lamaš tast kaskoo já maaŋgah muorah lijjii viirrâm ommâsávt olgoskulij.

Tääbbin lii tággáár imâš kyeppi! Taađee! Tuođe maneh luodah, maht miinii lii njuškim, eennâm vala lii sirdum!
- Já muorâmadduuh-uv láá kustoo toijum, mottoom uáppee lasettij ko tuuđhâi viirrâm muorâid váhá pyerebeht.

- Hmm, mon mielâkiddiivâš! professor mulijdij já kejâškuođij pirrâsis.
- Tiehân tot meteoriit lii-uv, mottoom uáppee tieđij muštâliđ ko sun juudij váhá ovdâskulij.

Puohah oinii enâmist jurbâ meetaalpáálu. Tot lâi uáli styeres vala. Tot lâi suullân smavvâ auto matsâš. Tot lâi aaibâs puállám já kuorbâm.

Professor komárdui tutkâđ.
- Maidgis mun eskin ettim? Magareh toh meteoriiteh puohtiigin leđe?
Mottoom uáppee ruohâi uáivis:
- Keeđgih, ryevdih teikâ keđgiryevdih...

Professor nuáiguttij tutâvâžžân.
- Eidu nuuvt, eidu nuuvt.
- Mut lii-uvgs taat mihheen tagarijd? Lii-uv taat keđgi, ryevdi teikâ keđgiryevdi?
- Ij tot kale lah, uáppee mieđettij šlunden.
- Eidu nuuvt, professor miäđuštij.
- Taathân lii meetaal, čielgâsávt-uv meetaal.

Professor já uáppeeh vazzii páálu pirrâ já tuđhâdii tom pyerebeht:
- Tästhân láá smavvâ laasah-uv, mottoom uáppee eeđâi já kuovlâi páálun siisâ.
- Tääbbin uáinojeh kulmâ saje! Já kulmâ čuovjis stivrimsuábi.
- Já kyevti saajeest oro tego kiinii ličij čokkáámin, mottoom uáppee ooinij.
- Na nuuvt kustoo oro lemin, professor-uv mieđettij ko lâi jieš-uv kuovlâlâm siisâ.
- Taam tiiŋgâhân kalga lekkâđ, professor meridij.
- Lii-uv taat pállu mahtnii varâlâš? mottoom koijâdij.
- Naah... Tot kale... professor mulijdij mut siämmást sun movtáskij.
- Mut kale tun vuoigâdist lah, pyeri uáppem! Taat lii puáttám kostnii kukkeláá kale.
- Lii-uvsun taat tiŋgâ máhđulávt tot mii uáinim tullâpállu? mottoom uáppee koijâdij.
- Tot lii kale jiärmálâš teoria já uáli jo máhđulâš, professor mieđettij já komárdui tutkâđ.

- Hmm, imâšlágán tiŋgâ! Tothân ruápsáá ain. Já tothân lii meiddei, -- auuuh--, kume!
Professor lâi tuvkkâlâm suormâs acâkkistee tiŋgii oolâ ko keččâlij lekkâđ luŋká, já tääl sun lâi puáldám suormâs.

- Mut ij oro mahten viärráht lemin cuovkkânâm teikâ muttânâm. Mut motomeh pitáh kale láá čielgâsávt luovânâm, professor ain smietâi jiänusân ko uážudij luŋká áávus.

- Taat oro lemin mottoomlágán komovuotâmooduul, professor eeđâi.
Uáppeeh kuldâlii moovtâ ko professor ain joođhij:

- Täst kale šadda aaibâs sensaatio! Komovuotâässeeh vala tobbeen siste, kiitiätá.

- Väldip jotelávt kuuvijd taam tiiŋgâst! mottoom uáppee iävtuttij.
- Joo, väldip peri, nubbe-uv movtáskij. - Tyest-uv tyehiuásist láá tyegáreh ráigááh! Já luŋkkáid-uv kalga pyereest kuvviđ.

Mut professor aalgij leđe kierdâmettum:
- Taam luŋká ferttee TÄÄL finniđ áávus! Jis tieh huáđđookyevtis veikâ ležžâv monniimuđusii eeđeest.

Mut mottoom uáppee huredij:
- Mij kolgâp tállân peessâđ vuolgâttiđ kuuvijd komovuotâlaboratorion! Taam ferttee pyerebeht analysistiđ! Teikâ jiešalnees ubâ tiiŋgâ puáhtá väldiđ fáárun laboratorion!
- Mut tot lii kale tommittáá styeres, et ep mij tom vääzin kostâd sirdeđ, mottoom nubbe uáppee eeđâi.
- Tot lii tuotâ, professor mieđettij já lâi ucánjáhháá pettâšum.
- Já liegâs-uv tot ain lii, toos ij pyevti kuoskâđ, professor palijdij já ruvvij ain puállám suormâs.

- Lii-uvsun taat miinii ufoid? kiinii koijâdij kote ij lam kuldâlâm luvâldâllâm nuuvtkin pyereest.

Professor ruvvij kääibis já smietâi:
- Kale taat oro lemin mottoomlágán rakkeet, professor kiärdui.
- Naa, taat lii rakkeet uási, ton koskâmus mooduul. Veikâ lâš kirdemmooduul ko lii tommittáá käržis tiŋgâ vala.

Já mottoom miinut hundâruššâm já tuđhâdem maŋa professor lâi vises tast, et tiŋgâ lâi komovuođâst koččâm mooduul.

Professorist lâi puhelin lappâsist. Tondiet suáittim já kuvij väldim ij nuuvt peri luhostumgin.
- Teehi kalga iše suáittiđ, professor meridij.

Uáppein kale lijjii puhelimeh, nuuvt et sij väldiškuottii kuuvijd.
- Suáittiđ pyecceiauto! panjig sittágin! professor iätádui.
- Jis mij lekkâp taam luŋká, mottoom uáppee iävtuttij.
- Naa, šiev juurdâ! professor pahudij. - Hirmâd šiev juurdâ!
Já sun ooinij ko mottoom uáppee iiskâi suáittiđ etikuávdážân já tiiláđ pyecceiautoid. Mut ko koččâmuš lâi huáđđoin, etikuávdáá koccee kočoi liijká suáittiđ komovuotâtaavdâi tuáhtárân.
- Mut mij kolgâp leđe várugááh! professor eeđâi.
- Jis komovuodâst láá puáttám vieres bakteereh, moh vala láá mijjân Tellus ässeid varâliih?  Mast tom tiätá.

Professor vaaldij luŋká toppiittuvâst kiddâ. Tot ij lamaš kume. Ko sun moddij ruttij tast, te tothân lekkâsij. Puohah čokkâšuvvii mooduul pirrâ já halijdii kuovlâđ siisâ.

- Oooh, peesâi puohâi njäälmist. Sij oinii mooduul siste kyevti saajeest maidnii:
- Mii tuođee tien stoovlistkis njaŋgaa?
Professor huolâstui:
- Tot lii--, tot lii kustoo ---, huáđđoo.
- Já tien nube stoovlist lii --, nubbe huáđđoo.

Suoi lává --, naa, suoi lává --, huáđđooh. Komovuothuáđđooh...

Já puohah komárduvvii tutkâđ suámálijd huáđđoid.
- Lává-uv suoi marsiliih? Aaibâs ruánáá ivne muáđoin vala. Sunnuu uáivi-uv lii stuárráb ko eennâm ässein.
- Lává-uv suoi ain elimin? kiinii koijâdij.

Professor keejâi:
- Taat stuárráb huáđđoo aainâs-uv vuáiŋá. Lii kale jámálgâm.
- Já taat ucceeb huáđđoo meiddei vuáiŋá. Oro kuuloold virkosmuumin. Ij kale lah siämmáá ruánáá muáđoin ko tiet nubbe.

Uáppeeh iä lam čolmijdis oskođ. Iähân sij jyehi luvâldâlläm ääigi peessâm komovuotâhuáđđoid uáiniđ. Ige professorgin kuássin lam kuáhtám komovuotâhuáđđoid.

Uáppeeh omâttillii:
-Suámáliih huáđđooh!
Aaibâs ulmuu häämi sunnust mudoi lâi. Mut tuođâi-uv stuárráb já čuuvtij jurbâsub uáivi ko Eennâm ässein. Já hirmâd jo asettes jyelgih.
- Tego känejyelgih, kiinii hoksái.

- Hihihih..., kullui kiheštem.

Mut professor ij lijkkum tušij huátistmân. Tile lâi tuođâlâš. Huáđđoid koolgâi finniđ tállân tuáhtárân! Suoi iävá čielgâsávtkin vaijaam pyereest ko lijjii nuuvt ruánááh muáđoin.

Tast siämmást professor kaavnâi jieijâs puhelin, mon sun lâi uigâm leibirasijáá siis evisijd puurâddijnis. Professor meridij, et sun  suáitističij tállân komovuotâkuávdáá tuáhtárân. Taathân lâi spesialist komovuotâtavdâigijn! Huáđđoid koolgâi finniđ komovuotâkuávdáá pyecceiviäsun!

Já nuuvt te professor Puáhinävli sooitij komovuotâkuávdážân já sáárnui komovuotâtaavdâi tuáhtáráin. Taat vuod tiilái huáđđoi várás kyehti pyecceiauto já lopedij jieš-uv njuskiđ nube auto fáárun. Sun ličij tobbeen viiđâ minuttist já algâttičij vuosâiše adelem. Sun kočoi professor uáppeidiskijn pääcciđ vuordâččiđ iše.

Ige äigigin ko mecciluodâ mield kullui kyevti pyecceiauto larmâdem. Komovuotâtuáhtár lâi luhhoost puátimin!

Siämmáá ääigi professor já suu uáppeeh keččii, maht nostur puohtui ton sajan, kost mooduul lâi. Forgâ tot pajeduuččij auto lava oolâ. Tien mooduul mätki álgáččij forgâ komovuotâkuávdážân, mii ij nuuvt hirmâd kukken lamaškin. Mut vistig huáđđoid koolgâi tiäđust-uv finniđ tast olgos já tiipšon!



2. Tuáhtár diagnoos

Pyecceiautoh orostii mecciroobdân. Komovuotâtavdáid spesialistum tuáhtár, tuáhtár Polaris, lavkkij olgos já tuámittij professor Puáhinäävli já suu uáppei kuuvl. Sun tiervâttij professor jotelávt:
- Tiervâ, mun lam tuáhtár Polaris.
- Tiervâ še! Mun lam professor Puáhinävli.
- Jáá, munnust lii jiešalnees siämmáš nommâ, tuše eres kielân! Munnusthân šadda šiev pargotiimi, eeđâi tuáhtár.

Kuohtuuh povvustáin.

Iärásáid tuáhtár seevij já huikkái pyeri peivi.

- Kost toh pyecceekyevtis lává? sun koijâdij.
- Suoi čokkáv ain kapselist sajestis. Mij ep lah sunnuu sirdám, professor västidij.
- Te pyeri, munba moonâm sunnuu keččâđ. Pyehtivetteđ-uv tij uápistiđ muu sunnuu kuuvl?

Professor Puáhinäävli uáppeeh vuolgii uápisin. Professor jieš luágui tyebbiláá tyehin. Suu jurduuh lijjii tutkâmist já tast, maht sun finniiččij eenâb tiäđu komovuotâhuáđđoin já sunnuu määđhist já elimist Eennâm ulguubeln. Tast finniiččij meiddei maŋgâ tieđâlii almostittem.

- Jáháh, tääbbinhân tot jotteemniävvu lii-uv, tuáhtár pahudij ko peesâi ton kuuvl.
- Pyehtivetteđ-uv tij muštâliđ, mii tääbbin lii tábáhtum?

Mut kiästen ij lam tađe pyereeb vástádâs ko tot et sij lijjii tuše sattum ton sajan, kavnâm mooduul, lehâstâm luŋká já uáinám huáđđookuáhtá tobbeen, aaibâs ruánáájin. Mut suoi vuoiŋáin kale kuohtuuh.

- Hmm, tuáhtár eeđâi já visásmitij vistig, et kuohtuuh tuođâi ain vuoiŋáin.
Sun tuuđhâi ain ovdâskulij:
- Hmmh, hmmh, suoi vuoiŋâv kale. Mut sunnust oro lemin njune toppâlum. Aaibâs tego korrâ nuorvust.
- Já ruánáá ivne muáđoin muštâl illáelimist määđhi ääigi. Täsitiädduorgaanist láá vädisvuodah heiviittiđ jieijâs uđđâ tilán.
- Já mahtsun sunnuu rumâšliegâsvuotâ?
Tuáhtár mittedij tom. Vuosmuu kerd mittár ij reagistám moossân.
- Iimâš! Mut suoi lává kustoo pakkânâddâm, ko pivâstâh kolgá kuohtui káálust.
- Mun mittedâm nube kerd vala.
Mut talle-uv keevâi siämmáánáál.

Tuáhtár mielâst tot lâi iimâš. Ige sun tiättám, mii koolgâi leđe komovuotâhuáđđoi táválâš rumâšliegâsvuotâ. Nuuvt et kumeštâsâst sun ij máttám ettâđ maiden. Mut sun lâi liijká ton mielâst, et huáđđookyevtis láin kuškâm. Tuáhtár pahudij:
- Suoi kolgâv finniđ juhâmuš já vissâ kuáškuttâs-uv suonân - jis suonah sunnust ležeh. Ferttee tom-uv tutkâđ pyecceiviäsust.

Tuáhtár lehâstij ucceeb huáđđoo čalmerommâš.
- Taat oro lemin oornigist, sun eeđâi já joođhij:
- Suoi lává kale komovuođâ ässeeh. Sunnust láá asettes jyelgih já kieđah, já ton lasseen sunnuu uáivi lii styeres.
Tuáhtár tuuđhâi vala huáđđookuáhtá juolgijd:
- Juolgijn lii cuozzâ paajaabeln, ij jyelgivuáđoin tego Eennâm ässein. Čielgâ merkkâ komovuođâst asâmist! Juolgijd ferttee ain uigâđ monnii luámán, vâi piso oovtâ saajeest ige soodâst kiäinusis. Mun lam uáinám taam siämmáá nuuvt maŋgii astronautij juolgijn.

Professor Puáhinävli tiäđuštâlâi várugávt, jo-uv tuáhtár tieđij, mii vaaivijd huáđđookuáhtást lâi. Sust alnestis lâi nuuvt korrâ mielâ sahhiittâllâđ sunnuu já pyerebeht tuđhâškyettiđ eellim komovuođâst.

Tuáhtár kale tieđij:
- Sunnust lii eennâmtavdâ! Tot lii muu diagnoos.
- Eennâmtavdâ? Mielâkiddiivâš, mun jiem lah kuássin kuullâm eennâmtaavdâst...

- Naa, tot lii váhá tego merâtavdâ teikâ mätkitavdâ. Váhá siämmáámuđusâš. Tot puátá tast ko sirdâšuvá nube planeetân, taan tááhust Enâmân. Talle täsitiädduorgaan ij heivit jieijâs nuuvt jotelávt uđđâ sajan. Talle vyevsistut já muáđoh sättih muttuđ ruánáájin teikâ ränisin. Sättih meiddei leđe vuoiŋâmvädisvuođah já nuorvuu teikâ avkkâm tobdoh. Orientistemvädisvuođah sättih meiddei tiettuđ. Tiäduttesvuođâ tiileest lii älkkee lihâdiđ, mut ko puátá Enâmân, tiädduvyeimi vaaigut maaŋgâkiärdásâžžân. Talle ij aalgâst pyevti čuážžuđ ige väzziđ. Ubâ roppâ lii mielâttes lussâd. Ferttee vistig heiviittiđ roopâs nube plaaneet elimân.

- Na maht sunnuu tipšom já orroom täst ovdâskulij, professor smietâdij.
- Puoh lii tast kiddâ, maid suoi jiejah áiguv. Jis suoi pääcciv Enâmân kuhheeb ááigán, tipšon lii kuhesáigásâš fysioterapia. Suoi kolgâv finniđ juolgijdis já kieđâidis toimâđ pyerebeht. Sunnuu tekkimassa ij lah aldagin siämmáá kievrâ ko enâmistässein.
- Vâi nuuvt, professor Puáhinävli nuáiguttij uáivis já smietâi ain.

Tuáhtár joođhij:
- Jis suoi vyelgiv maassâd komovuotân uáli jotelávt, suullân oho siste, te talle kale tipšon pijsáá ááimu heiviittem já sunnuu sirdem áimuttes sajan mottoom ááigán. Mut taggaar sajan lii tiäđust-uv väädis peessâđ. Astronautij hárjuttâllâmsaje sátáččij leđe ohtâ, já taan kuáhtás lihâdem já eellim čuávvum tobbeen ličij astronauttijd-uv pyeri hárjuttâs komovuotkuávdáá várás.

- Mut ovdilgo komovuotâkuávdáá áimuttes tilán piäsá, suoi kolgâv kuittâg vistig peessâđ pyecceiviäsun täärhib tutkâmij várás. Must iä lah tuárvi tiiŋgah fáárust ovdâmerkkân ton uáinimân, et sunnust iä lah täävtih cuovkkânâm teikâ päneh toijum.

- Já pyecceiviäsust suoi kolgâv leđe seeŋgâst já sierriittâsâst mottoom peeivi. Jiešalnees sunnuu kolgâččij jo onne finniđ čuožâd já suoi kolgâččáin väziškyettiđ. Já majemustáá itten suoi kolgâččáin ucánjáhháá väzziđ. Mut vistig suoi kolgâv koccáđ. Suoi čielgâsávt-uv tarbâšává tipšo.

- Mahtsun sunnuu maassâdvyelgim komovuotân? professor Puáhinävli smietâdij.
- Tast ferttee iskâd sárnuđ sunnuin aldemui aaigij. Tääl kuittâg vistig sunnuu tiervâsvuotâ lii kuávdáš äšši, tuáhtár västidij.
- Lii-uvsun sunnust mätkitáhádas? tuáhtár joođhij.
Mut toos ij kihheen tiättám ettâđ maiden.

- Tääl mij kolgâp viežžâđ kyeddimpaarijd já väldiđ sunnuu pyecceiauton, tuáhtár meridij.
- Tot kale suápá, eeđâi professor já kočoi uáppeidis-uv iššeen.

Nuuvt te pyecceeautoi vyeijeeh, tuáhtár, professor já uáppeeh lyevvejii várugávt huáđđookuáhtá stovlistis.  Vistig suoi finnijn šiev niskecage, tastko tuáhtár Polaris tieđij, et sunnuu uáivi tubduuččij vissásávt lussâdin. Torvokaperijd-uv koolgâi várugávt nuollâđ. Talle oinui čielgâsávt, mon ruánááh huáđđookuáhtá muáđoh lijjii.  Várugávt sij luoštii sunnuu paarij oolâ já kuoddii pyecceiautoid.

Já uánihâš áigáá keččin kyehti pyecceiauto vuoijii komovuotâkuávdáá pyecceiviäsu kulij. Omâs huáđđookuáhtá tipšo lâi älgimin.

Já uánihâš áigáá keččin kyehti pyecceiauto vuoijii komovuotâkuávdáá pyecceiviäsu kulij. Omâs huáđđookuáhtá tipšo lâi älgimin.



3. Pyecceiviäsust

Pyecceiviäsust lâi huššâ huáđđoi tiet. Nuuvt ennuv omâs ääših. Tuáhtár Polaris lâi tipšom ennuv astronautijd já uáinám komovuotâpuácuvuođâid. Sun lâi ton mielâst, et huáđđookuáhtá ferttij sirdeđ kolmâ viistán, mast ij lam liegâdâs ollágin alne. Taat oroi-uv lemin šiev čuávdus. Jo muádi tiijme viällám kolmâsist oroi tohâmin huáđđookuáhtás pyere. Ruánáá ivne sunnuu muáđoin lappuuškuođij, já mottoom ääigi keččin sunnuu muáđoin lâi táválub ivne. Suoi láin kale ain váhá kuokšâdeh.
Mottoom pyecceitipšoo kullui etâmin:
- Iävá suoi aainâskin marsiliih lah, mudoihân suoi liččijn pissoom ruánáájin.

Tääl suoi láin tutkum jo viehâ muudon. Tuáhtár Polaris lâi tiätu muudon tutâvâš. Röntgenkoveh tuođâštii, et huáđđoin iä lamaš täävtih morrum ege päneh toijum. Sunnuu päniruottâseh kale lijjii viehâ suámáliih, jiešalnees ruákkiruottâseh. Áinoo, mast tuáhtár lâi huolâst, lâi komovuotâsuonjârdem. Sun lâi koččom testađ, mon ennuv huáđđookyevtis suonjârdáin. Tot saatij leđe šiev suijâ sierriittâsân piejâmân, jis sunnuu suonjârdemáárvuh liččii meendu olluuh.

Tuáhtár Polaris testai vala refleksijd. Sun čooskij várugávt kumivečiráin ucceeb huáđđoo idduid.

 Ucceeb huáđđoo koccái toos, riäpčuttâlâi čolmijdis já suorgânij jaamâs:
- Pii, pii-pi, pii-hii-fi-fii-fi! tot jienâdij hiäjus jienáin tuáhtárân.
- Tääl sun koccáá! tuáhtár čuorvij tiervâsvuottipšoi.
Já vuod kullui suullân siämmáš pii-pii-jienâ, mon tuáhtár ij iberdâm. Sun ruohâi uáivis:
- Tien kuávlust lii kustoo eres kielâ ko mist tääbbin. Mahtsun täälgis kalga sunnuin addiittâllâđ?

Huáđđoo teddilij kietâtijmásis já usâstâlâi maidnii. Tijme cikkááttij moddii jeđe toimâškuođij. Suu tijme tooimâi kustoo tulkkân!
- Kost mun lam? tijmeest kullui ton maŋa ko huáđđoo lâi vala ohtii ettâm suullân siämmáánáál ko eskin.

Teikâ tiätumaašin vonâttij čuuvtij:
- Koosstt muunn laamm?
- Tunhân sáárnuh mii kielâ! tuáhtár imâštâlâi. - Teikâ, naa ...
- Tun lah komovuotâsajattuv pyecceiviäsust. Teikâ tuoi leppee.. Mun lam tuáhtár Polaris.
- Mut kii tun lah? tuáhtár koijâdij.

Kietâtijme huurái váhá ovdilgo tot jurgâlškuođij Codex sárnum:
- Mun lam Codex. Mun puáđám komovuođâst. Mánudáást.
Já jyehi áinoo loppâjienâdâh voonâi sárnudijn.

Mut Codex oroi lemin váhá siähánâm já paifakkist sun sárnuškuođij tagarijd, mii ij lam aaibâs tuotâ:
- Mun lam Phaetonist. Tot lii asteroid. Muu päikki lii komovuotsajattâh. Ton nommâ lii Omikron. Ij kukken.
-Tuoi leppee tääl Enâmist, tuáhtár västidij.
- Maggaar saajeest?
- Tuoi leppee ---

Mut tuáhtár ij kiergânâm västidiđ tastko sun ooinij nube-uv huáđđoo koccáástâlmin.
- Jáhá, pyeri peivi! Tun še koccááh! Te pyeri! Mun lam tuáhtár Polaris. Kii tun lah?
- Fi- fii - fi-fi tii-pii.
- Lii koško, Codex tijme jurgâlij.
- Sun lii muu eeči, Codex eeđâi.
- Jáháh, pyeri peivi, tuáhtár Polaris eeđâi.
- Koško? Mun leškiistâm tunjin čääsi, tuáhtár eeđâi já toppij káánu já kuáros laasâ peevdi alne.

Já nuuvt tuáhtár leškiistij čääsi laasân.
- Ti-ti-kiih! Codex eeči páárgui.
- Ele kirdeet čääsi, jurgâlij Codex tijme.

- I- ij, taat mana aaibâs pyereest. Čääci ij kárgáá. Tiädduvyeimi Enâmist ana huolâ tast, et čääci kolgá ain vuáluskulij.

- Vuálus? Maid meerhâš "vuálus"? koijâdij Codex tijme.
- Vuálus! tuáhtár čielgij já čaaitij lättee kuávlun.
-  Pajas! sun eeđâi já čaaitij káátun pajaskulij.
- Komovuođâst ij lah "vuálus" ige "pajas".
- Hmm, tot táiđá leđe tuotâ, tuáhtár Polaris mieđettij.

Astronauteh lijjii muštâlâm sunjin eidu siämmáá ääšist. Tast et komovuođâst ij lam paijeen ige vyellin ige uálgispeln ige čižeppeln. Tot tovâttij epituođâlii tobdo nuuvt et astronautij täsitiädduorgaan laavij siähániđ komovuotâmääđhi vuossâmuu oho. Mut toos vuáhádui ain jotelávt. Motomin toos annojii talkkâseh.

Codex eeči juuvâi laasâ kuárusin já táátui lase čääsi. Ij sust nuuvt koškogin innig lamaš, mut čääsi liäskum lâi suu mielâst nuuvt suotâs keččâđ.
- Liäškum mana pyereest, sun omâttâlâi. Sun tiäđust-uv ooinij jieijâs puuđâldmin čäcicirgánijgijn komovuođâst.

Tuáhtár Polaris keigij laasâ sunjin. Codex eeči juuvâi taam-uv laasâ kuárosin.

- Krášš, kullui paifakkist Codex eeji kulen.
Siämmást lättee lâi tievâ lasâpittáin.
- Mi-, mii tábáhtui? puohah omâttillii.

Mut ko sij oinii päärti, puohah tom iberdii. Codex eeči lâi lyeštilâm laasâ ááimun! Taat lâi nuuvt táválâš pärtti tagaráid, kiäh lijjii eidu puáttám komovuođâst enâmân. Codex eeči lâi porgâm eidu siämmáánáál tegu sun táválávt-uv laavij pääihist porgâđ. Tobbeenhân laasâ ličij sodâstâm já pissoom mudágávt sajestis. Enâmist kustoo keevâi nubenáál.
- O-ou, Codex eeči hirmástâlâi.
- Ij mihheen, mijhân čurgiistep taid lasâpittáid meddâl. Čuávuváá tove tun muštáh. Enâmist vaaigut tiädduvyeimi.

Tehân te Codex sárnuskuođij seŋgâstis:
- Mun halijdiččim jieččân seeŋgâ tuohu. Tobbeen lii eenâb saje, sun čaaitij.
Mut sun čaaitij káátun.

Tuáhtár Polaris noskáttistij:
- Enâmist tot ij lah máhđulâš. Tego uáináh, puoh káálvuh láá lättest.
- Lättest? Codex kiärdui já uusâi ravvuu tijmestis:
- "Lättest" meerhâš "kost peri kiddâ".
- Naa, komovuođâst kale puáhtá nievt uáiniđ. Mut tääbbin Enâmist "lättest" meerhâš vyellin. Tuše oovtâ kuávlust, tondiet ko tiädduvyeimi vaaigut já kiäsá puoh vuáluskulij.
- Iimâš, Codex omâttâlâi.

- Maht tuoi vajevettee? tuáhtár Polaris koijâdij.
- Mun halijdâm vyelgiđ, Codex eeđâi.
- Mun meiddei, Codex eeči eeđâi.

Suoi iskáin pajaniđ, mut tot lâi väädis. Suoi iävá nuuvt pyereest pissoom čuožâd.

- Tunnust ij tääiđi uškeskin vuojâdiđ?
- Ij, tääl lii pyeri, Codex eeči eeđâi.
- Must še lii pyeri, Codex nonnij.
- Na tot lii pyeri kale.
- Mii lii mudoi tii táválâš rumâšliegâsvuotâ? tuáhtár Polaris koijâdij.

- 285 Kelvinid.
- Hff, tot-uv vala. Kelvineh.. Tot meerhâš--, hmm -- , hmm --, Celsius ciäkkáduvvâst hmm--

- 285 Kelvinid miinus 273.15. Kyehtčyetčiččâmlovkulmâ čuogâstâh vitnubáloh.. adai nollá cekkid Celsius..

- Mun finniim tii rumâšliegâsvuottân Celsiusâst 11,85 °C.
- Tot lii hirmâd vyeligâš ko verdid Eennâm ässeid.

Tuáhtár Polaris-uv lâi ennuv vijsom. Tääl sun meiddei iberdij, mondiet sun ij eskin lam uáinám kumeštâsmittárist maiden lovoid. Ijhân tot nuuvt vyeligâsân čáittámgin! Kolgii leđe jo puolâšmittáreh, suullân.

- Mut tääl tuoi kolgâvettee vala váhá vuoiŋâstiđ, sun eeđâi.
- Forgâ mun puáđám uđđâsist keččâđ tunnuu. Talle tuoi kolgâččáid jo peessâđ čuožâd já väzziđ-uv, kiitiätá.

- Já mun moonâm orniđ tunnui tääl taggaar saje, mast teedâvyeimi ij vaaigut.

- Kost munnuu mooduul lii? Codex eeči koijâdij.
- Professor Puáhinävli ana tast šiev huolâ.
- Professor Puáh--? Kii sun lii? koijâdij Codex eeči.
- Sun lii täsnitiettuu professor. Tuoi vissásávt-uv teivâvettee suin forgâpalij ko leppee váhá puáránâm.
- Kost muu ucedempiergâs lii? Codex koijâdij.
- Mii? suu eeči-uv koijâdij.
- Eeh.. muu tävireh, moh lijjii muu lummoost? Codex čielgij.
- Puoh tävireh láá tie tuon piävdáá alne, tuáhtár Polaris čielgij.
- Jáhá, Codex eeđâi já nuuđhâi taid jávottáá lummosis.
Ucedempiergâs lâi luhhoost meiddei kavnum tävirij juávhust.

Codex já suu eeči kuovllistáin laasâst olgos. Já vuoi tomgis immâš! Enâmist alme lâi kustoo čuovjâd! Já piäiváš vala paaštij fiskâdin almeest! Taat lâi tuođâi-uv stuorrâ iimâš! Mánudâšpeivi lâi ain taggaar, et alme lâi čappâd, já piäiváš lâi ain vielgâd ige fiskâd. Mut mii taan määđhist vala šodâččiigin...

Já nuuvt tuáhtár Polaris vuolgij visteest já kuođij pyecceid kuávttáá koskân. Huáđđookyevtis passijn omâttâllâđ Eennâm.