2.
Juovlâäijih oođij nuuvt njálgáht, et sun ij tiäđustkin uáinám tom, maht tonttupárnáákyevtis sierâdáin suu aldasijn já tuáškoin smavvâ mailain smavvâ páálu. Suoi tuáškoin vistig tyebbiláá, mut talle sunnust oroškuođij, et lâi meendu ahheev tuáškuđ páálu tuše toontust nuubán. Tonttu Tuámmir hoksái, et ličij suotâs finniđ páálu sodâstiđ viermi paijeel. Mut sunnust lâi tállân vädisvuotâ: mihheen viermijd ij kavnum tast aldasijn. Tot lâi-uv väivi.
Mut fakkist Tonttu Vildáást lâi maailm pyeremus juurdâ: Juovlâäijih hiäŋgámsuilo! Tothân tuhhiiččij pyereest viermin! Páálu puovtij tuáškuđ kuáimásis Juovlâäijih paijeel nuuvt et nubbe čuážui nube peln suilo, nubbe nube peln. Já tiäđust-uv koolgâi toškâliđ páálu várugávt nuuvt, et tot ij kuoskâttiččii Juovlâäijihân ollágin ige cuvnâččii suu. Tot lâi-uv váhá jiäráskittee spellâ. Tuostâi-uv tom ollágin porgâđ? Juovlâäijih sátáččij veik koccáđ já suttâđ!
Mut toontukyevtis iävá maaššâm vyerdiđ. Vistig Tonttu Vildáá iiskâi. Sun toškâlij, já pállu kiirdij pyereest viermisuilo paijeel. Tonttu Tuámmir fattij páálu kiddâ jeđe toškâlij tom maassâd. Toin naalijn suoi toškâstáin páálu maŋgii. Tot lâi-uv eskin hävskis spellâ. Ko tot moonâi nuuvt pyereest, suoi jođhijn.
Mut te sattui, et Vildáá časkem pállu kiirdij-uv váhá vyeliláá, nuuvt et tot vahâgist kuoskâi Juovlâäijih siämunân. Tien páálun Juovlâäijih kale masa jo moránij. Sun lihâttâlškuođij kieđâidis já ruvviiškuođij njuunees. Tast Tonttu Tuámmir suorgânij tommittáá, et keejâi-uv páálu tuáškudijnis Juovlâäijih kietân ige páálun. Já talle tot pärtti tábáhtui: pállu ij kirdámgin nuuvt kuhás et tot ličij olláám nube pel suilo. Tot kirdelij ---. Vuoi kaavhâd! Tothân kirdelij njuolgist Juovlâäijih njáálmán! Já Juovlâäijih njäälmist kullui suámálâš jienâ:
- Krak, krak-krak.
Toontukyevtis suorgânáin. Maht te jis Juovlâäijihân keevâi hyeneeht? Suoi kaađáin tom, et láin algâttâm tággáár speelâ.
Mut Juovlâäijih ij valagin koccám. Sun oroi aaibâs tego ličij lam suoskâmin maidnii suámálijd, ruttiistâlâi maidnii njälmistis já leggistij páálu enâmân. Juovlâäijih škoorijdškuođij lussâdubbooht, njälmi ávus.
Kaandâkyevtis láin tuođâi-uv suorgânâm. Tonttu Tuámmir lâi ruokkâd. Sun nááđui aaibâs Juovlâäijih paaldân. Nuuvt te sun kuovlâi Juovlâäijih njáálmán. Já veik sun ij mihheen pänituáhtárijd lamaškin, te sun ooinij, et njäälmist kyehti päne lijjii toijum! Tast tot suámálâš jienâ-uv lâi puáttám! Nubbe pääni oinui váhá vardemin-uv.
Toontukuáhtás šoodâi eeti. Suoi kaččâláin vistig tyebbiláá ráđádâllâđ. Maid te täälgis koolgâi porgâđ? Maidniihân koolgâi tääl porgâđ! Já jotelávt!
Tonttu Tuámmir lâi rehelâš. Sun iävtuttij: maht jis cuvnâččij Juovlâäijih já muštâličij sunjin puoh? Tonttu Vildáá mielâst tot ij lam šiev juurdâ. Sun ij tuostâm. Sun lâi aaibâs vises tast, et Juovlâäijih ij toos lijkkuuččii ko kulâččij, mii lâi tábáhtum. Ráđádâlmij maŋa suoi meridáin et suoi iävá cuvnâččii Juovlâäijih. Mut maht te?
Talle Vildáá iävtuttij, et kolgâččij-uvsun toijum paanijd kiškettiđ meddâl. Mut Tuámmir mielâst tot lâi meendu varâlâš juurdâ. Tallehân Juovlâäijih vissásávt koccááččij já tiäđáččij maht lâi keevvâm. Já nuuvt te suoi tiptijn paanijd orroođ.
Já suoi smietáin ain. Paifakkist kuohtui njäälmist poođij siämmáá ääigi siämmáš iävtuttâs: toijum paanijd koolgâi finniđ sajasis! Amahân te Juovlâäijih ij talle huámmášiččii maiden? Já nuuvt te suoi ferttijn hutkâđ juonâ, maht tot tábáhtuuččij.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti