Peppi värree Kiirjâgämirân

Astrid Lindgren kirjeest "Peppi Kuhessukká"; Jurgâlus lii muu.

==

Kaavpug roobdâst lâi šiljo, mast puoh šoodâi vildááht. Ton šiljoost lâi puáris táálu, já tien táálust aasâi Peppi Kuhessukká. Sun lâi oovceihásâš já sun aasâi tobbeen aaibâs ohtuu, ejittáá já enittáá. Motomin tot lâi pyeri-uv, tastko talle ij lam kihheen, kote ličij ettâm sunjin et sun koolgâi uáđđáástâllâđ eidu talle ko sust lâi nuuvt suotâs. Ige kihheen páguttâm suu puurrâđ ruusukaalâid talle ko sun halijdij toffeid.

Ovdláhháá Peepist lâi eeči, kiäm sun rähistij ennuv. Já lâi sust enni-uv mut tot lâi nuuvt kuhháá tassaaš et tast sun ij muštám maiden. Suu enni lâi jáámmám talle ko sun lâi hirmâd ucce. Peppi čiärui tom nuuvt hirmâdávt et ij ohtâgin puáhtám orroođ suu kietkâm paaldâst. Peppi oskoi čuuvtij toos et suu enni lâi almeest já kuovlâi almerääigist já ooinij jieijâs nieidii. Peppi seevij távjá sunjin já pahudij: “Ele poolâ, kale mun piergiim!”

Ij sun eejiskin lam vájálduttâm. Suu eeči lâi taampâ kapteen, já Peppi lâi jottáám meerâ alne suin taampâst, tassaažân ko eeči lâi stoormâst koččâm meerân já lappum. Mut Peppi lâi aaibâs vises tast, et mottoom peeivi eeči puáđáččij vala maassâd. Sun ij oskom toos, et eeči ličij hevvânâm. Sun oskoi, et eeči lâi karttâm mottoom trooppisii suollui já et sust lâi šoddâm tobbeen suolluu ässei kunâgâs já et taat ubâ peeivi juuđij kolleruvnâ uáivist.

“Muu eeči lii kunâgâs”, Peppi ain čielgij čiävlááht. “Iä lah hirmâd maaŋgah párnááh, kiäin lii taggaar eeči, já talle ko eeči puáhtá huksiđ taampâ, sun puátá muu viežžâđ já must šadda prinses! Ij-uvgs lah-uv suotâs!”

Suu eeči lâi uástám tien puáris táálu kuhháá tassaaš. Eeči lâi smiettâm aassâđ tobbeen oovtâst Peppijn talle ko puárásmičij ige innig puávtáččii jotteeđ meerâid. Mut talle ko sunjin sattui tiet pärtti já sun paifakkist lappui, koolgâi Peppi asâškyettiđ Kiirjâgämirist - tiet lâi ton táálu nommâ. Tot aaibâs vuordij suu, kálvuidiskijn puohrâkkân.

Mottoom mučis kesieehid Peppi lâi ettâm pääsi tiervân matruusáid, kiäh porgii suu eeji taampâst. Matruuseh lijkkojii Peepin, já nuuvt Peppi-uv lijkkui matruusáid.

“Pääcciđ tiervân, veerdih”, sun eeđâi já cummâlistij puohâid káálun. “Elleđ poolâ, kale mun piergiim.”

Kyehti tiŋgii sun vaaldij fárusis taampâst. Sun vaaldij apina, mon nommâ lâi hiärrá Nilsson - tom sun lâi finnim ejistis - já meiddei stuorrâ mätkilaavhâ mii lâi tievâ kollelovemárkkásijn.

Matruuseh čuožžuu taampâ kaitháá kulen já keččii Peepin, kote vaazij olgoláá, kejâhánnáá tuáhásis, hiärrá Nilsson ärdee alne já mätkilavkkâ kietâkaavâst.

“Liiba eromâš páárnáš”, mottoom matruus pahudij já sihostij konnjâl čalmestis ko Peppi lappui uáinusist.

Sun lâi vuoigâdist. Peppi tuođâi-uv lâi eromâš páárnáš. Puoh komálumos lâi tot, et sun lâi nuuvt kievrâ. Ubâ maailmist ij lam ohtâgin taggaar pooliskin, kote ličij lamaš siämmáá kievrâ ko sun. Peppi puovtij luptiistiđ ubâ hiäppuš, jis sun peri halijdij. Suu jieijâs hiäppuš sun lâi uástám ovttáin kollelovemárkkásáin eidu ton peeivi ko sun lâi varrim Kiirjâgämirân. Tot hiävuš aasâi tääl olgoviäskárist. Mut talle ko Peppi halijdij ehidispeeivi juuhâđ teejâ, sun siirdij hiäppuš šiiljon.

Kiirjâgäämmir paaldâst lâi nubbe-uv táálu, mast lâi šiljo. Tien táálust assáin eeči já enni kuovttijn parnijnis - kandáin já nieidáin. Kandâ lâi Tyemes já nieidâ lâi Ánná. Suoi láin kuohtuuh hirmâd nánnáás já tottâleijee párnááh. Tyemes ij kuássin káskám kozâidis já poorgâi ain tego suu enni ravvij. Ánná ij kuássin váidám ige iskâm finniđ táátus čoođâ, já sust lâi ain fiijnáht šuállejum vuálppu pajalist, ige sun kuássin tuolvâdâm vuálpus. Tyemes já Ánná sierâdáin nánnááht koskânis šiljoost, mut suoi tuáivoin kale et liččii lamaš eres-uv párnááh kiäigijn sierâdiđ. Talle ko Peppi vala juuđij ejijnis meerâi alne, Tyemes já Ánná távjá eeđáin kuáimásis: “Liiba vaahâg, et kuássin ij kihheen puáđi aassâđ taas paaldân, taggaar kiäst liččii párnááh.”

Tien mučis kesipeeivi, ko Peppi vuossâmuu keerdi lavkkij Kiirjâgäämmir kozzâš paijeel, Tyemes já Ánná iävá lamaš pääihist. Suoi láin talle ááhus kulen kolliistâlmin oho verd. Já vuossâmuu peeivi ko suoi láin puáttám pááikán já kejâdáin ääiđi čoođâ, suoi iävá tiättám et toos paaldân lâi varrim nieidâ. Eidu talle ko Kiirjâgäämmir verájáš lekkâsij, suoi láin ráđádâlmin, maid suoi porgâččáin ton peeivi já smietâdáin, tábáhtuuččij-uv ton peeivi mihheen suottâsijd. Talle nieidâ poođij tobbeen olgos. Tot lâi suámálumos nieidâ, kiän Tyemes já Ánná kuássin láin uáinám. Tot lâi Peppi Kuhessukká, kote eidu lâi vyelgimin iiđeedväzzimmokkásis.

Tággáár sun lâi. Suu vuoptah lijjii porkkanivnásiih já tain lijjii kyehti čovgâ párgálduv, moh hárrájii maht sáttojii. Sust lâi potásnjune já sust lijjii čärmimuáđoh. Suu njune vyelni lâi viehâ stuorrâ njälmi já njäälmist šerisvielgis päneh. Suu vuálppu lâi hirmâd eromâš. Peppi lâi jieš kuárrum tom. Tot ličij kolgâm leđe aaibâs čuovjâd, mut sust ij lamaš tuárvi čuovjis käägis. Tondiet Peppi lâi kuárrum toos kuovgisruopsis pittáid. Sust lijjii jyelgist kuhes suháh. Nubbe sukká lâi čappâd, nubbe ruškâd. Já sust lijjii vala jyelgist čapis kammuuh, moh lijjii kyehti kerd suu juolgij kukkosiih. Taid kammuid suu eeči lâi uástám sunjin Maadâ-Amerikist, já kammuin lâi ennuv šoddâmvääri. Ige Peppi kuássin uážuččiigin nuubijd kammuid.

Mon Tyemes já Ánná enâmustáá imâštellii, lâi apina, mii čokuttâlâi omâs nieidii ärdee alne. Tot lâi uccâ apinaš, mast lijjii čuovjis puvssiih já fiskis pusseer já vielgis olgâhattâ.

Peppi väzzilij toin naalijn et nubbe jyelgi lâi vázáttuv alne já nubbe raavist. Tyemes já Ánná keejáin suu suámálii väzzim, nuuvt kuhás ko suoi oinijn. Mottoom ääigi keččin Peppi poođij maassâd. Tääl sun vaazij murdeetmáin. Ij sun tarbâšâm jorgettiđ pááikán monâdijnis. Sun orostij Tuámmás já Ááná äiđiuuvsâ kulen. Párnááh keččii kuáimásis. Tyemes koijâdij: “Mondiet tun váázáh murdeetmáin?”

“Na maid tot häittid?” Peppi eeđâi. “Mijhân aassâp rijjâ enâmist. Amahân te juáháš uážžu väzziđ eidu tego haalijd? Mudoi-uv Egyptist puohah väzzih tánávt ige ohtâgin ane tom immâšin.”

“Mast tun tom tiäđáh”? Tyemes koijâdij. Jiehhân tun vaarâ lah iällámgin Egyptist?

“Mun jiem lah iällám Egyptist vâi?! Mun lam iällám jyehi saajeest maailmist já mun lam uáinám suámálub-uv aašijd ko ulmuid murdeetmin väzidijnis. Indiast ulmuuh väzzih kieđâigijn!”

“Tun kielestah,” Tyemes eeđâi.

Peppi smietâi váhá.

“Naa, nuuvt mun kielestâm-uv”, sun eeđâi murâšlâžžân.

“Kielestem lii ficcii”, Ánná eeđâi, já viijmâg sun tuostâi lehâstiđ njäälmis.

“Naa, lii hirmâd ficcii kielestiđ”, Peppi eeđâi vala sorolubbon. “Mun tuše vájálditám tom motomin. Maht kalga taggaar uccâ nieidâš ain sárnuđ tuođâ, kiän enni lii eŋgâl já eeči mottoom suollust kunâgâssân hirmâd kukken já mun kote lam ubâ elimân jottáám meerâ alne? Já mudoi-uv Kongost Afrikist ohtâgin olmooš ij sáárnu tuođâ, Peppi eeđâi kirkis muáđuigijn. “Sij kielesteh tobbeen ubâ peeivi! Iiđeed-čiččâm rääjist tassaažân ko piäiváš luáštá. Nuuvt et jis mun vahâgist motomin kielestâm, talle tuoi kolgâvettee jurdâččiđ nuuvt, et tot puátá tast ko mun lam lamaš meendu kuhháá Kongost Afrikist. Mijhân pyehtip leđe skipáreh?”

“Tiädust-uv, Tyemes eeđâi. Fakkist sun tuubdâi, et onne ij liččiigin mihheen ahevis peeivijd.

“Puátivettee-uv tuoi muu kuuvl purâdiđ?” Peppi koijâdij.

“Joo, suotâs”, Tyemes eeđâi. “Puáđi, Ánná, muoi vyelgeen.”

“Naa”, Ánná eeđâi.

“Mut mun koolgâm vistig čäittiđ tunnuu hiärrá Nilssonân”, Peppi eeđâi. Já talle apina vyeligávt luptij haatâs.

Sij juttii Kiirjâgämirân mieskâm äiđiuuvsâst. Tastoo sij monnii čievrâpálgá mield sevtilmuorâi lappâd já pottii olgoviäskárân. Tobbeen hiävuš puurâi havârijd taldrikist.

“Mondiet tust lii hiävuš olgoviäskárist?” Tyemes koijâdij. Puoh hiäppušeh, maid sun tieđij, urruu taalist.

“Naa”, Peppi smietâi, “kievkkânist tot jurâččij juolgijn. Já orroomvisteest tot ij maašâ leđe.”

Tyemes já Ánná tiervâttáin hiäppuš já moonáin siisâ. Tobbeen lijjii kievkkân, orroomviste já uáđđimviste. Mut hirmâd čurgâd tobbeen ij lamaš. Tyemes já Ánná kejâdáin várugávt pirrâsis. Suoi pooláin tast, et suáluikunâgâs ličij mottoom nurheest vahtiimin. Suoi iävá lam eellimstis uáinám olmâ kunâgâs! Mut tobbeen ij oinum eeči. Ige ennigin.

Ánná koijâdij: “Aasah-uv tun tääbbin aaibâs ohtuu?”

“Jiem suigen”, Peppi västidij. “Hiärrá Nilsson já hiävuš-uv aassâv tääbbin.”

“Naa, mut mun uáivildâm: ij-uvgs tust lah tääbbin eeči teikâ enni?”

“Ij lah! västidij Peppi ilolávt.

“Mut kii tuu talle ehidist ain koččo seeŋgân?” Ánná koijâdij.

“Mun jieš”, Peppi eeđâi. Vistig mun eeđâm tom hirmâd nánnááht. Jis mun jiem talle moonâ seeŋgân, talle mun eeđâm korrâsávt. Já jis mun jiem valagin moonâ, talle mun rissiim jieččân, ibbeerdvettee-uv tuoi?”

Tyemes já Ánná iävá aaibâs iberdâm. Mut amahân te taggaar-uv tooimâi.

Ton ääigi sij lijjii puáttám kievkkânân, já talle Peppi čuorvij kulmii: ”Tääl mij passeep láátyid.”

Talle sun vaaldij kulmâ mane já leggistij taid ááimun. Ohtâ mane koočâi suu uáivi oolâ já cuovkkânij, já nuuvt te vielgâččâs kuulgâi suu čolmijd. Mut taid nuubijd kyehti mane sun fattij pyereest kiddâ paistpánnoin, kuus toh cuovkkânii.

“Mun lam ain kuullâm, et manevielgâččâs lii pyeri vuoptáid”, Peppi eeđâi já ruvvij čolmijdis. “Tuoi uáinivettee, et talle vuoptah šaddeh hirmâd pyereest. Brasiliast puohah joteh mane vuoptâin. Tondiet oovtâstkin ij lah tobbeen puálččiuáivi. Mut mottoom almai kale lâi nuuvt tuávkki et sun puurâi puoh moonijd ige ruvvim taid vuoptáid. Talle sun tiäđust-uv šoodâi puálččiuáivin. Já talle ko sun vaazij kááđu alne, toos pokkiidâttii nuuvt ennuv ulmuuh, et koolgâi táttuđ poolis išán.”

Siämmást ko Peppi sáárnui, sun lâi vuohâsávt nuurrâm manekoorijd meddâl paistpáánust. Tastoo sun toppij seeinist hiäŋgájeijee poossâmkuustâ já vispááškuođij toin láttytääigi nuuvt korrâsávt, et täigi stircoi pirrâ seeinij. Loppâtääigi, mii paasij náápán, sun leškiistij paistpáánun, mii lâi helá alne. Talle ko látty lâi mudágávt possum nube peln, Peppi leggistij tom pelimuudon káátu já jorgettij tom ááimust. Talle sun fattij tom kiddâ paistpánnoin já poosij tom vala nube-uv peln. Tastoo sun leggistij láátyid kievkkân čoođâ, peevdi alne leijee taldrik oolâ.

“Porree”, sun čuorvij, “porree ovdilgo toh čuáskuh!”

Tuámmás já Ááná mielâst toh lijjii-uv njaalgâ láátyh. Já ko láátyh lijjii purrum, suoi moonáin Peppijn orroomviistán. Tobbeen lâi tuše ohtâ vistekálvu. Tot lâi hirmâd stuorrâ skappi, mast lijjii ennuv loováh. Peppi liähui loováid já čaittâlij Tuámásân já Áánán, maid aarnijd sun lâi tohon vuorkkim. Tobbeen lijjii eromâš lodemaneh já mučis skáálžuh já keeđgih, hervâttum rasijááh, korâdis silbâspejâleh, ciimcahpäädih já veikâ magareh tiiŋgah, maid Peepikyevtis eijijn láin uástám ko suoi láin jottáám pirrâ maailm.

Peppi adelij kuábbáá-uv uđđâ ustevsis läähji. Tyemes finnij tiikaar, mast lâi kildee toppiittâh, já Ánná finnij rasijáá, mon lohheest lijjii kuovgisruopsis ripokuáđih, já sun finnij vala suormâs, mast lâi ruánáá keđgi.

“Jis tuoi tääl vyelgivettee pááikán”, Peppi eeđâi, “te talle tuoi pyehtivettee puáttiđ itten maassâd. já jis tuoi eppee vyelgi, talle tuoi eppee pyevti maassâdgin puáttiđ. Jà tot ličij kale stuorrâ vaahâg.”

 Ton mielâst Tyemes já Ánná-uv láin, já nuuvt suoi tastoo moonáin pááikán. Suoi juuđijn hiäppuš lappâd, mii lâi puurrâm puoh havârijdis já nuuvt suoi moonáin Kiirjâgäämmir äiđiuuvsâst olgos. Hiärrá Nilsson seevij sunnui oivijnis.  

Purâdemserenad

Akersgate 38, almoot seinikolbâ kááđu nube peln. Ton paaldâst uáinoo teatterkiällár.

Oslo. Taan kaavpugist jiem lekken maailm ááigán iällám. Lam ohtuu já čokánâm kähvivisteest vyerdiđ tevdum panini-liäibán, mon lam tiilám koskâpeivpurrâmuššân. Vyebdee lii ustevlávt lieggiimin tom munjin. Keejâm laasâst olgos já julestâm cokisputtâlist sukkârttes limsa. Lii nuuvt koško. Iiđeedpeeivi kirjerájupuddâ lii lamaš tommittáá kukke já intensiivlâš já juhâmuš lâi vájáldum fáárust. Lam lamaš "luuhâmhiävuš", tego kirjerááju neeti taažâkiel syelisääni "leseheste" lopádâlâi-uv.

Olgon arva. Lappâdjotteeh láá puohah nááđđum arvesuájás vuálá. Must ij sattuu leđe arvesyeji fáárust, nuuvt et lam ucánjihhii njuoskâm. Mut ijba tot maiden häittid. Kale mun piergiim. Já jis liččim-uv sukkârist, sudâččim tuše muádi kiilu verd. Jiem ollágin eenâb.

Fakkist čolmijdân oovdâst jorá ráttái alne pääccis kááđu rasta. Čuážžoo äijih. Ton maajeeld hárččuv tyejialmaakyevtis, iskâv fattiđ páccá kiddâ já čoonnâđ tast juolgijd. Suoi rosâdává ääigis jeđe viijmâg pargo luhostuvá. Lii mielâkiddiivâš uáiniđ, maht te kárgám pääccis váldoo kiddâ já älkkeht pajeduvvoo nosturáin kyermiauto sáátun.

Nube peevdist lasâpellâst čokkáá puárásub almai, kiäččá muin olgos, sun-uv hirmástâl páccá sáátu já suáská vuojâleeibis.
- Fiih, taan leeibist kale lii puáris pááppár smakkâ, sun pahudist munjin ko láán vistig tuárvi omâttâllâm suámálii lappâdjottee.
Sun lii puurrâm leibistis tuše lahe. Nubbe lakke lii ain suu taldrik alne.
- Na vuoi, mun pahudistâm maassâd ruotâkielân já iävtuttâm, et kolgâččij-uv sun väidiđ jieijâs uástusist.

Siämmást toos kaččâl falâdeijee já puáhtá muu panini. Tot lii mielâttes styeres. Tot lii-uv čuuvtij stuárráb ko magarin tot oroi tiiskâ tyehin tiiláádijn. Tot lii liegâs já porgeest, tast lii njaalgâ haajâ.
- Tiet kale oro lemin njäälgis, almai pahudist já kaivaa muu liäibán.
- Hmm, mun mulijdâm já västidâm, et mun lijkkuum lieggâ vuástán.
- Nuuvt mun-uv, sun juátká.

Muu mielâst leibi lii vissásávt kyevti ulmuu leibi. Jiemhân mun tom kuássin ohtuu vajaččii puurrâđ.
- Halijdah-uv tun pitá täst? Lahe? mun paifakkist koijâdâm almast.
- Mutâ tun jieš? almai smiättá.

Mun eeđâm, et jiem mun tom kuittâggin ohtuu tom vaje puurrâđ, nuuvt stuorrâ leeibi. Já eeđâm, et ij sun taarbâš tieid "puáris pápárijd" puurrâđ.

Mun toppiim nube peevdist pävirtaldrik já čuopâstistám leeibi kyehtin pittán. Faalâm uđđâ kuáimásân nube pele. Já nuuvt te muoi purâdeen já rettâdeen siämmáá leeibi, nubijdân aaibâs omâs ulmuuh.

Almai porá moskočolmij. Suu mielâst leibi lii njuuvt njäälgis. Mun lam siämmáá uáivilist suin. Já ko sun finnee njäälmis kuárusin, sun koijâd, lam-uv mun suomâruátálâš. Eeđâm et jiem lah mut sáárnum kale ruotâkielâ, ton verd ko jo argâelimist taarbâš. Muštâlâm, et lam sämmilâš já kielâtiettee já et lam kale toollâm oovtâ tieđâlii sahâvuáru ruotâkielân eidu Oslost. Hárjuttâllim Taažâ tieđâakatemiast eres tieđâulmui oovdâst ko jiemhân mun lam škoovlâst kuássin šoddâm toollâđ sahâvuáruid ruotâkielân. Kalgahân olmooš kostniigin älgiđ. Taaiđij-uv eidu talle leđe muu ovdebáš kerdi Oslost. Sun koijâd, maid pargoid mun poorgâm. Já mun muštâlâm, et muu spesialsyergin láá sämikielah, eromâšávt anarâškielâ. Já muoi sárnudeen mottoom ääigi kuulmâ tave-eennâm Sämitiigijn, toi pargoost já ohtsâšpargoost já kielâprojektijn.

Tastoo sun muštâlškuát jieijâs syergist. Sun lii jo iäláttâsâst. Sun lii suáittám maaŋgâidluuvijd iivijd Oslo filharmonisii orkesterist. Já sun luvâttâl njyebžilávt syemmilâš kapelmiäštárijd. Okko Kamu já Esa-Pekka Salonen, sunnuin sun lii porgâm oovtâst. Já sun muštâl, maggaar te lâi sunnuin suáittiđ. Rámmoo sunnuu tuođânálásâš áámmátlâžžân. Kamu kale lâi suu mielâst nággárub ko Salonen.

Savâstâllâm pistá ääigis, jeđe forgâ munnuu leibi lii nuuhâm. Sun lii nuuvt kijttevâš munjin tien leibipittáást et iätá paifakkist:
- Tun lah Suomâ pele olmooš. Mun tuubdâm uáli pyereest Jean Sibelius muusik, ovdâmerkkân Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusik já orkestersarja. Mun halijdâm kijtteđ tuu hitruus koskâpeivpurâdempuudâst.

- Mun láávlum tääl tunjin, jis suovah, sun pahudist. - Mun láávlum Jean Sibelius Kunâgâs Kristian II -čáitálmâsmuusikist serenad. Tot liävus muu stuorrâ kijtto šiev purrâmušâst já pyere savâstâllâmpuudâst.

Sun lávlu njuolgist vááimun. Sust lii mučis, kyeddee jienâ. Ulmuuh orosteh suu kuldâliđ.

Serenad ääigi já ton maŋa mun njielâm - eenâb-uv ko leeibi. Serenad lii tuođâi-uv muččâd. Mun kuáivum servet já sihom čolmijdân.

Ko sun jaska, eres purâdeijeeh nuubijn peevdijn tuáškuh kieđâidis. Mun kiijtám suu mučis lávlumist. Ferttiim tubdâstiđ, et jieš mun jiem nuuvtkin lah mihheen muusikulmuid.

Tastoo almai komárdâl, kijttá já čielgâsávt váivášuvá. Sun paijaan stovlistis, tuáppee suábis, askadist muu já iätá, et sun ferttee vyelgiđ. Almai kárvudât, tuáivut munjin hävskis peeivi já orroom Oslost já čiŋkko kiäinusis. Monâdijnis sun vala huráidit ton siämmáá serenad, mon sun eidu lii munjin lávlum. Mun páásám juuhâđ pakkâ teejâ já toppiim vala muáddi servet.

Mun keejâm, maht taat-uv almai vuáju arvesuájáás vuálá tego eres-uv väzzeeh, jorgeet čižeppel, kuáđá muu muštoidân siis. Pääccis lii serenad ääigi juátkám määđhis kyermiauto lava alne tyebbiláá, vissâ mottoom toori vahtân.

Mun jiem šoodâ koijâdiđ muu purâdemskippáár noomâgin, mut maidba mun noomáin porgâččimgin. Teikâ vissâ maidnii: taat lii kuittâg-uv vuosmuš seranad, mon kihheen kuássin lii munjin lávlum. Tast páácá hirmâd šiev mielâ já mučis mušto.

Kuáivum tiätumaašin lavhâstân já syele kuovllistâm filharmonlâš orkester nettisijđoid. Kavnâččim-uv mun tobbeen muu serenadlávloo? Amahân te sust-uv lâi nommâ?