14.3.2017

Saaveehkeeji sáŋgár

Pyeidicissááš ciivhij ollâ nuottáin tijmái muottui mušto
mii tubdui raddeest ko sun ooinij škovlâpárnái čuoigâmkišto
Suáhikierrust sun keejâi škoovlâ häppilumos čyeigeid hurgemin
já kuulâi škáájáán peht škoovlâ rehtor puoh čuoigâmtábáhtuumijd seelvâtmin

Tast alda kullui miänu tego olvoo kumppivalve
Mut ij, tääl lâi peivi, tuš škovlâ taaiđij leđe saaveehlättee alne
Veik pyeidicissááš lâi-uv meeci parohumos loddááš kirdemist
tast lâi liijká korrâ pargo ulmui njulččeluovdij alne čuážžumist

Tiijmá sust lâi ubâ täälvi korrâ mielâ peessâđ saaveehlättee oolâ
jeđe sun lâi viijmâg mottoom kiđđâpeeivi juksâm jieijâs moolâ
sun lâi syele njaahâm mottoom škovlâkandii saaveehnjune kiäčán
já pisottâlâi tast čuožâd, ubâ kuhes lihâdemtijme määđhi miäcán

Pyeidicissáá feerim lâi-uv lamaš meecist stuorrâ tábáhtus
vissâ siämmáá kuodduustuvvâš tego cissái puzzâvuárhá uđâštus
kuohtuin aašijn lostâ čaalij kuhháá, korrâsávt
tággáár čuoigâmvyevi koolgâi tutkâđ pyereest, vuáđulávt
Tom et lâi-uv ulmui valastâllâmšlaajâ loodán mahten torvolâš
vâi tuše humos lodderiävo uđđâ hokâttâs

Ij lam tiätu kiästen, maht te mediastkis miänudiđ
koolgâi-uv saaveehkeejist raccasteijee lode eenâb-uv ráŋgášiđ vâi ávudiđ
Mut pyeidicissááš ij lostâčalluin ennust perustâm
sun lâi forgâ smavvâ váárvuid monnii saaveehkiäčán punjâstâm
Juolgijdis sun čoonâi várvoid kiddâ häppilávt
Já nuuvt te kivkked poođij uđđâ čäittimpeivi, vissásávt

Já tääl te pyeidicissááš huurgij saaveehkeeji sáŋgárin
lâi jieijâs čyeigeesátuliigis kollevuáitun hušotmin
Huš, hš, kacoous, pyeidicissááš piškádij
nuuvt et čyeigee omâs jienâ maŋŋaal vilpâstij

Nuuvt te keevâi et piškom keežild čyeigeeriäpu suorgânij
já vahâgâsâst saaveehkeejis stuorrâ kiäđgán vojâstij
Já cissáá saaveeh jooskâi jotemist
čyeigee ciävui, kaavnâi jieijâs čuoigâmlättee paaldâst vaskâmist

Cissááš čooskij uáivis já mottoom ááigán jámálgij
já ko sun tastkis čielgâi, sun smietâi, et maht sun täst ovdâskulij kirdáččij
Várugávt sun lihâttâlâi suájáidis
mut uálgissuájáást tubdui miinii omâs vááduidgis
Já veik sun maht ličij lämis suájáás fáškudâm
oroi et vissásávt puoh ton suonah lijjii vienâlâm

Ko pyeidicissááš viijmâg muottust pulttâsij
sun ooinij maht te suu sátulâš jo ovdâskulij čuoigâlij
ij cissááš peessâm innig saaveeh sáátun njuškiistiđ
toos te riäpu kaartâi vaskâm oolâ nutâgiđ

Mut ij pištám cissáá ohtuuvuotâ avalávt
sun tuubdâi kuáskim koozâi čarvim uáivistis pastelávt
Cissáá vardee nierâ kuáskim tuđhâdij
ruohâi, kazoi, vala volliittij
Ij lam vuovâs leđe kuáskim saalâs vaskâmist
cissááš tuođâi poolâi jiegâeđestis

Kuáskim ložžij váhá čárváidis
mut cissááš ij kuittâg joskâm tuárgistmist
Tot lâi jieijâs mielâst čuuvtij hávádum
já šnuđgoi et suu čuoigâmnaaveer lâi vissâ avepiäiván pilledum
Sun huuihij, áánui áármu kuáskimist
ige áigum jäämmiđ tastko sun ij lam vala tuárvi čeppi kištoičuoigâmist

Kuáskim puunjâi uáivis já smietâi ucánjii
jáá, et čuoigâmtáiđu - manegis kuáskimáid-uv ij
Jeđe kuáskim aštus cissáá čuoigâmjurdust movtáskij
nuuvt et kiirdij miäcán, saaveehmuorâid čokkiistij
Ij sun innig muštám pivdeđ pyeidicissáágin
ko lâi nuuvt korrâ liävttoin saaveehluovdijd sáhháámin

Mut pyeidicissááš ain huttái vaskâmist
já puoh eres iše oroi lemin ucâmist
suu häävi uáivist povčâstij
já čuávji meid nuuvt čuuvtij šnjorijdij et loddáášriäpu jieš-uv tien jienâst palaskij

Aldakuávlu kuávská lâi koccám cissáá čoolij šnjoorijdmân
já tot poođij, kuulâi ubâ mainâs, čuoigâmkištoi aalgâst kuáskim vollitmân
Mainâs kuldâldijnis kuávská aštus čoonâi cissáá häävi nuávluinis
já vala faalâi cissáážân purrâmužžân pyeidikumppâsis

Šiev tipšo maŋa pyeidicissááš kal iäláskij
mut liijká suu suájá ucánjihhii povčâstij
Sun ferttij pääihist váhá vuoiŋâstiđ
mut meiddei smiettâđ, maht suu čuoigâmtááiđuid puovtij pyerediđ
Sun še rähtiskuođij olssis fijnâ savehijd
já rähistij tom jurduu et uárnee forgâ puoh cissáid olmâ čuoigâmijd

Tággáár tiileest aalgij pyeidicissáá já kuávská ustevvuotâ.
Oskoh-uv tun taam mainâs - laš-uv tuotâ?

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti