Hover board - sodâslyevdi

Tejâsekkâ koijâd, mii lii suámálumos äšši, maid mun onne* lam uáinám. 

Mun čokkájim iđedist Tromssaast kielâtekno čuákkimloonjâst pargoost, ko fakkist miinii tiiŋgâid hurgottij viehâ sáttoin čuákkimloonjâ lappâd. Čuovah vala šleđguu. Ovdilgo kejâstuvân lijjim pajedâm, tot lâi jo lappum. Mun te koijâdim pargoskippáárstân, et mii immâšijd totkis lâi. Pargoskippáár kale tieđij: tot lâi Ánde sodâsteijee luovdijnis.

Mun te pajanim keččâđ. Já kavnuihân tot hurgee-uv. Ándest lâi-uv patterijgijn jottee lyevdi, moin lii älkkee hurgottiđ kuhes vázáttuvâi mield. Ko koijâdim, mii tiiŋgâid tot lâi, sun nomâttij tom “Hover boardin”. Eŋgâlâskiel verbâ  to hover meerhâš sodâstiđ, já board vuod lii lyevdi. Muu mielâst ton anarâškiel nommân sovâččij uáli pyereest sodâslyevdi. Noomâ "hover board" kuullim vuosmuu keerdi eellimstân jiemge lam ovdil onnáá peeivi tietimingin, et taggaar-uv tiŋgâ taan maailmist kavnui. (Motomeh kale povvâsteh munjin, mun tiäđám...)

Já nuuvt te tattum Ándest, et sun čaittâličij vuájáánis. Sunhân ustevlávt čaittâlij. Sodâslyevdi puovtij stivriđ jieijâs roppáin. Ko komárdui ovdâskulij, tot vyeijilij ovdâskulij. Já ko ucánhihhii mieigâi majaskulij, tot murdeetškuođij. Já roppáin tom puovtij meiddei pieijâđ mudágávt muhâttâllâđ. Tagaráin luovdijn ij orroom lemin älkkee vyeijiđ. Ton uásteeh iä čielgâsávtkin lah tagareh, kiäh jotelávt halijdeh saajeest nuubán pic et sijjân luovdijn sodâstem lii tiätulágán äigiájánâs – váhá tego surffam eennâm alne. Váátá ennuv hárjuttâllâm já kierdâvâšvuođâ šoddâđ šiev sodâsteijen. Liävtu-uv toos oroi finniimin šievnáál.

Tääl ko uđđâsist smietâm, ličij kale hävski sodâstiđ tágáráin tiŋgáin iđedist paargon já ehidist vuod pááikán. Mut nuuvt muottiis saajeest ko Tromssaast iberdâm pyereest, et haalijd sodâstiđ ollâopâttuv vázáttuvâi mield.

Ánde Somby čaittâlmin sodâslyevdis.

Ánde sodâslyevdi  tärhibeht.

Lieggâ kijttoseh Ánde Sombyn, et ožžum čäälliđ blogi sust já et sun lii adelâm uđđâ sääni anarâškielân.

* Taam čälidijn lii vástuppeivi, kuovâmáánu kyehtnubálovváád peivi. 

Čalmelaasah

Must láá tääl anolaasah kuhás keččâmân já luuhâmlaasah aldapaargon. Mut toos, mondiet eidu taah laasah pottii, lii suijân mottoomlágán pärtti. Já meiddei vuossâmui lasâinân peessim iärun päärti keežild.  Taid lii tääl uáli hiärváá muštâččiđ.

Mun finnejim čalmelaasâid jo uccâ nieidâžin, ko lijjim čiččâm já eidu moonnâm škoovlân. Toh lijjii unohis tiŋgiih. Tallaah čalmelaasah lijjii lussâdeh já saŋgah lijjii assaah. Vuossâmuuh čalmelaasah lijjii ruškâdeh, já toin mun jiem uálináál lijkkumgin. Oonnim taid nuuvt uccáá ko máhđulâš. Vissâ tondiet ko jiem annaam taid, pärttidim toigijn: Pärttihist orodijnân toh fakkist láppojii ubâ kiäsán. Tyellitälli taid usâstâllim-uv mut jiem muštâlâm oohtângin, et toh lijjii lappum. Muu pärtti kale poođij puohâi tiätun tien ive coovčâ ääigi, ko kiinii niijtij mii tuve kiedi. Lijjim kočâttâm čalmelasâidân sävnimäđhistân, já tobbeenhân toh lijjii sävnipálgá kuorâst vyerdimin. Mut toos nuuvâi meiddei toi čalmelasâi maainâs, ko liššá lâi čuopâstâm assaas saaŋgan fastes čuolâstuv. Ijhân tagarijgijn innig kehtidâm jotteeđ. Pyeri tien päärtist lâi, et finnejim uđđâ laasâid, čuuvtij muččâdubboid. Nubeh lijjii vielgâdeh.

Nubbe pärtti lii eskin palij tábáhtum. Maaŋgah laasah lijjii jo kevttum, ko peessim algâihán 2015 já Oslon. Kaavpug kuávdáš ij lamaš munjin nuuvt uápis. Tehân te iđedist vuolgim hotellist olgos kárttá kieđâst. Talle must lijjii kyehttaholaasah, moigijn jiem liijkágin kuássin hárjánâm luuhâđ. Luuvâm pyeremustáá čalmelasâittáá. Nuuvt te talle-uv valdim čalmelasâidân kietân já staaviiškuottim kártá. Mut maht te lâškin, ko fakkist miinii volliittij muu já suorgânim tommit, et čalmelaasah kirdii muu kiedâst kááđu ool. Eidu talle tast vuojij auto lappâd - kuoskâttij muu lassáid, já nuuvt te muu čalmelaasâin saŋga toijui!

Tuđhâškuottim, maht te munjin lâi keevvâm. Čielgâihân tot-uv: kerditáálu olgoteeraas oolâ lâi kuođđum sekkâ, mii lâi tievâ kisápurrâmušâin. Tot lâi eidu koččâm vuálus muu čalmelasâi oolâ! Tääl te lastiksekkâ lâi áávus, já kisápurrâmušah liäbbájii tyebbin tääbbin kááđu alne. Auto vuál pááccám čalmelaasah kale lijjii cuovkkânâm. Luhhoost must lijjii muu puáris laasah fáárust - ijhân tast kuássin tieđe. Pääihist tiilájim uđđâ laasâid, čaallim mätkitáhádâsân.

Taat pärtti lâi aggâ munjin uástiđ kuovtijd já tááláid lasâidân - oovtâid kuhás keččâmân já nuubijd tiätumaašinpaargon. Kyehttaholaasâin mun jiem innig kuássin huolâ.

Rähis tävireh

Mun lam salkkim jieččân kievkkânist oovtâ skaapi. Algâttim tagarist, mii muu mielâst enâmustáá vaađâi čurgim. Mut jiem lah kale aldagin vaalmâš. Ááigum toollâđ kievkkânskaapijn vuáđulub -uv salkkim, täst tibi. Taan tove valjim ij lam vaigâd, mast luoppâđ: lam kirdettâm olgos muovirasijáid, moid ij kavnum lokke. Já lam luoppâm oovtâ puáris termosputtâlist, mii ij lah lamaš aanoost maaŋgâlov ihán. Tot lâi majemustáá muu fáárust 90-lovo aalgâst, ko juuttim Belgiast pargoost já ko tallain junáin teejâ lâi koolmâs já poččâ. Skaapist saje oroi väldimin meiddei mottoom suámálâš liäibumvuormâ, mon jiem lah kiävttám maaŋgâ ihán. Siämmáá loovást lijjii anoliih marsipaančárvumân tárguttum piergâseh. Mut maid mun toigijn, ko jiem lah avepeivistân marsipaanijd puurrâm? Lijjim finnim taid kuásnii kiästnii.

Šiev tobdo lâi sihostiđ putesin kuáros skaapi jeđe tevdiđ tom uđđâsist olmâ anopiergâsijgijn. Jo suullân 15 % kepidem täävvirhivvâduvvâst uáinoo čielgâsávt: puoh mana pyereest sajasis, ige innig taarbâš toskádâllâđ, et uksâ ij moonâ kiddâ.

Must lâi moonnâm täälvi čurgimiše, kiäst oppim ennuv. Tast mast mun ain lam hirmástâllâm motomij ulmui vyevi toollâđ vuáđulii čurgim káátust lättee räi, mun lam lamaš olssân ármulub já lam luholâžžân tuuttâm ucebân. Mun lam pyereeb tast, et čurgiim häävild mottoom luávhu vuáđulubbooht já talle loopâid táválávt. Amahân te nuuvt-uv táálus finnee motomin oornigân.

Maŋgii halijdiččim tiätunáál leđe minimalist já jurdâččiđ nuuvt, et väänib lii pyereeb. Mondiet kalgeh leđe love kiemnid, jis ucebáin-uv meerijn piergee? Já mondiet kalgeh leđe kulmâ lyeninjammee, ko tain kiävtust láá tuođâlávt tuše kyehti? Mut jis tot ohtâ veik cuovkkân? Mast te tomgis tiätá?

Orroomviste peln lam leggistâm lyeniliitán oovtâ miniauto. Tot lâi jo killám vyejimist, já tast lijjii repčâsmeh. Siämmáánáál lam leggistâm motomijd taldrikijd, moid ij lah maailm ááigán lamaš maggaargin ano. Mut maht jis maka kiävtáččim taid motomin kukkátaldrikken? Jis tot ličij munjin aggân hoittáđ kukkáid? Mut ko tuubdâm jieččân, meridim, et jiem ištâd kukkáid vala maaŋgâ ihán. Mun jiem kuássin mušte taid njuoskâdiđ. Ovdebáá keesi kale iskim toollâđ šiljokukkáid, mut tast lâi eenâb pargo ko uskumgin: njuoskâdem lasseen koolâi pahheeđ ilâskijd já piäluštiđ toi vajalijn, ripoin, moh ain ijâi mield nađđuu muu kukái lostâigijn herskustâllâđ.

Lii äigi keččâđ kriittisávt čoođâ, maid jiešalnees oomâst. Ááigum juátkiđ tagaráin prinsippáin et čielgiim olssân, moos tiätutiŋgâ annoo já mondiet mun tom nuuvt čuuvtij tarbâšâm. Talle ko máátám olssân čielgiđ, mondiet nuuvt čuuvtij tarbâšâm tiskámkustâruáhi putestempiergâs, lam vissásávt  kulhijdâm já vuáittám salkkimtárbuidân.

Táválâš peivi

Tejâsekkâ koijâd, mii munjin tábáhtui jieht. Lâi-uv tot táválâš peivi?

Naa, ko čálám taam, muu peivi aalgij Oslost Gardermoen kirdemkiedist. Tijme čuojâi jo vaartâ paijeel nelji iđedist. Ovdebáá eehid lijjim kirdám Tromssast Oslon já lijjim pááccám ijâstâllâđ kirdemkieddihotellân. Muu ijjâ paasij taan tove uánežžân. Muu kirdemmaašin Amsterdamân vuolgij jo pel čiččâm ääigi.

Kirdemmätki moonâi taan tove tego táválávt-uv. Iiđeedtiijmij ääigi lijjim halijdiđ uáđđiđ kirdemmašinist, mut nube peln vázáttuv mottoom páárnáš čiärui ubâ paje. Já ko čokkájim vázáttuv peln, lasâpiällást čokkájeijee mađhâšeijee koolgâi kuohtii hiivsigân já cuuvnâi muu. Nuuvt et jiem pissim uáđđiđ jur čalme tievâgin.

Pottim junáin Amsterdamist pááikán, tego táválávt-uv. Ko kihheen ij lam pääihist, mun vazzim stuorrâ lavhâinân suullân kilomeetter. Juuđijhân tot pyereest maajeeld ráttáidis alne.

Ko poottim pááikán, oinim, et táálu koolgâi putestiđ. Čurgiiškuottim kievkkânist já orroomvisteest. Tastmaŋa ruuččum laavhâ, poossim pihtâsijd já elâččim käävpist. Já ko tobbeen kiergânim, vuolgim keččâđ jieččân nieidâ steelligvalastâllâmkištoid. Pyerá kumi lâi vuod avedâm, ige muu auto vuálgám joton. Nuuvt te vazzim toho kyehti já peeli kilomeetter (já siämmáá määđhi maassâd-uv). Tobbeen masa jo nohádim, ko puoh piištij maŋgâ tiijme. Šoddim immuunân lavlui "Doe a dear, a female dear; Re, a drop of golden Sun" - taat suullân 70 kerdid, já loopâst jiem innig kuullâmgin tom.

Tobbeen ko kiergânim, kolgim mälistiđ. Jiem táválávt lijkkuu kevttiđ käävpist ostum purrâmušâid, mut taan iätán valmâš picca uážui tuhhiđ. Já iimâš kale, tot purâttij! Purâdem maŋa tiskájim já iskim keččâđ televisio. Čalmeh monnii viehârâš kiddâ jiemge uáinám jiellâhohjelmistân maiden. Smiettim, et must ij lam äigi ige energiagin čäälliđ blogin oovtâgin sääni. Luhhoost muu vyehin lii čälistiđ motomijd blogičalluid vuárkán talle ko must lii váhá eenâb äigi.

Uáđđájim jo oovce maŋa ehidist já oođđim suullân love tijmed - uáli härvinâš munjin, ko majemui aaigij lam uáđđám uáli hyeneeht. Mut motomin näävt-uv.

Täst lohhee uážžu jieš smiettâđ, mon táválâš tággáár peivi lii. Muu ohjelmist taat lâi suullân táválâš argâpeivi. Kolgoseibi ko lam.

Pyeremus raavâ

Tejâsekkâ koijâd onne, mii lii pyeremus raavâ, mon lam kuássin finnim.  Lii väädis valjiđ.  Toh láá kyehti, já taan blogist lii tain nubbe. 

Muu vuopâ eellimraavâ suápá juáhážân: ele huolât tuušijn! Tiäđust-uv juáháš tiätunáál huolât - uárnee ašijdis pyeremuu máhđulii muudon já tuáivu, et puoh mana tego lii jurdâččum-uv. 

Muštám aaigijd, kuás mun läävejim huolâttiđ aaibâs meendu čuuvtij puohlágán aašijn. Jis lijjim tiilám määđhi, lijjim masa jo vises, et miinii mana puástud vyelgidijn. Teikâ jis lijjim sooppâm mottoom teivâdmist, muu mielâst lâi ilgâd taid sirdeđ. Tääl lam oppâm, et olssis uážžu leđe lääđis. Talle uážžu pieijâđ raajijd já miettâđ, et miinii aašijd ij taan tove luhostumgin. Sáttá kale leđe, et kiästnii láá vuárdámušah, mut jis sun ij ibbeerd muttum vuáváámijd, tot ij talle lah muu cuolmâ.

Vuoppâ čielgij filosofias: "Jis huolât muuneeld, sáttá leđe, et tot viärráámus, mon smiättá, ij tábáhtuu ollágin. Talle lii-uv huolâttâm tušij tiet já kulâttâm toos navcâidis. Já jis tot viärráámus tábáhtuvá, talle olmooš ij lekken piergiittâllâm ovttáin huolâtmáin pic lii huolâttâm kuohtii - vistig muuneeld já tastmaŋa olmâ ääigi. Nuuvt te muu filosofian lii šoddâm: jiem huolât masten muuneeld pic uusâm čuávdus talle ko tot äigi lii já ko toos lii aggâ. Jis eidu tääl miinii aašijd ij luhostuu, talle tot luhostuvá mottoom eres tove: kalender lii ármulâš tondiet, et tot lii tievâ kuáros peeivijn.

Já mondiet ij puávtáččii oskođ jieijâs uásán já toos, et tiätuäšši ij monnii suujâ tiet kolgâmgin tábáhtuđ? Jis ij lah mihheen eres suujâid, te mii te ličij pyereeb aggâ ko adeliđ ääigi olssis já eidu ton tilán, mii eidu talle taarbâš eenâb huámmášume ko tiet aalgâalgâlâš vuávám? Ulmuu intuitio lii tien tááhust vuoigâdist. 

Sock ‘n Roll

Jiem lah maailm čepimus tálutuállee, mut jiem taggaargin, et tolâččim hirmos epioornig. Muu tálutuálust lii liijká ohtâ stuorrâ čuolmâ: parâpelisuháh. Jiem kaavnâ älkkeht paarâid. Lam finnim ravvuid taan vädisvuotân já iskâm puoh – luhostuuhánnáá.

Veikâ maht kočâttiččim suhháid parâluvâi posâluhčâmkoori siis já piejâččim taid parâluvái mašinân seehâ siste, toh liijká láppojeh majemustáá mašinist väldidijn. Lam iskâm tom-uv, et kuáđám uárbissuhháid hiäŋgáđ kuškimsteligân vuordâččiđ čuávuváá posâlemkeerdi ton tuoivust, et paarâ kavnuuččij. Mutâ ko ij!

Tääl must lii aanoost sekkâ, moos mun uuigâm puoh kavnum parâpelisuhháid. Ohtii ohhoost mun vááldám seehâ uáinusân já lebbiim suhháid. Motomeh paarah ain kávnojeh, mut ain pääcih suullân 15 - 20 sukkád parâttáá. Eeppidškuáđám, et must ferttee leđe kostnii nubbe-uv syelimâs sekkâ vuárhást…

Viärráámuuh láá muu mielâst táváliih vielgis já čapis suháh. Paarâid lii väädis kavnâđ, ko suháin iä lah mihheen puorijd tobdomeerhâid. Táválávt vala toi šlajâttâlmân áinoo äigi lii ehidist hyeneeb čuovâst. Majemui aaigij lam iskâm uástiđ tagarijd suhháid, moin láá čielgâ tobdomeerhah – ovdâmerkkân miinii kovosijd. Taat kale lii mottoom verd išedâm.

Lam maŋgii smiettâm, ličij-uvun máhđulâš iđedist uigâđ kieđâs stuorrâ seehâ siisâ já rugâstiđ tobbeen kyehti suhá… Kii te iätá, et juálgán mannee suháh kalgeh ain leđe siämmáámuđusiih já siämmáá ivnásiih? Motomin uáiná ulmuid mudoi-uv jotemin tagareh pihtâseh pajalist, et toh iä soovâ ollagin oohtân. Keessiv oinim mottoom almast šoorcijd jyelgist já lädijuhletaaki pajalist. Teikâ nube-uv, kote lâi ovtâstittám ruškis ruvduhâštaakin čuovijs T-pääiđi, mast lijjii vala puohmuđusiih kovoseh. Iä tohkin heivim nuuvt pyereest oohtân. Argâelimist jiem liččii nuuvtkin tärkki, mut juhleh teikâ pyerebeh tilálâšvuođah láá nubbe äšši. Komme kale, sukkápaarah sist oroh lemin oornigist.

Maht immâš náál tij iäráseh piergiivetteđ suháidâdgijn? Láá-uv toh oornigist já láá-uv tist siämmáálágán vädisvuođah ko must? Mielâstân kulâččim ain lase puorijd ravvuid.

Värigâšnjargâ, ustevâm!

Šiljopäälgis

asettes voocâ vyelni.

Muottust paldâluvâi canccoo njuámmilluodah.

Almeroobdâst tuulâ náál pyellee piäiváályeštim.

Lukkâdum uksâ, sevŋis tupe.

Kolmâ veeskir;

viäskár steligist šerisruopsis kumistevileh.

Lukko lii tiätu tast, et toh čäähih juálgán!

Tuve nurheest kuovlâdeijee hellá

puolâšân kolmum.

Äigi já eellim

orostâm čoohčân.

Ilddei tävireh, pihtâseh,

puohah sajestis,

oskolâžžân omâsteijeesis

kieldih vala-uv tom, et äigi lii kuáđđám.

Miäštárpargoi uáinimist

kulgâškyeteh sálttáás konnjâleh.

Muurâš teddil uáivis ääigi uálgátuáivi vuástá,

vuoiŋâst avalávt ustevis lohđutteijee soolâst.

Cokkiittum čuovah,

tuulâ lieggejeijee pekkânjušah,

vuojâleeibih já kume teejâ.

Ahheev kolgá vuálus,

suddá meddâl.

Liegâsvuotâ máccá kuuloold

tupán

já siälun.

Máđhálâš táttu pääcciđ.

Táálu ij vala tieđe,

haalijd jieš valjiđ ässes.

MLO (kuovâmáánu 2011)