Čuormâseh

Taat ihe keigee

kuáros kieđâ

fáálá valjeeht

taarbâšmettum

maid ohtâgin

ij vyerdi.

Tot jo tobdá

puáttee ive puáldáttâsâid

kiäččá kalenderân

ton tevdihánnáá peivijd

mánuppojij máhđulâšvuođâ mittoid.

Čuáskis mušto

jo tijmá ääigis eleškuáttám

čielgee tom

mondiet mihheen

ij mahten

tooimâ.

Aldavuotâ rähis ulmui

kuáđá kolmâsin 

vissásávt vájálduvá

tassaažân

ko láppoo.

Nággárvuođáin

stapârâššee ciävzá

peeivist piäiván

veik vááimu viggá

viehârâš-uv vyevsittiđ.

Mietimielâ kale máccá

motomin

já kuárosvuotâ kiäsádât

nuuvt et immâšáid

puáhtá oskođ.

Kollii kalga vala talvâđ

ovdilgo humos siäluriäpu vijso

já osko

et jurduin jyehi keesi

kukkejeh

tuše čuurmâ tievâ

čuormâseh.

Säti-ideah čälimân

Munjin lii väädis čäliškyettiđ fiktio, kuvâttâllâđ ubâ mainâs. Mottoomnáál fiktion-uv iđesteh jieijâs feeriimeh.Vissâ pyeri nuuvt, te toin naalijn fiktiost-uv finnee moinnii naalijn tuođânálásii. Mut mahtsun kevâččij, jis keččâličij čäälliđ säti-ideaigijn? Mun halijdim iskâđ já moonnim elâččiđ jieččân ideavuárhást. Puáđáh-uv tun-uv muu fáárun? Kiitiätá tobbeen kávná maidnii anotiiŋgâid, ko váhá poltto. Taat ideai nuurrâm suápá muu mielâst pyeremustáá uánihâš mainâs čälimân. Hárjuttâs maŋa taat váátá idea laddâdem.


Hárjuttâs:

Vääldi mottoom čaabâkirjálii kirje, moos lah lijkkum. Tot uážžu leđe mon kielân peri čaallum. Taan hárjuttâsâst lehâstah kirje siijđoid sätioornigist já nuurah saanijd.

Nuurâ kirjeest love verbâd, love substantivid já vittâ adjektivid - aaibâs sätisiijđoin, kogopeht peri.
Motomin kiävá nuuvt, et suormâ ij sattuugin eidu om. veerbâ puotâ. Aalgât talle tien siijđo aalgâst já vääldi vuossâmuu veerbâ, mii ton siijđost lii, mon peri häämist. Čääli táin vuovvijn saanijd pajas tassaaš ko tust láá love verbâd, love substantivid já vittâ adjektiv.

Ko lah vaalmâš, ornii tuu nuurrâm saanijd mahtnii mudágávt, nuuvt et uusah substantivân verbâpaarâ. Tipte adjektivjuávhu orroođ sierâ - tarbâšah taid paarâi tievâsmitmân. Ko kiergânah, tun uáináh, et tust láá motomeh suámáliih-uv substantiv-verbâpaarah. Uážuččih-uv tágárij sanijgijn jieijâd mainâsân monnii vyerdimáttum jorgáluv?

Maht talle, jis lah aaibâs tutâvâš tuu valjim saanijd? Ij lah mihheen eeđijd: uusâ kulmâ paijeelmiärálii säne, maid kiävtáh jieijâd mainâsist ävkkin!

Mun finnejim tágárijd saanijd jieččân mainâsân:

Substantiveh: mecci, lamppu, suoivâ, luoddâ, čääci, seŋgâ / uáđđimsaje, seini, eŋgâl, vistepasâttâsah, almai
Veerbah: kavnâđ, skilijdiđ, tedduđ / teddâšuđ, siđđoođ, pokkiidâttâđ, myettiđ, časkâdiđ, posoliđ, kukkiđ, killáđ
Adjektiveh: sevŋâd, joskâd, ucce, vieres / oomâs, uáinimettum
Väärrin: šiljo, vaibâđ, ustevvuotâ

Já lam tääl ornim sanijdân näävt:
mecci - myettiđ
lamppu - časkâdiđ
suoivâ - posoliđ
luoddâ - siđđoođ
čääci - skilijdiđ
seŋgâ / uáđđimsaje - killáđ
seini - teddâšuđ
eŋgâl - kavnâđ
vistepasâttâsah - kukkiđ
almai - pokkiidâttâđ

Já tääl ij lah innig ko kuvâttâllâđ, maht muu maainâs monâččij.. Pääccip vyerdiđ. Mottoom ääigi siste tuáivu mield iiđeest maainâs-uv teehi blogin.

Rippokoddee

Ihástâlâm ulmuid, kiäh mättih já asteh toollâđ šiljoos muččâdin. Must lii ohtâ ovdâkove - muu belgialâš skippáár Veerle, kiän šiljoost jyehi ruáhuruotâs lii kulmii čuhhum. Ovdebáá keesi mun-uv halijdim leđe pyereeb šiljo-olmooš. Moonnim káávpán já ostim mučis kukkáid. Ihástuvvim käniorrááharjijd (su kukonharja). Taidhân mun tiäđust-uv ostim. Já siämmáánáál ostim saameetkukkáid.

Luholâžžân mun ištâdim taid vorâs muuldán. Lijjim uástám vala muuldijd, moh lijjii suándejum känipoškâigijn. Opsâ lâi hirmos, já tot šliämui autost vissâ muáddi oho seehâi jođettem maŋa. Mut miiba tast - kukáh must kuittâg lijjii já šiev muldeest.

Mut motomij peeivij keččin kaattim uástusijdân: kukái lostáid lijjii ittáám uccâ ráigááh! Já suujâ-uv tiäđust-uv tállân tiettim, mut jiem lam tom šoddâm jurdâččiđ kukkáid uástidijnân: ripoh! Ain ko siävŋánij, šiiljon ittii ripoh čuođij mield. Toh lijjii jo-uv kuátiripoh teikâ kuáđittes äijihripoh. Mut šlaajâ ko šlaajâ, muu kukái kuuvl toh jyehi tove juttii. Nuuvt te muu vuossâmuu pargon šoodâi usâškyettiđ, maht rippoid puovtij koddeđ. Já nuuvt mun aštus oppim maidnii: ripoh lijjii väimileh vuolân! Nuuvt te mun koivum enâmân roge, čuoppim muovipuurkin mudágis siisâmoonnâmrääigi ripoi várás jeđe pieijim puurki enâmân já koivum muuldijd toos oolâ. Tie te lâi muu rippočuuskâš! Enâmustáá ripoh urruu lijkkuumin viehâvis vuolân. Mun kevttim čohčâvuolâ, mast lâi čielgâsávt viehâvub opsâ. Já tothân kale tooimâi: ko mun iđedist moonnim kuohâđ pivdosân, tobbeen lijjii maaŋgah loveh ripoh, já kukáh lijjii torvoost.

Mut mun liijká smiettim, mondiet mun kolgim tipteđ rippoid hevvâniđ. Nuuvt te iskim nube-uv koonstâ: njuoskâdim leibimuáluid viehâvis vuolân já kolvim taid mottoom máđháá keččin kukkáin. Ripoi tááhust tot kale tooimâi siämmáá pyereest. Mut jiem tiäđustkin šoddâm jurdâččiđ tom, et eres-uv luánduelleeh usâstâllii njälmipittáid: čuávuváá peeivi huámmášim šiljostân čapisrástágáid, moh surgâdávt šluvgii uáivis. Toh  lijjii hoksám leibij paaldâst njaŋgajeijee rippoid já puurrâm taid njálmásis. Mut juhhee ripoh tovâttii tomgis, et čapisrástágááh-uv uáiváduvvii. 

Rippočuskâšijd koolgâi kuorriđ pakkâ šoŋŋân jyehi peeivi. Mudoi toho hevvânâm ripoh kuoccâgškuottii já haajijdškuottii. Uáli jotelávt tulkkim vuolâ kyeddimân, já čuávuváá keesi jiem innig smiettâmgin šiljo toollâm siämmáánáál ko talle.

Puáttee kiäsán lii luhhoost vala mätki. Taan tove munjin táiđá rijttáđ ohtâkiärdánis ruánáá sino. 

"Čuuvtij tehelâš"

Tejâsekkâ koijâd, mon sáánán mun kiddiim eenâb huámmášume ko táválávt. Must lii kale ohtâ sääni: tehelâš. Toh, kiäh muu tobdeh pyerebeht, tietih, et munjin ij kannat faallâđ tieđâlii teevstâ, mast lohá, et miinii aašijd lii "tehelâš". Já vala viärráb, jis tehelâšvuođâst láá tääsih: "čuuvtij tehelâš" teikâ "uáli tehelâš". Tien saajeest lii kale säärgis, ko mun teevstâ macâttâm. Mondietsun näävt?

Totken luuvâm maŋgii ivveest ucâmušâid, moh vuolgâttuvvojeh ruttâsiättusáid. Meendu távjá tain kávnoo sääni "tehelâš". Ucâmušâst ton viljâlem lii ain ton merkkâ, et juurdâ ij lah togobeht laddâm. Tien sääni sajan kalga čäälliđ, magareh vaiguttâsah hahhust láá ohtsâškoodán já jieijâs pirrâsân. Sääni "tehelâš" ij kuvvii tuárvi pyereest hahhuu ton árvuštâllei. Nuuvt te avžuum uuccâđ teevstâst puoh tágárijd soojijd já lekkâđ taid lohhei.

Motomin vuod kulá ulmuid sárnumin: "Mun anam tien ääši tehelâžžân." Taat sääni oro lemin mottoomlágán teevdâsääni. Tot addel sárnoi lase jurdâččemääigi. Muu piälján tast lii merhâšume "mun lam kuullâm tuu" já "mun anam áárvust tuu jurduid". Mut tot ij velttidhánnáá kale meerhâš "mun lam tuin siämmáá uáivilist". Lii-uvsun mahtnii fijnásub pahudiđ, et "ana ääši tergâdin" ko tot, et "ääši ferttee váhá smiettâđ"?

Mii lii talle tergâdvuođâ mitto? Mun lam motomin finnim šleđgâpoostâ, mon paječaalân lohá "čuuvtij tehelâš". Lam kiivšáš keččâm, maggaar äšši tibi tot lii. Jiem lekken lehâstâm mottoom piäiván. Táválávt kihheen ij lah aainâskin tállân koijâdâm tien piärán.

Muu mielâst tehelâš-sääni kiävttoo taan ääigi nuuvt ennuv, et ton merhâšume lii čoođâ kohhum. Jis lii saahâ "tehelâšvuotoornigist", ij-uv talle lah saahâ om. olásuttemoornigist teikâ tast, et ääših láá mottoom eresnáál pieijum tiätuoornigân? Taam kolgâččij pyerebeht čielgiđ.

Koijâdâmijn-uv láá uáivileh, ana-uv ääši "čuuvtij tergâdin", "tergâdin" teikâ "mottoom verd tergâdin". Taat-uv lii tego čáácán sargum säärgis. Iä-uv liččii pyerebeh-uv mittáreh?

Já maht tulkkuđ tom, jis kiinii ulmuid lii "tehelâš olmooš" munjin? Mun iiskâm tom ettâđ sunjin pyerebij sanijgijn, maid sun munjin tuođânálásávt meerhâš. Finniim-uv sust torjuu tiätuaašijn? Lijkkuum-uv sunjin ustevin teikâ pargoskipárin teikâ aldaaš olmožin? Lii-uv sun munjin räähis?

Muu toimâtteijeeustev ohtii eeđâi munjin, et maailm lii tievâ tagarijn aašijn, moh láá kiäsnii "teheliih". Mut almostitmân já uđâskozzâšist siisâ lavkkiimân váttoo eenâb ko tehelâšvuotâ. Mun kale oskom taid saanijd.

Jurâlâm nissoon

Tejâsekkâ koijâd, maggaar eellimvijsesvuotâ jotá muu fáárust. Munjin puátá mielân ohtâ nuorâvuođâ mušto. Mun lijjim keesi 1987 pargoost hollandlii pyecceiviäsust. Taat eellimvijsesvuotâ labdas taan ááigán. 

Pyeremuuh muštoh must paccii tien pargoost pyecceiviäsu pivtâsvisteest, kost kolgim máccuđ kirurgij pargopuserijd já pyecceiviäsu pihtâsijd, moh lijjii pyeccei pajalân uáivildum. Tobbeen pargoost lijjii tagareh ulmuuh, kiäid lijkkojim ennuv. Tobbeen poorgâi meiddei ohtâ nunná, kote aasâi luostarist já kost sun jyehi iiđeed juuđij táválii paargon. Suu nommâ lâi Dinie. Sun lâi uáli jo hiärváás persovn. Mottoom iiđeed Dinie sooitij já almottij, et sun puáđáččij paargon maŋeláá pyecceiviäsu vuosâišeuásáduv peht. Mun jurdim, et sun lâi moonnâm toollâđ toho rukkoospuurdâ - tom-uv sun motomin poorgâi.

Mut ko Dinie iđestij pivtâsviistán, sun ij lamaškin ton hámásâš, et sun ličij meendu čuuvtij ruhâdâllâm: sun lâi tego komme. Suu muáđoh lijjii sápustâm já tuovŋum. Suu kietâ lâi kiesâlduvâi siste. Suormâin lijjii motomeh nuávluh. Suu nunáhaamit-uv lâi rottâsâm. Puohah tiäđust-uv hirmástuvvii já koijâdii, mii sunjin lâi tábáhtum. Dinie västidij mojonjalmijn mut váhá sorolâžžân: 

"Mun lam tääl vieggâsâm, jurâlâm nissoon."

Sun lâi arvešooŋâst puáttám pyeráin paargon, já suu arvetaaki helmi lâi pááccám pyeráráttá kooskân. Toin naalijn sun lâi jurâlâm. 

Mut ilolâš ko sun lâi, sun tastoo pahudij eellimvijsesvuođâs: "Jis olmooš ij kuássin juurrâl, ij sun kuássin tieđe, maggaar tobdo lii puánhármistiđ já juátkiđ määđhis. Tääl mun tom tiäđám." Já veik eellim mudoi-uv škuávlee, taan eellimvijsesvuođâ kannat mušteđ. Jyehi vyestikeevâdist olmooš uáppá já vijso.

Uáinimettumeh

Tejâsekkâ koijâd, maid porgâđ, jis mottoom peeivi ličij-uv uáinimettum. Mun kuvâttâllim. Puáđus lii taa.

++

- Lii-uv tist pevdi kulmâsân? mun koijâdim falâdeijest.
Sun smietâi mottoom áigáá jeđe nuáiguttij uáivis.
- Iäráseh láá puátimin vissâ maŋeláá? sun koijâdistij.
Mun lijjim hiämáskâm. Jiemhân mun lam ohtuu!
Já mun aštus čaittâlim:
- Taahân suoi lává. Taa lii muu uábbi. Já taa lii suu käälis. Mijhân lep tääl jo kuulmâs.

Falâdeijee keejâi suámálávt:
- Eeh, na pyeri.. Must lii tääbbin váhá tyebbiláá pevdi tunjin, -- eh, tijjân--.
- Mun tááiđám leđe čoođâ vaibâm, sun mulijdij ko moonâi viežžâđ purrâmušlisto.
Tääl te iberdim, et falâdeijee ij tuođâigin uáinám sunnuu.
- Maid tuoi leppee porgâm? mun omâttâlškuottim.

Já suoi čielgiiškuođijn, maht onne lâi sunnuu peivi leđe uáinimettumist. Já suoi cielgiiškuođijn tom-uv, maht suoi vuod šodâččáin uáinojeijen. Mut tien mainâs jiem kiergânâm loopân kuldâliđ, ko falâdeijee eidu talle tuámittij maassâd purrâmušlistoin já keigij munjin puoh kulmâ pitá. Mun vuod keigejim taid ovdâskulij.

Maidnii falâdeijee kuittâg ooinij: sun tolliiškuođij uáivis já masa jo jámálgij, ko ooinij kyehti purrâmušlisto soodâstmin jiešmeidlist ááimust.

Sun vaaldij vuástá juhâmuštiiláámijd. Teikâ sun vaaldij muu tiilám. Já muu skippáárkyevtis meiddei iskáin tiiláđ, mut falâdeijee tohâludâi aaibâs tego ij liččii kuullâm maiden. Mun tiilájim cokis, já tot kale poođij, já muu skipáreh karttáin tuuttâđ piävdán puohtum čäcikáánun. Muu peht suoi iävá halijdâm tiiláđ.

Já tastoo lâi purrâmuš tiilám vuárugis. Mun tiilájim kyele, tego ain raavvâdviäsuin. Já skippáárkyevtis še iskáin tiiláđ mut iä vuodgin luhostum. Suoi jo huihijn, et falâdeijest lâi meendu čuuvtij kässi peljij siste. Mut sun tuše oroi moijáámin, ij kuullâm maiden. Já nuuvt te mun tiilájim tommittáá purrâmuš, et skippáárkyevtis-uv finnijn tast tuárvi puurrâđ. Ettim, et onnáá korrâ peeivi maŋa lâi tuođâlâš nelgi.

Já ko purrâmuš poođij, mij puohah purâdijm oovtâ taldriggeest. Já tast siämmást mun-uv oppim, maht uánimettum finniiškuođij uáinimettumin. Vuossâmui pitái maŋa ittii uáinusân vuoptah. Já ko purâdem ovdánij, lijjii uáinusist muáđuh, vala ropâttáá. Falâdeijee tyellittälli eelij koijâdmin, lâi-uv puoh pyereest. Já talle ko sun ooinij tuše ropâttes ooivijd, sun suorgânij nuuvt čuuvtij et huuihij já kaččâlij meddâl.

Já ko purrâmuš lâi nuuhâm, lâi äigi tiiláđ pajaldâs. Tom mij ep innig finnim. Falâdeijee lâi fakkist puosâškuáttám já vuálgám. Já ko mun tiilááškuottim reekkig, jiem kavnâm oovtâgin kosten. Kuovlâlim kievkkânân. Palaskâm kokkâ culijdij, et tom ij taan tove tarbâšâm mäksiđ.

Nuuvt mij lâim purâdâm puohah nuuvtá. Já mun tiettim, et uáinimettumist uáinojeijen piäsá oovtâ peeivist, oovtâ purâdem siste.

Hiärrá Haribo

Kirdemmašinân puustavlávt juurâi siisâ pyeidissiähá äijih. Sust lijjii assaas, čapis njävileh já uánihâš vuoptah. Immâšin suu siisâpuáttim toovâi tot, et sust lijjii čielgâsávt eenâb kieđah ko táválii ulmust. Sust lijjii merettes ennuv seehah kieđâst, já moinnii naalijn suu maajeeld juurâi vala ráttái alne jottee lavkkâ. Sun moijái ustevlávt. Já mahtnii sun vala rugâstij paijeelmiärálii kietâpaarâ, moin sun juovij mađhâšeijeid smavvâ sehhijd, maid sun kuáivustij stuorrâ lastikseehâi siste juáhážân, kote halijdij.

Nuuvt te sun juuđij muu-uv lappâd já keigij munjin-uv uccâ sehhii. Vuod sun moijái já eeđâi: taah láá vaa-rrrâ-liih! Nuuvt hirrr-mâd jo vaa-rrrâ-liih! r-jienâdâh juurâi kuhháá. Tot kuulâi mahtnii suu markkânistmân. - Já kirdemmašinist tagarij sanijgijn kalga taan ääigi leđe tuođâi-uv várugâs. Ko kejâstim sehhii siisâ, tobbeen lijjii maaŋgâmuđusiih timmâ njálgáh, pävirpittá já pennâ. Ko luvâškuottim pävirpittáá, oinim, et tot lâi uáivilkoijâdâllâm. Mut mast?

Uáivil koijâdui sehhiist leijee njálgáin. Jyehi soortâst lijjii smakkimnáál kyehti njálgá. Mii tain sierâ šlaajâin lâi puoh njálgásumos? Já mii vuod ucemustáá njálgásumos?  Mii moonâi toos kooskân? Mii iivnijd enâmustáá hogâttâlâi puurrâđ: mirkkâruánáá vâi piäivááfiskâd? Koolgâi árvuštâllâđ máávu já ivne.

Já ko maašin peesâi ááimun, nuuvt te taat almai jutâlij mađhâšeijei kulen nurâmin koijâdâlmijdis. Sun savâstâlâi ulmuigijn, smakkiistâlâi poksâmijdiskijn já njalmijnis ááimu já oroi aaibâs tego sun ličij puurrâm heerskuid jieš-uv. Já sun tieđij muštâliđ jieijâs heerskuin uáli ennuv já vuáđulávt.

Kii sun talle lâi? Motomeh kuččuu suu ustevlávt "hiärrá Haribon". Sun lâi njälgisfirma hovdâ, kote lâi maađhâšmin njälgismessuid. Já nuuvt sun muštâlij, maht njälgismeesuin käävci stuorrâ hallid lijjii tevdum herskuigijn: njálgáh, suklaa, keeksih já moh puohah vala ležehkin lamaš. Herskunjalmij alme tot čielgâsávt-uv lâi, kost maailm stuárráámuuh njälgisuásteeh puohtii valjiđ stuorrâ hivvâduvvâst puoh njálgásumosijd. Mun tiäđust-uv smiettim, maggaar čuávjipohčâs tobbeen finniiččijgin, jis puoh šlaajâin iskâččij smakkiistiđ. Tuubdâm oovtâ syemmilii almaa, kote lii lamaš pargoost Marabou suklaafabrikist. Sun eeđâi, et vuossâmuu oho ääigi sun puurâi ennuv suklaa. Nube oho ääigi sun ij innig killám pieijâđ oovtâgin pitá njálmásis. Maggaar te koolgâi leđe stuorrâ njälgisuástei virge, jis koolgâi peivij miätá herskustâllâđ já smakkiistâllâđ? Já maht te pänituávtir tien virgeulmuu paanijn eđâččij, ko ubâ ääigi njäälmist kuovzâi viärráás suvrâvolliittâs? Liččii-uv sist jieijâs päneh ollágin njäälmist?

Mun adelim macâttâs. Pyeremuuh lijjii mirkkâruánáá njálgáh, moh lijjii suvrááh. Hyenemuin jiem tiättám. Mun smakkiistim tuše oovtâ njálgá, jiešalnees.. Mun jiem lijkkuu hirmâd sukkârnalliis herkuid mudoigin. Já tiäđust-uv paaccim smiettâđ, mii njálgáid lii talle njäälgis. Lii-uv tot nuuvt sukkârnalliis hersku, et ton maŋa smäkkee sukkârmáávu vala tiijmij keččin-uv? Vâi lii-uv tot taggaar sukkâr, mii tarvan paanijd? Vâi taggaar, mast lii suvráás smakkâ? Amahân te tondiet láá-uv nuuvt maaŋgah moolsâiävtuh markkânijn - stuorrâ hivvâdâh, mast valjiđ.

Mut nuuvt te hiärrá Haribo lâi piäluštâm mudoi táválii kirdemmääđhi.