28.2.2020

Juovlâčieskâs já juovlâpiälkku

 Liäibumvalmâštâlmeh

Muorâsáhhájeijee já muorâčyellee juovlah! Taid mun vistig jurdâččim ko uuccim taanjuovlâsii pajaldâsreeseept neetist. Muu juovlâmielâ lâi taan ive tego ákšoin čuolâstum, nuuvt et tien tááhust halijdim, et reeseept  suápá muu juurdâmaisemijd. Taan jurduu tyehin tot lappum juovlâmielâ oroi lemin!

Mun kavnim kyehti šiev reeseept: juovlâčieskâs já juovlâpiälhu. Kuohtuuh urruu šiev pajaldâssân, já nuuvt te keevâi, et mun jiem máttám valjiđ. Vistig mun halijdim čieskâs, mut meiddei piälkku kiäsutškuođij eenâb já eenâb. Nuuvtpa mun meridim rähtistiđ taid kuohtuid. Mut muu räähtistmist šoodâi suullân ubâ peeivi urkko, hyenessiähá miänástussáin. Muu liäibumist keevâi tuottân Murphy laahâ: jis miinii aašijd puáhtá moonnâđ puástud, te tot tuođâi-uv mana puástud. Ige ääši ollágin táiđám išediđ totkin, et mun jiem lijkkuu liäibumân, veik rähistâm-uv mälistem ton-uv oovdâst.

Valmâštâlmijn mun lijjim šiev liäiboo. Mun luuhim pyereest reseptijd já keččim, moh amnâsijd must lijjii já maid mun kolgim vala uástiđ. Juovlâpiälkun mun tarbâšim teevdân mascarpone já rahka. Toh must iä lamaš. Juovlâčieskâsân onnui rahka lasseen meddei lahcâ, mon mun lijjim jo uástám käävpist eledijnân. Mascarpone ij lam aldemuu käävpist, nuuvt et mun karttim vyeijiđ kukkeláá tom uástiđ. Tien nube káávpán lâi kyevti kilomeetter mätki. Siev peellin lâi tiäđust-uv tot, et puohtim mottoom verd lihâdiđ, ko moonnim toho pyeráin.

Hollandist lii ohtâ väivi: laktoosttes purrâmušah iä kavnuu valjeeht. Luhhoost kuittâg majemui aigij taid uáiná ain eenâb kaavpijn. Já tien nube käävpist mun kavnim mascarpone já meid laktoosttes rahka! Lijjim luholâš. Puohmuđusijd máávuid laktoosttes rahkan ij tiäđustkin koolgâ vyerdiđ, nuuvt et taid mun kolgim jieš siävuttiđ. Mun väljejim smakkân oomeennjuvdos, mii must lâi jo valmâšin.

Čieskâsist mun jiem finnim aaibâs laktoosttes evvis, mut muu mielâst lijjim uáli alda tom. Nuuvt et kale mun tom puohtim puurrâđ. Kuohtuid reseptáid koolgâi pieijâđ laktoosttes rahka, nuuvt et ostim tom kulmâ stuorrâ litterpele puurki já moonnim tutâvâžžân pááikán liäibuđ.

Juovlâčieskâs čuollâm


Mun algâttim liäibumijdân juovlâčieskâsist. Ton ponnen lâi táválâš kiessum toortu täigi, mii ij lam väädis rähtiđ. Ton tevdui onnui lahcâ-rahka-siävuttâs, mon mun rahtim siämmáá ääigi ko kiessum torttu lâi possuumin uuvnâst. Siämmást mun rahtim tevduu meiddei jieččân juovlâpiälkun, moos meiddei onnui rahka.

Mut mottoom suujâ tiet muu teevdâ oroi eresmuđusâžžân ko táválávt. Tot lâi mahtnii čáccáb. Muu mielâst suijân ferttij leđe tot ko mun lijjiim lasettistâm oomeennjuvodosist raahkan. Tot lâi kale aaibâs pyeri mudoi, ko mun tom smakkiistim. Liijká mun meridim kevttiđ taam siävuttâs tágárin čieskâs já piälhu tevdimân.

Ko čieskâstorttu lâi possum, mun kiesâstim tom rullán tego táválávt-uv já pieijim tom čuáskuđ. Fievridim tom olgos peevdi oolâ, tastko mun tarbâšim eres liäibumân saje kievkkânist. Mut muu lukko ij pištámgin nuuvt kuhháá: ko mun suullân tijmepele siste kuovllistim olgos, te huámmášim, et eidu lâi arvam. Karttim huápust viežžâđ rulá siisâ, amas tot njuoskâđ já pillâšuđ.

Čieskâsrullá lâi kuittâg čuáskum jotelávt olgon, já nuuvt mun peessim lehâstiđ jieččân kiesâlduv já levâttim ton oolâ tevduu. Tot moonâi pyereest. Mut muu lukko ij pištámgoin nuvâhánnáá. Tot nuuvâi toos, ko kolgim kiessâđ tevdum rulá kiddâ, mučis kiessum torttun. Suullân siämmáá muččâdin ko reseptist-uv, jis ij jo čuuvtij pyerebin. Talle mun huámmášim, et teevdâ lâi tuođâi-uv meendu njuoskâs já meendu lussâd. Tondiet rullá ij pissoomgin kiddâ pic rottâsij kaskoo áávus – vala fasteeht paajaabeln. Mun tedâččim tom kiddâ nuuvt pyereest ko puohtim, mut ij tot nuuvtkin pyereest išedâm. Smavvâ pittááš tast paasij hárráđ áávus. Muu mielâst tot ij kuittâggin lam mahten varâlâš, tastko toos oolâ pieijuuččij vala lahcâ. Ton tááhust kihheen ij uáináččii luoddânem, nuuvt et puáđus ličij kuittâg-uv purâttettee. Majemuš hervâttem ličij kuittâg eskin ittáá peeivi huolâ, nuuvt et onne tast ij tarbâšâm tađe eenâb perustiđ.

Čuávuvâš hástu lâi juovlâčieskâs pajedem meddâl peeldi alne. Tastko teevdâ lâi tommittáá njuoskâs, tot toovâi meiddei muu čieskâs lussâdin. Tom ij puáhtámkin lihâttiđ kuussân. Mun karttim uigâđ ubâ čieskâs puolâščuukán peldijn. Kijttâlim jieččân kale tast, et lijjim luhhoost ráhtám tom peeldi oolâ, nuuvt et toin naalijn tom lâi älkkee sirdeliđ. Pic et tääl te muu peldi lâi kiddâ puolâščuhheest mottoom tiijme. Luhhoost juovlâpiälhu rähtimân ij tarbâšâm peeldi ollágin.

Čieskâs lâi tääl kolmâsist, já mun puohtim rähtiškyettiđ juovlâpiälhugis.


Juovlâpiälhu sáhhám


Kákkupone lâi älkkee rähtiđ, mut tot lâi kale hiđes passeeđ. Pasemân kuulâi ubâ tijme. Siämmáánáál ko čieskâsáin-uv, meiddei kákkupone koolgâi tipteđ ráávhust čuáskuđ vuormâst. Passeemvuormâ koolgâi vala leđe olluv. Luhhoost must lâi ohtâ ollâ vuormâ, veik tot ij lamaškin aaibâs hiäivulâš taan pasemân: muu vuormâst lijjii kulmâ tääsi. Mun liččim tarbâšâm taggaar vuormâ, mast ličij lamaš tuše ohtâ tääsi. Taat kákkuponne ulâttij passeem maŋa pyereest kyevti táásán, já tot uási mii viigâi olleeđ kuálmád táásán, hárrái suámálávt. Taan uásist paccii fastes roobdah, moh jiešmeidlist koččii meddâl tállân passeem maŋa. Toittáá-uv kale piergij pyereest, ige kákku luhhoost moonnâm piilán tondiet.

Mut čuávuvâš liäibumpärtti lâi jo vyerdimin uuvsâ tyehin, ko poođij äigi komettiđ kááhu meddâl vuormâst. Kákku ij luovânâmgin, veik mun maid porgim, vistig várugávt já ton maŋa váhá korrâsubbooht! Täigi lâi tommittáá suohâd, et tom lâi lamaš väädis leškiđ vuormân. Vuáimálub šluvgem maŋa kákku luovânij tuše nube roobdâst mut ij ollágin nubbeest. Mun aštus sáhhááškuottim piälkkukááhu nijbijn togo, kogo tot lâi val kiddâ vuormâst. Mun irâttim leđe várugâs, amas mun pillediđ ubâ vuormâ.  Mut muu sáhhám ij moonnâmgin nuuvt mudágávt tego mun lijjim smiettâm. Kákku kale luovânij vuormâst sáhhám maŋa, mut ohtâ stuorrâ pittá paasij kiddâ vuormân. Nuuvt te muu juovlâkákku lâi taggaar tego tast ličij kiinii stuorrâ pitá käskistâm. Ij ávttám eres ko luovviiskyettiđ kiddâ pááccám pitá sierâ. Viehâ pyereest tot vuolgij-uv vuormâst, pic kyehti ucceeb pitá paccii ain kiddâ. Taid ij finnim mahten luovâs eereeb vuormâ kääsitmáin. Taan tove mun lohđuttim jieččân, et eidu tiet peeli kááhust mudoi-uv pásáččij vuoluupeellin, nuuvt et tiei pitái váilum ij mahten huámášiččii peevdist. Já uáli táválâš lâi, et kákku ij ubâ pittán puáđáččiigin taldrik oolâ tom čuopâdijngin. Mun aštus čuákkejim luovâs pittáid nuuvt pyereest ko puohtim já pordim taid káákun kiddâ. Toh tarvanâddii-uv, tastko kákkuponne lâi tommittáá assaa.

Čuávuváá tove mun lijjim eeđeest káhhoin talle ko mun kolgim čuoppâđ kákkupone kuulmâ uásán já kolgim tevdiđ kyehti kooskâ. Eidu lijmim keežild kááhust luovvânškuottii suámáliih smavvâ pitáh já muáluh, nuuvt et kolgim vala nube kerd iskâđ lijmiđ taid sajasis. Taan tove paccii kale stuárráábeh rääigih kááhu siijđon. Mut toos-uv lâi tiäđust-uv liäibost čuávdus: piälkku tarbâšij hiäivulii maisem, nuuvt et puđâldiččim eidu tien sajan valjaaht smavvâ kuobbârijd marsipaantääigist. Taamgin päärti ij kihheen uáináččii valmâš kááhu alne.

Tastoo mun tevdiškuottim kááhu. Mun huámášim, et tot jeggijuŋŋâhillo, mon mun lijjim smiettâm teevdân, lâi-uv jo moonnâm puoh juovlâčieskâs tevdimân. Nuuvtpa mun tuáppejim skaapist vađukkâshilo já njuvdim tom kááhu oolâ. Tastoo lâi äigi väldiđ tien tevduu, moos mun lijjim siävuttâm mascarpone já rahka. Taat-uv lâi uáli jo čaccáá. Lijjim kiävttám jo puoh rahka, nuuvt et kejâškuottim pyerebeht rahkapurkijdân. Mun huámmášim, et tothân ij lamaškin rahka, maid mun lijjim kiävttám,  pic laktoosttes juuguurt! Puurkih lijjii lamaš käävpist paldâluvâi, já mun lijjim toppim puástupuurkijd! Tääl te meridim, et jiem njuoskâdiččii kááhu ollágin. Jeđe rähtistim maissijáávuin suvrâs, moin finnejim mascarpone-juuguurttevduu suohâdubbon. Tot luhostui-uv. Já maŋeláá ko jurdâččâm, te taat lâi-uv uáli jo luhostum čuávdus, já kákku lâi njäälgis.

Mut vala lâi ohtâ čuolmâ čuávdimnáál. Mun kolgim finniđ jieččân juovlâpiälkun hiäivulijd seeinijd, váhá tego pessi te. Nuuvt te mun suddâdim vielgis suklaa já leškejim ton peeldi oolâ, mon mun tääl postim väldiđ maassâd puolâščuhheest, Mut mottoom suujâ suklaa pisoi timesin. Tot ličij kolgâm koorrâđ aaibâs viste liegâsvuođâst. Mun uigâdim tom-uv puolâščuukán mottoom tiijmán, já ton maŋa tot kale tiäđust-uv jiäŋui já tom lâi älkkee tuáijiđ maŋgân pittán já pardeđ kááhu pirrâ. Máálájim toos vala oovsijd ruškis suklaast kahvâláin. Já kááhu oolâ mun leškiistim loopâ mascarpone-juuguurtsiäivuttâsâst, moos lijjii lasettum maissijáávuh. Tot luhhoost pisoi pyereest kááhu alne ige kulgâm kuussân. Taan siävuttâs oolâ mun tiällájim hervân stuorrâ soorijd. Čuolmân lâi ain kááhu vuoluubeln leijee räigi, mii liijká oinui. Eidu toos mun rahtim šiev tuovŋâs: mjun puđâldmin mučis ruánáá sino mandelmassaast já ton oolâ vala smavvâ kuobbârijd. Nuuvt te muu kááhu kosmeetlâš feilâ lâi tievâslávt lappum! Taat kákku lâi-uv čuávuváá peeivi nuuvt pyeri já njäälgis, et tot purrui puoh. Ulmuuh purrii vala kuobbârijd já sino-uv. Já sij purrii meiddei tien kosmeetlii feeilâ, mon kihheen ij uáinám já mast ohtâgin ij valagin tieđe maiden.


Juovlâčieskâs njadoh


Čuávuváá peeivi, adai juovlâpuurâdmân vyelgidijn mun aštus valdim juovlâčieskâs puolâščuhheest. Tot lâi tääl pyereest jiäŋŋum já tom lâi tääl älkkee lihâttâllâđ. Mun tiällájim tom vistig pahvitaldrik oolâ, mon mun määđhi várás pieijim vala passeempeeldi oolâ. Toin naalijn tom ličij máhđulâš jođettiđ. Já talle koolgâi tiäđust-uv vyeijiđ siämmáá kuuloold ko ránnjá-ákku, kote vuájá jieijâs Suzuki Altoin hitásubbooht ko mun tuolmâmpyeráin suu paaldâst. (Muoi láán taam motomin iskâm, ko leen jottáám siijdâ kuávdážân.)

Kuulmâ vaartâ automääđhi maŋa mun aštus kuovllistim jieččân čieskâsân. Tot lâi sudâškuáttám, já nuuvt te lâi keevvâm, et määđhi šluvgem keežild tot räigi, mii lâi pááccám ton paajeeb uásán, lâi oppeet áávus, já tot lâi rottâsâm eenâb ko vyelgidijn! Mun aštus várugávt tedâččim tom uđđâsist kiddâ, ko lijjim vistig poossâm kieđâidân. Mut ij taatkin tiåđustkin mihheen stuorrâ paartijd lamaš. Juovlâčieskâs oolâhân puáđáččij ain tot lahcâkerdi, nuuvt et tiet rottâsem kale pásáččij laavcâ vuálá, ige ohtâgin tom tobbeen vovjâččii. Já ton oolâ mun meridim pušteđ vala sillee čoođâ kaakaojáávuid, moh lopâlávt luávdáččii taam kosmeetlii feeilâ.

Juhlesaje kievkkânist lâi meendu uccáá saje, nuuvt et mun kuođđim kuohtuid pajaldâsâidân kolmâ ááitán. Pieijim taid tuárvi pajas kale, amas táálu peenuv njiellâđ taid pottâsis. Tomhân mun jiem eisigin eidu tääl lam vyerdimin.


Pyerebeh njadoh čieskâsân


Já nuuvt te lijjii juovlâmáláseh. Ubâ suuhâ lâi tobbeen, já juáháš lâi mälistâm puurâdmân maidnii. Lijjii käneh, loováh, kaalah, potáseh, salatteh. Ij váilum innig mihheen eres ko muu pajaldâs. Nuuvt te mun vuolgim viežžâđ pajaldâsâid ääitist. Tastko must iä lamaš nuuvt ennuv kieđah, finnejim skippáár-uv: mottoom uápisolmooš, Henk, vuolgij munjin skipárin. Sun lâi stuorrâsiähá olmooš, kii poorgâi muorâkärdifirmaast ige sun kuássin palaskâm luándupittáin. Sunjin-uv muorâfáddá káhhoid heivij pyereest.

Já nuuvt te muoi toppiistáim pajaldâsâid. Mun valdim juovlâčieskâs, Henk kuodij juovlâpiälhu. Já nuuvt te keevâi eidu TOT, maid mun jiem kuássin lijjii halijdiđ tábáhtuđ. Olgon poođij korrâ pieggâspälli, mii paifakkist possoolškuođij pááppár meddâl muu čieskâs alne. Mun keččâlim toppiđ kiddâ pävirroobdâst, mut tot ij išedâm maiden. Mun pevhištuvvim, ko pieggâspälli possoolškuođij muu passeempeeldi-uv já toppij tom. Já nuuvt te keevâi, et ton alne leijee pahvitaldrik – já ton alne muu juovlâčieskâs – čierâstškuođij enâmân. Jiem pastam taid mahten orostittiđ. Já nuuvt te muu fijnâ čieskâs koočâi enâmân, puohrâkkân!

Mun ruhâdâlškuottim majaskulij.

Henk poođij toos paaldân já ooinij, maht lâi keevvâm. Vistig muoi povvâstáim nuuvt et toos kužâdâđáim. Čieskâs lâi kale koččâm enâmân, mut taan tove – iimâš kale – olmâ kulij! Já stuárráámus uási tast lâi ain pahvitaldrik alne!

Henk reagistij jotelávt. Sun ooinij siämmáá ko mun-uv. Mun lijjim čuoppâm motomijd smavvâ pittáid sierâ, nuuvt et finniiččim tain šiev oovsijd čieskâsân. Toh pitáh lijjii tääl kirdelâm tabeláá. Já muu stuorrâ čieskâs, mii lâi määđhi ääigi luoddânâm, lâi tääl rottâsâm aaibâs áávus! Lâi šoddâm hirmâd fastes pajaldâs.

Jieš murâštim čieskâs surgâdis loopâ. Puoh tom stuorrâ liäibumvääivi maŋa tot leggiistuuččij lyeniliitán! Mun smiettim, et lijjim tušij tiet uáinám hirmâd stuorrâ vääivi pajaldâs rähtimist. Tot ij lam ollágin suotâs.

Mut siämmást Henk, luánduolmooš ko lâi, toimâškuođij.
-       Kulâ, ij eeti lah ollágin tággáár! sun pahudij já keigij munjin juovlâpiälhu.

Sun čokkiistâlâi enâmân koččâm čieskâspittáid stuorrâ kuámmirijdiskijn. Suu kieđah lijjii aaibâs kááhust.
-       Tun čuopâstah taam enâmân kuoskâttâm robdâpitá meddâl kievkkânist! sun čaaitij.

Mun hirmástâllim mut sun orniistâlâi lase:
-       Mudoihân tot kákku ij lah kuoskâttâmgin enâmân! sun páávui.
-       Já čuopah uđđâ smavvâ pittáid hervân tien nube keejist! Mijjân páácá tuárvi kákku ton maŋa-uv. Mist lii tuárvi ko lii taat-uv juovlâpiälkku vala, sun joođhij.

Já ovdilgo mun lijjim čaranâm päärtist, Henk lâi čokkiistâm ubâ čieskâs, já jiešalnees vuossâmuu keerdi tot oroi čaposubbon ko kuássin ovdil. Sun kuodij čapo čieskâs siisâ já mun valdim juovlâpiälkkukááhu. Poollim tiäđust-uv tast, et tot-uv kočâččij enâmân siämmáánáál ko juovlâčieskâs-uv. Luhhoost nuuvt ij kuittâg keevvâm, veik tubdim kale, et munjin šoodâi mottoommuđusâš “kähvikoppâneuroos”.

Henk tuálvui čieskâs kievkkânân, čuopâi tast jieš hiäivulijd pittáid meddâl, jeđe avžui muu pardeđ laavcâ ton oolâ. Mun smiettim et koolgâm-uv tom porgâđ vâi joskâđ. Mut mun mottoom suujâ tiet jotkim. Tot moonâi pyereest kale.
-       Já nuuvt te čiävláájin Henk kuodij čieskâs juovlâpiävdán. Puáđus lâi kale hirmástuttee mut hirmâd muččâd.

-       Mut toh kákkupitáh enâmist, mun culijdim Henk piälján.

-       Tot ij lah mihheen čuolmâid, Henk culijdij maassâd  já njurgij pennuusis.

Peenuv ruotâi oskolâžžân išedis kuuvl. Jávottáá Henk luoštij pennuu olgos.
-       Tehân te láppojeh pyereeb njáálmán toh-uv kákkupitáh, ige kihheen taid kuássin uáini!

Henk poođij maassâd kievkkânân. Mun te hirmástâlân keččim, ko Henk falâdij pajadâsâid piävdán. Ulmuuh valdii pittáid taldrikkees oolâ čieskâsist já puurâdškuottii. Mun puurrim meiddei jieš tast jiemge luhhoost huámmášâm maiden epitáválijd.

Mut talle kiinii koijâdâlškuođij must reeseeptkis. Sun eeđâi.

- Taat lii šiev kákku kale! Moin naalijn tun lah finnim toos tágárijd kristalpittáid? Aaibâs tego muotâ teikâ jieŋâ já toi siisâ tágárijd čunnui tijppâsijd njaalgâ pittáid?

Henk ruáhádij jeđe iiskâi toollâđ muáđuidis táválâžžân. Mun keččim hirmástâlân, mut sun čielgiistij:
-       Uáináh-uv, taas láá kevttum ruškis sukkâreh. Taat tiŋgâ lii pieijum puolâščuukân, já tast toh kristalleh puátih.

Nubbegis kyessi pahudij:
-       Mun jiem kale kaavnâ täst maiden tagarijd! Lii-uv tiet njaalgâ uási tuše tuu purrâmušâst?
-       Jáá, tääl te mun-uv kavnim tieggáár pitá! Taa! Mun meid smakkiistâm!

Já sun še rammui eromâš šiev čuávdus, moin naalijn juovlâčieskâs lâi valmâštum. Suoi puuráin vistig čieskâspitáidis jeđe sirduin čuávuváá palaldâssângis já valdijn pitá juovlâpiälhustkis. Tot luhhoost lâi aaibâs oornigist muu peeleest.

Mun smiettim hirmástâlân jieččân reeseept, moin naalijn juovlâčieskâs lâi finnim ekstra njaddoid.  Já mun smiettim et mun liijká liččim kolgâm orostittiđ Henk.

Reeseept koijâdeijee nuáiguttij uáivis jeđe ain rammui  tutâvâžžân, mon šiev liäiboo mun lijjimgin lamaš já mon njaalgâ já eromâš njaddoid mun lijjim kavnâm jieččân pajaldâssáid. Uážuččim čuávuváá ive-uv rähtiđ siämmáid evvidijd.


Munnust Henkijn lâi ain syeligâs reeseept, mon tuše muoi juovlâkuosij juávhust tieđijn. Já suu peenuv tiäđust-uv meiddei. Muoi muorâčyelleeh já sáhhájeijeeh iän tiäđustkin muádi paijeelmiärálii čunoičalmeest suorgânâm.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti