Mun,
kote tyellittälli iiskâm čäälliđ, tuubdâm čällee luuhâ.
Tast šadda motomin pyeremus skippáár. Taan čallust mun iiskâm
kuorrâđ, mii luuhâid tot lii já mast tot puátá. Puáhtá-uv
toos máhđulávt maidnii porgâđ?
Čällee
luuhâ miäruštâllâm lii älkkee. Munjin tot lii äšši teikâ
juurdâ, mii iästá muu čälimist. Tot orostit ubâ
čäällimproosees. Kiäldá äŋgirávt muu čälimist. Čyegis.
Tien tobdo oovdâst ij pyevti muide ko vuálániđ, komerdiđ já
luovâttiđ. Ige tot lah tot, et ij liččii mihheen, mast čäälliđ.
Puoh aašijn ij tuše pyevti čäälliđ. Mondiet? Suujah toos láá
maaŋgah.
Ohtâ
peeli muu persovnist lii kreatiivlâš adai taggaar, et jurduuh iteh
peevdi oolâ tego mašinist. Tie toh láá talle, kuovttijn kieđáin
rááppumist. Puoh čäällimideah láá siämmáá pyereh. Mut ko
lii tot nubbe-uv peeli: tot mii kontrollist, kocá čallui kvaliteet.
Tot haalijd rähtiđ must tievâslub čällee ko mun tuođânálásávt
lam. Motomin tot orostit muu tondiet ko jiem pyevti teikâ uážu
čäälliđ aašijn, moh kyeskih eres ulmuid. Taah ääših láá
sijjân - já meiddei munjin olssân - meendu persovnliih. Toh láá
tagareh ko olmooš lii suullân piättáá já viärjuttem já
muštâl, maid sun lii feerim, maht, kiäigijn, teikâ magareh
soroliih já ärgis ääših suu elimist láá joođoost. Lii kale
suotâs leđe nánnáá já muštâliđ ilolijn aašijn, mut ij
pyevti muštâliđ tain, et lii karttâm leđe uássin nubij ulmui
persovnlij eellimčuolmâi čuávdimist. Tágárijd ij pyevti
almostittiđ "silliihánnáá". Kalga mutteđ ulmuid,
soojijd já ääigi - toppiđ tuše ääši já kevttiđ tom
čäällimidean.
Ohtâ
lukkâ lii munjin ulguubeln ištâdum. Mun uáinám čolmijdân
oovdâst taid ulmuid, kiäh láá tárguttâm munjin pyere já
máttááttâm muu čäälliđ. Mut liijkágin sij iä muu
mielâst lah máttááttâm munjin čäällim. Mun uáinám
eenikielâ máttáátteijeidân.. Koččâmušah láá taan
máttááttâsâst láá pááccám. Mondiet mun kolgim jyehi
mánuppaje luuhâđ kirjálâšvuođâ já čäälliđ luhhum
kirjeest árvuštâllâm já analyys? Mut ko mun jieš iskim njuškiđ
kirječällee puvsâi (teikâ haamit) siis já čäälliđ
kreatiivlávt, tot lâi-uv mottoom suujâ tiet "hyeni".
Poođij vyeligub árvusääni já huámášittem, et "tääl tun
kale lah čáállám meendu rijjâ"; "mondiet tun čáláh
nuuvt fiktiivlávt", já et "valjiiba čuávuváá tován
ášálub stiijlâ". Hemelii sittágin! Mondiet mun kolgim
alestiđ kirječällei pargoid mut jiem jieš uážžum šoddâđ sii
nálásâžžân? Mondiet mun kolgim luuhâđ kirjálâšvuođâ
teoriaid? Mondiet muu luokan hiävrásuvvojii kirječälleeh muštâliđ
tast, maggaar čaabâkirjálâš čäällim lii, maht mun koolgâm
persovnijdân rähtiđ já miljöö? Mondiet nubben tehelumos äšši
lâi piilku saje teevstâst - jo ovdilgo lâi tekstâgin, moos tom
tiäškáđ? Já tot et mun čáláččim oles celkkuigijn. Já ko
lâi olmâ pargoi äigi, kuás ličij jieš peessâm čäälliđ,
tiet äigi ij kuássin adelum! Mondiet Tun, rähis máttáátteijee,
jieh ornim munjin čäällimriggee, kuus mun liččim puáhtám
puáttiđ čalâččiđ jurduidân, hárjániđ rikkođ puoh
njuolgâdusâid tego nuorah läävejeh-uv? Mondiet ij máttááttum
pyerebeht, et tuše tiätustiijlân kulloo tiätulágán čäällim,
mudoi uážžu porgâđ tego jieš pyerrin uáiná? Vâi lam-uv mun
luhostum jotteeđ škovlâidân tuše meccikuávluin.. Mun jiem
tieđe. Tääl mun aainâs-uv jieš iiskâm pargostân cuovkkiđ taam
luuhâ. Mun jiem haalijd raijiđ ulmuid, jiemge eisigin ááigu avžuđ
čäälliđ tuše ahevis já koškes äššiteevstâid. Mut nuuvt tot
maŋgii lii, et tagarijn koškes teevstâin finnee ruttâpitá,
fiijnáht ettum "päälhi". Taat, maid mun kirdettâm
rijjâ, lii rijjâäigi. Kiinii lohá taam jis lohá. Váiván,
škovlâ! Tast siämmást ko tot čuovvit, tot meiddei pilled ulmuu
luándulii kreatiivlâšvuođâ.
Säämi
čaalâlâš maailm lii tiäđust-uv maailm sierâ, kavhâdis saje.
Čaallum säänist lii vyeimi. Tot, mii čálloo sämikielân, lii
tuođâlâš já ášálâš: oppâkirjeh, virgáliih jurgâlusah,
tuotâmuštâlusah... Mut meendu harvii uáiná leikkušeijee peenâ,
tuše kirdemin pááppár alne (teikâ tiätumašinist), čälimin
rijjâ. Taas mun halijdâm čällen viggâđ. Pyehtiđ ilo toos, et
sanijgijn já tevstáin puáhtá maaŋgânáál sierâdiđ. Ko ulmuuh
láá hárjánâm luuhâđ tuođâlii sämikielâ, sij iä ain
tuubdâgin leikkušeijee peenâ. Jis mun čálám tiivtâ, tot tihtâ
lohhoo automaatlávt nuuvt et tot "muštâl must", já
tiäđust-uv tot lohhoo "tuotâtábáhtussân". (Taas vala
mottoom kirječällee huámášittem, et PUOH muštâl maidnii
čällest-uv.) Ovdâmerkkân rähisvuotâ lii lamaš mahtnii kieldum
fáddá. Láá-uv rähisvuođâ tobdoh já váimusoroh mahtnii
kieldum fáddá? Lii-uv puoh tot tábáhtum munjin-uv? Tekstâ kalga
cevziđ jieijâs juolgij alne ige tom taarbâš tađe eenâb čielgiđ
teikâ lekkâđ, kukken muu teevstâi tulkkuumist. Mun ááigum iskâđ
kuovllistiđ taan suárgán! Vuálgá-uv kiinii fáárun čäälliđ
tiivtâid - tagarijd, et njunelijne sajan kalga väldiđ siholduv?
Ohtâ
čällee lukkâ lii astottesvuotâ. Mun illá oostâm čäälliđ
romanijd. Ko roomaan ij luhostuu, talle puáhtá čäälliđ uánihub
mainâsijd teikâ tiivtâid. Čälimân taarbâš mottoom joskis
puudâ - aainâs-uv tommit, et kulá jieijâs jurduid. Čäällim lii
váhá tego purâdem: jis "čälistut" (tego paškestut),
talle lii pággu čäälliđ. Tijmepeeleest-uv parga jo ennuv.
Jis
mun jiem pyevti čäälliđ iärásij elimist, mun liijká puávtám
čäälliđ jieččân feeriimijn, kevttiđ jiešironia. Jis kiinii
ulmuid juurdâš must tiätunáál, te sust lii tiäđust-uv lope
nuuvt porgâđ. Sun vissâ porgâččij tom mudoi-uv, tevstâittáá.
Sun puáhtá jo-uv lijkkuđ muu čalluin teikâ leđe lijkkuuhánnáá.
Luuhâđgin ij lah pággu. Mun halijdâm čäälliđ tagarijn aašijn,
moh láá munjin olssân adelâm ilo teikâ soro teikâ mottoom
eellimvásáttâs. Tágárijn mainâsijn láá kale fáárust
iäráseh-uv, mottoomlágán ränis persovnin. Taan luukân mun lam
tääl kavnâm čovduu. Kale mun tuostâm čäälliđ.
Toh,
moid labdaseh eres ulmuuh já sii persovnliih ääših, láá
váddásuboh. Mun jurdám, et motomin ko äigi lii pyeri já
feeriimeh eenâb ko tääl, puávtáččim väldiđ tágárijd
tábáhtusâid pargosân, haldâttâhtáásán, já čäälliđ,
magarijd aašijd kielâtiettee pargostis kuáhtáá Säämi
maailmist. Tääl lii aaibâs jieijâs tyehin luuhâđ hovdiimist já
ton iloin já soroin. "Management"-kirjeh láá luhhoost
ildeeh tievâ. Mut Säämi maailmist hovdâšem lii váhá jieijâs
loho ko maailm lii nuuvt ucce, ulmuuh uáppáseh.
Ohtâ
muu šiev ustev iävtuttij, et čáláččim puoh persovnlijd ašijdân
ávusin tego toh láá, piejâččim taid syeligâssân ihečuátán,
jeđe kiähnii, muu párnáipárnááh teikâ sii párnááh vissâ,
jis tagareh motomin šaddeh, luvâččii taid. Ličij-uv totkin nuuvt
kiäsuttettee juurdâ? Tast mun jiem lah aaibâs vises.
Jyehi
tááhust jyehi áinoo čälleelukkâ kalga lekkuđ, moinnii naalijn.
Teevstah já čalluuh kalgeh šoddâđ. Tarbâšuvvoo tuše
tyestilvuotâ já mottoom verd äigi.
Pyeri
uđđâ ihe puohháid já ennuv čäällimmohtâ!
