Pááikánjotteeh

Nahareh iä puáttám hotellist. Nuuvt te mun pajanim kyevti suulâin já kuovlâlim olgos. Ryevdikiäinusajattuv oovdâst juurâi ain jotolâh. Tot lâi ain tego ellee tavlu. Ulmuid ko rekinistkuáđáččij, te puáđáččii kale nahareh. Ulmuuh lijjii vääzin joođoost - iä nuuvt hirmâd maaŋgâs kale. Taan tove autojotolâh oroi lemin josijdum.  Mut ko mun pyerebeht keččim, automaađij mield lihâdij kale miinii. Tot lâi miinii uáli jo suámálijd! Jiem tubdâm tom tállân jiemge jiešalnees uáinámgin nuuvt kuhás. Tuáppejim čalmelasâidân ijjâpeevdi alne. Já munhân kale uáiniškuottim. Tot lâi jiešmeidlist jorree rullástovli! Muu väividškuođij, moin naalijn totkis stovli lâi ohtuu joođoost. Nuuvt te paaccim keččâđ.

Váháš áigáá keččin oroi tego liijká-uv miinii ličij uigâm tom ovdâskulij. Oigee lâi ijjâkiämáduvvâst  muu čolmijd aaibâs pennuu hámásâš. Vuosâjuurdâ must lâi, et miinii pennuid lâi peessâm luovâs já lâi tarvanâm rullástoovlin kiddâ. Iiskâi-uv tot peessâđ rullástoovlist luovâs?  Páihálâš taksivyeijee-uv oinui vaazâšmin sáátu vyerdidijnis olgon já keejâi taan suámálii jottee kuávlun. Amahân te sun išedičij pennuu ko lâi nievt alda? Mut sun tuš vilpâstij tohokulij ige porgâm maiden taan jottee oovdân. Mondiet? Lâi-uv sun nuuvt jieijâs ruuđâtiänáámist kiddâ et ij perustâm?

Ko stovli kuuloold juurâi aldeláá, ton häämi muttui. Ton tuáhá iđestij kaamuv já jyelgi, mii lavkkij vistig-uv hirmos lavhijn ovdâskulij jeđe vaaldij tastmaŋa hirmâd uánihâš läävhi. Tiet jyelgi čielgâsávt-uv lihoi. Já ain ko mun keččim pyerebeht, poottim tiettiđ eenâb. Forgâ oigee kuárnuškuođij rullástoovli čokkámstuálpu oolâ. Tot lâi-uv kustoo olmooš, kiän häämi ij puáhtám meendu čuuvtij rammuđ. Sun ij kustoo lam pihtâsijdis kuittâg majemuu mánuppajan molsom. Ko sun viijmâg lâi peessâm čokkod, sun luptij kieđâs ollâgâsân já sevilij tego olympiavyeittee. Suu kieđâst oinui kappeer. Já nuuvt te sun orostij stovlijnis kaskoo kááđu já soonootškuođij huolâlávt kappeer uáivásis. Mun smiettim, et sun vissásávt-uv forgâ pásáččij auto vuálá já jámáččij toos. 

Mut äijihist ij lam huáppu. Suu uáivi lâi päljisin, já sun lâi čielgâsávt-uv meridâm finniđ kappeer uáivásis ovdilgo kolmuuččij toos. Mut maht te jo lâš keevvâm, ko kappeer ij teivâsâmgin suu uáiván mut koočâi kááđu oolâ já kirdelij vala rullástoovli tuáhá. Já nuuvt te almai oroi omâttâlmin, kuus te suu kappeergis šoodâi. Sun háárui ááimu já forgâ luáštádâđâi vuod enâmân. Sun jurâttâlâi stoovli tuohu teehi já ruotâškuođij vuod ton maajeeld. Mottoom tove sun tast puđâldij, já stovli rullái oovdâs-maŋas. Ko sun lâi vuod finnim kappeer kietâsis, sun aaibâs siämmáánáál ko eskin-uv pajanij čokkod rullástoovli čokkámstuálpu oolâ. Taan-uv tove sun cäviškuođij kappeer uáivásis. Siämmáánáál ko eskin-uv mun poollim já smiettim, kuás te poođiš vuossâmuš auto já peškittičij suu oolâ. Mut váháš áigáá keččin, ko immâš peht, kappeer viijmâg teivâsij suu peljij kooskân. Tääl te äijih eskin seevij-uv kieđâinis hemeliináál já lâi tuođâi-uv moovtâ.

Taan tove äijih lâi meridâm juátkiđ määđhis. Sun čokánij pyerebeht stovlisis já čievžâškuođij puorijn juolgijnis stoovlis ovdâskulij. Kieđâidiskijn sun jurâttij stuorrâ ráttáid já adelij vuáijáánsis liävtu. Sun ain vuojij automaađij mield. Mottoom miinut siste sun lappui nurhe tuáhá. Mun jiem innig suu uáinám. Jiemge mun uáinám oovtâgin auto eidu talle maađij alne. Seeŋgân náđudijnân mun smiettim, et tot kale ferttij leđe tuotâ, maid ulmuuh ettii: uáivistulmuin já uccâ párnáin lii ain eromâš varjâlus. Taat lâi meiddei čielgâ ovdâmerkkâ tast. 

Muštâlim taan suámálii jottest ustevsân já omâttâllim, kuus te taat äijih laš lamaš joođoost. Muu ustev västidij:

- Na pááikán tiäđust-uv. Tien ääigi juáháš haalijd páikkásis. 

Sun smietâi váhá, keejâi munjin já tastoo pahudij: 

- Amahân te sust-uv lâi päikki?

Mun peljijd paccii čuoijâđ ustevân majemuuh säänih: 

- Amahân te sust-uv lâi päikki?

Teikâ mast mun tom puohtim tiettiđ? Já kullui-uv taat äšši munjin teikâ munnui tađe eenâb ko iärásáidgin?

Mun jeđđejim jieččân. Jiemhân mungin pastam anneeđ ubâ maailm ulmuin huolâ. Já nuuvt te mun meridim västidiđ olssân, ustevân sanijgijn:

- Amahân te taan almast lâi päikki.

- Naa-ah, amahân...

Šaddoporrei raavvâdviäsust

Tehân te mottoom peeivi peessim purâdiđ šaddoporrei raavvâdviäsust. Eromâš feerim. Love miinut vuordâččem maŋa poođij hiipi hámásâš nuorâ falâdeijee, kote pyeripeeivij maŋa koijâdij, aigum-uv mun puurrâđ ennuv vâii uccáá. Ton ääigi ko smiettim, maht sunjin västidičči, sun selvâttij, et falâmeh lijjii valjaah, adai munjin vaarâ pijsááččij ucceeb-uv meeri. Sun arvâlij, et jiem lam mihheen puuriš ulmuid. Ige ollágin šiev äšši, jis purrâmuš kuođđuuččij taldrik oolâ. Jiem valagin lamaš ettâm jur maiden, mut tiilájim vijmâg niäljádâs purrâmušmeereest, ko sun nuuvt tárkká koijâdâlâi, kalle šaddopittád mun vajaččim puurrâđ. Koijâdim kale, mávsáččim-uv mun siämmáá hade niäljádâsmeereest ko ubâ meereest. Hadde lâi puohháid siämmáš. Na, ekologisâš ko lam... Sun uápistij piävdán, mon piällás ij puorijn táttoingin puáhtám čokániđ - ránnjápeevdist čokkái jo kiinii ton verd saijaaht. Pajekerdi-uv lâi, mut tobbeen lâi siämmáš vädisvuotâ. Mun čokánim nieidâinân uksâpiällás mottoom stávroo čokkámstuálpu oolâ. Mun puurâm kale ruonâsijd, já uási tain lijjii-uv kale purâttetteeh, uási iä nuuvtkin. Potáspitáh suddii kale njäälmist. Pähkinpulláid mun kuođđim sovâlâšvuođâst šiljocissáid. Mun aštus tiilájim juhâmuššân koškes vielgisviijni, tuše oovtâ laasâ. Ko kerd mun lijjim tiilám niäljádâs purrâmušmeereest, falâdeijee puovtij meiddei niäljádâs vijnimeereest. Ij nomâlâssân lam tiervâšlâš juuhâđ "meendu ennuv". Teejâ mun kale finnejim čuuvtij eenâb. Muu nieidâ puurâi teejáin faallum keeksijd. Mun jiem kuássin nááđu jieŋâskääpi kuuvl iho, mut ton iijâ mun kale tobbeen elâččim: jieŋâskääpist láppojii motomeh suših.

Junámaainâs

Lijjim joođoost Den Haag aldasijn, junáin. Tobbeen láin meiddei nieidâkyevtis enijnis. Nubbe nieidâ lâi loveihásâš, nubbe eskin tiävdám nelji. Já stuorrâuábbi kale tieđij ravviđ uccâuábis.

Nuorâb nieidâ ooinij konduktöör unifoormu já ihástui toos. Sun še halijdij konduktöörin - finniiččij fijnâ pargopihtâsijd, puávtáččij orostittiđ juná já vuolgâttiđ tom vuod joton. Puávtáččij possoođ piilin. Puávtáččij vazâččiđ juná pajekeerdist já vyelikeerdist já leđe tergâdis olmooš já tärhistiđ liipuid. Já tastoo puávtáččij väzziđ juná káátu alne tego Juovlâäijih. Stuárráb nieidâ pahudij, et tot lii varâlâš - toos jáámá, ko kačča vuálos. Tastoo juná koosâi tuođâi korrâsávt. Muu smavvâ reppu kiirdij maŋgâ meetter vázáttuv alne. Mottoom áigáá keččin poođij kulluuttâs: "Junávyeijee kaartâi koossâđ, ko vyeijimrađe alne joteh uáivistulmuuh." Konduktöör kaačâi hirmos liävttoin tast lappâd. Stuárráb nieidâ pahudistij uábbásis: "Tie te uáináh. Halijdah-uv tun vala konduktöörin? Toh kalgeh čurgiđ jáámmám uáivistulmuid-uv räđe alne."

Romsa liegâsvuotâ

Romssaast lii ain koolmâs. Mut motomin kale sáttoo lieggâsub peivi, masa jo iimâš.


Uánehâš puudâš

muáđoidâd acâkkistee liegâsvuođâst

polvâttes alme vyelni

muorâi arktisii suoivust

peerusthánnáá tast

et nuolah skođđâs

pusseerstân

tuš oovtâ áinoo ehidispiäiván.

Kuodduustuvviih

Lam nuurrâm teehi tejâseehâin oinum kuodduustuvvijd.

++

Almai já nissoon lává iärránmin. Almai váldá tom uáli lussâsávt já paahud:
- Tun jieh kuássin innig kaavnâ eellimsâd taggaar ulmuu ko mun lam.
- Tot lii-uv muu juurdâ, nisson västid.

+++

Rähisvuotâ čalmettut
mut luhhoost olmooš motomin náájá:
talle suu čalmeh vuod lekkâseh

+++

Kalle cuobbuu kalga cummâlistiđ
ovdilgo cuábui muttoo prinssân?

+++

Tun tiäđáh
et kihheen ulmuid ij lah kuássin tievâslâš
- nuuvt kuhháá ko tagarân rähistuvá.

+++

Rähisvuotâ lii čalmettem
tondiet tot ij kaavnâgin muu.


+++

Hevvâniđ suu kejâstâhân
monâttiđ sunjin vááimus
já motomeh vala eteh
et rähisvuotâ lii tiervâslâš


+++

Ideaal käälis lii taggaar
kote ibbeerd tom
maid suu kálgu ij eeđâ

Maid ákku lii munjin máttááttâm

Onne tejâsekkâ koijâd, maid mun lam áhustân oppâm. Eeni enni, Máárjá-ákku, lâi muu pärnivuođâst alda, aasâi siämmáá šiljoost já motomijd iivijd vala siämmáá táálust-uv. Nuuvt et sust lâi älkkee oppâđ.

Munjin pajemustáá puátá mielân tot, maht sun máttááttij muu kieđâvuššâđ niijbe. Ij sun kuássin kiäldám uccâ nieidii, et "ele vääldi". Sun ravvij, maht te niijbe já puuvko kalga toollâđ kieđâst. Já tom še muštám, maht mij eelijm viermijd kuohâmin jeđe maht mun tastmaŋa peessim čolliđ kuolijd. Jiem tieđe lijkkojim-uv ton hoomán, mut tot šoodâi kuittâg uápisin. Mun jiem tiäđustkin jieččân pärnivuotivij maŋa lekken kyeličasij paaldâst aassâm, nuuvt et toh tááiđuh, maid talle oppim, láá ááhu tááiđuh.

Já maid mun kale lijjim halijdiđ ááhust oppâđ, lâi suu ruvâšleibireeseept. Tot lâi suu stuorrâ syeligâs, mon sun ij vissâ kiässán nuuvt tárkká muštâlâm. Jo muu ečirokke lâi ettâm, et aáhu liäibum leibi lâi puoh njálgásumos, maid sun kuássin lâi puurrâm. Kiitiätá muu enni sátáččij maidnii ton reseptist mušteđ. Koolgâmba koijâdiđ.

Máttáátteijee

Škovlâ lii jo nuuhâm
ovdebáá peeivi
luáštám párnáid kesikuáttumân

Peeli luokkaast liijká paijaan
táválii ääigi iđedist
mana škoovlân
tego mihheen ij liččigin

Mudoihân máttáátteijee lii aaibâs ohtuu
ige tot lah hävski sunjin
kárttá ohtuu valmâštâllâđ
puáttee ive ohjelmis
já materiaalijdis.

Išehân sun taarbâš.


(PWA 8b-luokan 2016 já ton máttáátteijei)